76, 271, 292, 293, 294, 310, 113, 101 lg. 1 p. 1,3, TsMS ja TMS RakendS § 3 ja kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1, alates 01.01.2006.a. kehtivast TsMS §142 lg. 1, 162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi K.V. vastu tasumata maksete 5 634.35 krooni võlgnevuse nõudes täies ulatuses. Välja mõista K.V. üüri ja kommunaalmaksete võlgnevus summas viis tuhat ükssada seitsekümmend viis ( 5 175 ) krooni 25 senti ja viivis summas nelisada viiskümmend üheksa
310, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Hageja oli teadlik, et kostja jätkas asja kasutamist, kuid ei nõudnud pinna vabastamist. Seega muutus 01.03.2004.a. sõlmitud üürileping tähtajatuks. Üürilepingute p.2.2.2 kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri 8.00 kr/m2 ning kandma üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid. Üürilepingu p. 2.2.3 kohaselt kostja kohustus tasuma üürileandja poolt esitatud üüri ja kommunaalteenuste arved hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Arvete tasumata jätmisel või tasumisega viivitamise korral maksma viivist 0,15% tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest. Kostja jättis tasumata talle perioodil mai 2005.a. kuni 03. november 2005.a. esitatud üüri ja kommunaalmaksete arved kokku summas 5 175,25 krooni ning viivise summas 459,10 krooni. Kuna kostja jättis tasumata talle esitatud üüri ja kommunaalmaksete arved, siis palub hageja kostjalt välja mõista üüri ning kommunaalteenuste võlgnevus summas 5 175,25 krooni ja viivis 459,10 krooni ning hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 420 krooni. Menetluse käik 28.12.2005.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast alates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada / tl.10-11 /. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. 2 Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” ( TsÜS ) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et X AS ja K.V. sõlmisid 01.03.2004.a. üürilepingu tähtajaga 27.10.2004-31.05.2004.a., mille kohaselt kostja K.V. kasutas hagejale kuuluvat eluruumi Valgas / tl. 3 /. Samuti on asjas esitatud materjalidega leidnud tõendamist, et pärast nimetatud tähtaja lõppemist jätkas kostja eluruumi kasutamist.
1 sätestab, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Seega muutus poolte vahel sõlmitud üürileping tähtajatuks ning pooled pidid täitma üürilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.
sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.
sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üürilepingu p. 2.2.2 kohaselt kohustus kostja maksma üüri 8.00 kr/m2 ning kandma üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid ning tasuma üürilepingu esemeks oleva elamu hoolduse ja remondikulud ning maksma remondireservi, katma üürileandja maamaksukulud / tl. 3 /. Seega on poolte vahel 01.03.2004.a. sõlmitud üürilepinguga lepitud kokku üürniku kohustus tasuda üüri, kõrvalkulud, maksud ja koormised.
kohaselt kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürilepingu p. 2.2.3 kohaselt kohustus kostja tasuma üürileandja poolt esitatud üüri- ja kommunaalmaksete arved hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks /tl.3/. Asja materjalidega /tl.4 / on tõendatud, et kostja jättis tasumata talle esitatud arved perioodil mai 2005.a. kuni 03.november 2005.a. summas 5 175,25 / tl.5 /, milline tuleb temalt hageja kasuks ka välja mõista. 3 2.2 Viivis
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 2.2.3) / tl.3 / on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0.15 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates jooksvale kuule järgneva kuu 1. kuupäevast . Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast / tl.4 /, saades viivise suuruseks 03.11.2005.a. 459.10 krooni / tl.5 /. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise väljamõistmist.
1 p.1,3 sätestab, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks üüri ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa seisuga 03.11.2005.a. kokku summas 5634.35 krooni Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 01.01.2006.a. jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud, s.o. kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg. 1 kohaselt kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kõik viimase kohtukulud. Hageja on nõudnud menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 420 krooni / tl.9 /, väljamõistmist kostjalt. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 420 krooni. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. Annemarie Gerassimov kohtunik 10.04.2006.a. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.