ÜS §5 ning KomS §13 ning AÕS §75 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.1,3,6 ja §113 ning
1 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi A. L. vastu täies ulatuses. Välja mõista A. L.’ilt halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus summas üheksa tuhat kaheksasada kolm krooni ja viiskümmend senti ( 9803.50 ) ja viivis summas kaks tuhat kolmkümmend kolm krooni ja nelikümmend viis senti ( 2033.45 ) X AS-i kasuks. Menetluskulud jätta täies mahus kostja kanda.
lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
1 p. 2 alusel tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (31.05.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostjale kuulus isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil : Valga linn kuni sundvõõrandamiseni 18.04.2006.a.. Poolte vahel oli 01.10.2004.a. sõlmitud hooldusleping, mille alusel osutas hageja eelnimetatud korteri ning selle juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa osas hooldus- ja kommunaalteenuseid. Hageja kinnitab, et ta on teostanud elamu haldamist, sealhulgas kostjale kuuluva eluruumi hooldamise (hoolduslepingu täitmise) raames tasunud kommunaalmaksed vastavat teenust ostutanud ettevõtetele, kuid kostja on jätnud tasumata hoolduskulud ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Hageja märgib, et kostjalt mõisteti Valga Maakohtu 17.08.2005.a. kohtuotsusega välja võlgnevus seisuga 01.05.2005.a. ning selle võla katteks 18.04.2006.a. korter sundvõõrandati enampakkumisel. Hageja kinnitab, et perioodil 01.05.2005.a. kuni 18.04.2006.a. jättis kostja hagejale tasumata hoolduskulud ja kommunaalmaksed kogusummas 9803.50 krooni, millise võlgnevuse koos viivisega summas 2033.45 krooni palub hageja kostjalt välja mõista. Hagi tagamiseks on arestitud kohtumääruse alusel kohtutäitur Aive Kolsar ametialasele arvelduskontole kostjale kuulunud korteri müügist laekunud summast 12586.95 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 krooni. Menetluse käik 24.04.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.17-25/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 28.04.2006.a. on kostja isiklikult allkirja vastu hagimaterjalid kätte saanud. Seega 15-päevane vastamistähtaeg sai täis 15. mai 2006.a.. Kuna kostja ei ole käesoleva ajani , s.o. 31.05.2006.a. kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (
) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. I. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjale kuulus isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil : Valga linn kuni korteri sundvõõrandamiseni 18.04.2006.a. kohtutäitur Aive Kolsar poolt / tl. 39 / Valga Maakohtu 17.08.2005.a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2-195-05 väljamõistetud võlgade katteks. Poolte vahel on 01.10.2004.a. sõlmitud hooldusleping, mille alusel osutas hageja eelnimetatud korteri ning selle juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa osas hooldus- ja kommunaalteenuseid /tl.3/. Seega eksisteerib poolte vahel tehingul põhinev kohustis, millist täiendavalt reguleerivad allnimetatud materiaalõigusnormid. Materiaalõiguslik põhistus “Korteriomandiseaduse” (KomS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused … . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; RT 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hoolduslepingu /tl.3/ punkt 3.
) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
1 ja 2 sätestavad , et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise, sealhulgas ka riigi kasuks, lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. III. Kohtuotsuse täitmine
1 II lause kohaselt tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega tuleb antud juhul tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks, kuna kohus lahendas asja tagaseljaotsusega
1 alusel. Annemarie Gerassimov kohtunik 31.05.2006.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.