Tsiviilasi nr.2-06-14444 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 22.august 2006.a.; Valga kohtumaja Tsivii

§76, §94 §101, §113 lg.1, §115, §128, §142 lg.1, §145, §397, §401, §402 ja §416 ning Ts

MS §162, §173, §367, §407, §415, §420, §§434-436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS-i hagi I.I. ja M.K. ’i vastu täies ulatuses. Välja mõista I.I. ja M.K. solidaarselt krediidilepingu järgi seisuga 06.06.2006.a. võlguolev summa kuuskümmend üheksa tuhat kakssada kakskümmend (69 220) krooni 90 senti ja viivis 29,30% tagastamata krediidisummalt (30 000 krooni) aastas alates 06.06.2006.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni ning menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat seitsesada viiskümmend (1 750) krooni, X AS kasuks. Välja mõista I.I. ’lt ja M.K. ’ilt solidaarselt menetluskuludena asja läbivaatamise kulud summas seitsekümmend üks

(71)krooni 90 senti riigituludesse (AS SEB Eesti Ühispank, a/k 10220034800017, viitenumber 2800049874; saaja : Rahandusministeerium; makse selgitus : „asja läbivaatamise kulud, tsiviilasi nr.2-06-14444“). Asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostjate kanda. Kohtuotsuse ärakiri saata pärast otsuse jõustumist Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele menetluskulude sissenõudmise toimingute teostamiseks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (22.08.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättetoimetamisest esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvatest põhjustest või esinevad TsMS §415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolud. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud valitsemisala asutus võib saata lahendi riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit vabatahtlikult täitnud 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 19.10.2005.a. sõlmiti hageja ja kostja I.I. vahel tarbijakrediidi leping, mille alusel hageja andis kostjale krediiti 30 000 krooni, intressimääraga 29,30% krediidisummast aastas. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja hagejale krediidi ja intressi tagastama lepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena - alates 19.10.2005.a., lõpliku tagastamistähtajaga 18.11.2009.a. /tl.8-11/. Lepingu sõlmimisel peeti krediidisummast koheselt kinni lepingu sõlmimise tasu summas 300 krooni. Krediidilepingust tulenevate krediidisaaja (kostja I.I. ) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 19.10.2005.a. hageja ning kostja M.K. vahel käendusleping, millega kostja M.K. võttis endale kohustuse täita krediidilepingust tulenevad krediidisaaja kohustused juhul, kui viimane jätab need täitmata. Hageja kinnitab, et kostjad pole lepinguid nõuetekohaselt täitnud, jättes hagejale tasumata kõik graafikujärgsed osamaksed. Hageja märgib, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostjate poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid vaatamata korduvatele lubadustele kostjad võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud lepingu erakorraliselt üles ütlema, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjaid korduvalt hoiatanud. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt krediidilepingu järgi võlguolev summa 62 220.90 krooni, sealhulgas : krediidivõlgnevus summas 30 000 krooni, intressivõlgnevus summas 4 423.25 krooni, viivis summas 1 669.92 krooni, leppetrahv summas 6 000 krooni ning kahjuna võla sissenõudmisel hageja poolt kantud kulutused (postikulud jms.) summas 1 650 krooni ja hagejal kostja poolt lepingu rikkumise tõttu saamata jäänud tulu (lepingujärgne intress) summas 25 477.74 krooni. Samuti palub hageja välja mõista kostjatelt viivis määras 29,30% tagastamata krediidisummalt aastas alates 06.06.2006.a. kuni krediidisumma täieliku tagastamiseni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 1 750 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluse käik 09.06.2006.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.29-31/. Kuigi kostjad on menetlusdokumendid kätte saanud vastavalt 14.06.2006.a. /tl.32/ ja 08.07.2006.a. /tl.36/, ei ole nad kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 19.10.2005.a. sõlmiti hageja ja kostja I.I. vahel tarbijakrediidi leping, mille alusel hageja andis kostjale krediiti 30 000 krooni, intressimääraga 29,30% krediidisummast aastas /tl.8-11/. Krediidilepingust tulenevate krediidisaaja (kostja I.I. ) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 19.10.2005.a. hageja ning kostja M.K. ’i vahel käendusleping, millega kostja M.K. võttis endale kohustuse täita krediidilepingust tulenevad krediidisaaja kohustused juhul, kui viimane jätab need täitmata /tl.14-15/. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit ja käendus) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (

) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja hagejale krediidi ja intressi tagastama lepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena alates 19.10.2005.a., lõpliku tagastamistähtajaga 18.11.2009.a. /tl.10-11/. Asja materjalidega /tl.16-23/ on tõendatud, et kostjad pole hagejale intressi ja osamakseid nõuetekohaselt tasunud. Seega on kostjad kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud

§416

alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema /tl.24,25/ ja nõudma kostjatelt krediidi tagastamist ja intresside maksmist.

§401

lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega /tl.16-23/ on tõendatud, et kostjad võlgnevad hagejale tagastamata krediidina 30 000 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma krediidi tagastamist.

§94

, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjatelt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (29,30% krediidisummast aastas, tasumisega igakuuliselt koos krediidisumma osamaksega /tl.8/), saades intressivõla suuruseks 4 423.25 krooni /tl.23/. Seega on hageja õigustatud nõudma lepingujärgse intressi tasumist.

§113

sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga („Üldtingimused“ punkt 6.1. /tl.12/) on krediidilepingu kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks seadusega sätestatud määra.

§94

ja §113 lg.1 sätestatust tulenevalt loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas; kui lepinguga on ette nähtud seadusejärgsest viivisemäärast kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Siit johtuvalt kujuneb viivise määraks lepingujärgne intressimäär – 29,30% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades viivise suuruseks 1 669.92 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist.

§158annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga.

Lepingu punkt 8 /tl.9/ viitega „Üldtingimuste“ punktile 6.3. /tl.12/ fikseerivad leppetrahvi määraks 20% lepingu ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Hageja on leppetrahvi arvutamisel lähtunud nimetatud määrast ja –tingimustest, saades leppetrahvi suuruseks 6 000 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma lepingujärgse leppetrahvi tasumist.

§115

lg.1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§128

sätestatu kohaselt on varaliseks kahjuks nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu. Asja materjalidega /tl.24/ on tõendatud, et hageja on kostjatelt võla sissenõudmisel kohtueelses menetluses kandnud kulutusi (posti- ja asjaajamiskulud) summas 1 650 krooni. Kostjad pidanuks lepingu kehtivuse korral tasuma hagejale intressi 29,30% krediidisummast aastas /tl.8-9/, s.o. kogumahus 35 900.99 krooni, kuid kostjad ühtegi intressimakset teostanud ei ole. Lepingu ülesütlemisel moodustas intressinõue 4 423.25 krooni, mistõttu oleks hageja õigustatud lepingu kostjate poolt kohase täitmise korral saama lepingu ülesütlemisele järgneva perioodi eest intressi 25 477.74 (35900.99-4432.25-6000) krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma lepingu rikkumisega temal tekkinud kahjude hüvitamist.

§101

lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt krediidi tagastamist, intressi tasumist, leppetrahvi ja viivise maksmist ning kahjude hüvitamist.

§113lg.1 sätestatu võimaldab nõuda viivise maksmist kuni kohustuse kohase täitmiseni. Ts

MS §367 annab hagejale õiguse esitada viivisenõue selliselt, et taotletakse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on nõudnud hagi esitamisjärgselt ( alates 06.06.2006.a.) viivise väljamõistmist lepingus ettenähtud intressimääras 29,30% krediidisummalt (30 000) aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise maksmist hagi esitamisjärgsel perioodil kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Käendus

§142

lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega /tl.14-15/ on tõendatud, et krediidipingust tulenevate krediidisaaja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 19.10.2005.a. hageja ja kostja M.K. ’i vahel käendusleping, millega kostja M.K. võttis endale kohustuse täita krediidilepingust tulenevad krediidisaaja kohustused, juhul, kui viimane jätab need täitmata. Asja menetluses on tuvastatud, et käendaja põhivõlgniku (I.I. ) lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Seega on kostja käendajana kohustust rikkunud.

§145

lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käenduslepingu(te) punkt 1. sätestab käendaja solidaarvastutuse, fikseerides käendaja eelnimetatud piiritletud vastutuse 95 901 krooniga /tl.14/. Kuna hageja nõue käendaja vastu ei ületa lepingujärgset vastutuse mahtu, on hageja õigustatud nõudma kostjate suhtes solidaarvastutuse kohaldamist. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista krediidilepingu järgi tasumisele kuuluvad summad kogumahus 69 220.90 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjatelt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 1 750 krooni /tl.26/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjatelt menetluskuludena hageja kasuks solidaarselt välja mõista riigilõiv summas 1 750 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskuludena asja läbivaatamise kulud (menetlusdokumendi kättetoimetamise edastamise ja väljastamise kulud (menetluskulude arvestuslehtede järgselt) summas 71.90 krooni riigituludesse ning jätta asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostjate kanda. A.Kaldma kohtunik 22.08.2006.a.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-06-14444/4