Tsiviilasi nr.2-06-14461 Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 26.september 2006.a.; Valga ko
§173
, §150 lg.2 p.1, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada A.K. ja N.R. ’i vahel 18.septembril 2006.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
- N.R. annab hiljemalt 26.septembriks 2006.a. A.K. üle kinnistul asuva ehitise (saun) valduse, eemaldades nimetatud ajaks ehitisest talle kuuluvad vallasasjad.
- N.R. ’i poolt kompromissi punktis 1 kajastatud kohustuse mittetäitmisel kohustub N.R. tasuma A.K. ’le leppetrahvi summas kümme tuhat (10 000) krooni.
- A.K. kinnitab, et sauna hilisemal võimalikul lammutamisel korraldab ta nimetatud toimingu omal kulul ning ei esita N.R. ’i vastu materjali eemaldamisega seonduvat nõuet.
- N.R. hüvitab A.K. ’le osaliselt viimase poolt kantud menetluskulu summas viis tuhat (5 000) krooni. Nimetatud summa kohustub N.R. tasuma A.K. pangakontole nr.221028480465 AS SEB Eesti Ühispangas viie
(5)kuu jooksul alates kohtu poolt kompromissilepingu kinnitamise päevast igakuulise maksena üks tuhat (1 000) krooni. Lõpetada menetlus tsiviilasjas kompromissilepingu kinnitamisega. nr.2-06-14461, seoses Tagastada A.K. ’le viimase poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool summat, see on viissada
(500)krooni. Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. ASJAOLUD Menetluse käik 08.06.2006.a. on kohtule laekunud A.K. hagi N.R. ’i vastu maa valduse tagastamise, ehitiste ja rajatiste lammutamise ning materjali eemaldamise nõudes /tl.1-7/. 22.08.2006.a. toimunud eelistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Poolte taotlus 25.09.2006.a. on kohtule laekunud poolte vahel 18.09.2006.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises (hagejale kuuluval maal asuva kostja ehitise /sauna/ lammutamises ja materjali eemaldamises), samuti kohtukulude jaotuses. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kohus on eelistungil selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on 22.08.2006.a. toimunud eelistungil avaldanud valmisolekut pidada sellekohaseid läbirääkimisi ja lahendamaks vaidlust kokkuleppe teel; kostja on hageja nõuet tunnistanud ning asja menetluse kestel lammutanud ja eemaldanud osa hageja maal asuvatest ehitistest. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (
§430lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine.
Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (
) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on eelistungil selgitanud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada.
§173
sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§150
lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni /tl.29/. Seega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust s.o. 500 krooni. A.Kaldma kohtunik 26.09.2006.a.