KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2006 Tallinn Haldusasja number 3-06-797 Haldusasi S.M.S kaebus Saare maavanema
- detsembri
- a korralduse nr 1247 ja
- veebruari
- a korralduse nr 78 tühistamiseks, olukorra ennistamiseks ja maavanemale seadusega kooskõlas tegutsemiseks ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- novembri
- a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus S.M.S määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja S.M.S Vastustaja Saare maavanem Kolmas isik T.R Kaasatud isik Maa-amet RESOLUTSIOON
- Rahuldada määruskaebus osaliselt.
- Tühistada Tallinna Halduskohtu
- novembri
- a määrus osas, millega loeti tagastatuks kaebuse taotlused olukorra ennistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. Muus osas jätta halduskohtu määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul selle saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- ÕVVTK Saare maakonnakomisjoni
- septembri
- a otsusega nr 7/37 tehti kindlaks, et endise x maad kuulusid enne õigusvastast võõrandamist E. L, ning vara suhtes tunnistati õigustatud subjektiks ½ mõttelise osa ulatuses võrdsetes mõttelistes osades endise omaniku lapselapsed S.M.S, V. V ja S. V, ja teise ½ mõttelise osa ulatuses võrdsetes mõttelistes osades endise omaniku lapselapsed S. G, A. V ja J. R. J. R suri
- septembril
- detsembril 2003 väljaantud pärimisõiguse tunnistuse alusel läks pärandvara, muuhulgas ka 1/6 mõttelise osa nõudeõigus x maade tagastamise või kompenseerimise suhtes üle Saare Maavalitsusele. 3-06-797 Saare maavanema
- detsembri
- a korraldusega nr 1247 otsustati nõudeõigus x maa 1 /6 mõttelise osa suhtes kui riigivara (reg nr 6900122) avalikul kirjalikul enampakkumisel võõrandada, kuna see vara ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks ega avalikuks otstarbeks. S. M. S esindajale A. Kuusikule edastati
- jaanuaril 2006 enampakkumise teade ja kord. S. M. S esitas pakkumise dokumendid
- jaanuaril
- Saare Maavalitsus saatis kaebajale
- jaanuaril 2006 teate
- jaanuaril 2006 läbi viidud enampakkumise tulemustest. Teates on selgitatud, et kaebajal on vastavalt enampakkumise korrale õigus tulemused protestida kolme päeva jooksul. Saare maavanema
- veebruari
- a korraldusega nr 78 kinnitati riigivara enampakkumise tulemusel võitjaks T.R.
- märtsil 2006 esitas S. M. S Saare Maavalitsusele protesti õigusvastaselt võõrandatud, Saare maakonnas Mustjala vallas x külas asuva endise x maade tagastamise 1/6 mõttelise osa nõudeõiguse enampakkumise kohta.
- aprillil 2006 jäeti Saare maavanema korraldusega nr 279 protest selle esitamise tähtaja rikkumise tõttu läbi vaatamata.
- S.M.S esitas
- aprillil 2006 halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada maavanema
- detsembri
- a korralduse p-d 2—8 ja
- veebruari 2006 korraldus tervikuna, ennistada olukord, kus riik on tuvastanud, et nõudeõigus maa mõttelisele osale ei ole vajalik riigivõimu teostamiseks ega avalikuks otstarbeks, ning teha maavanemale ettekirjutus, millega kohustada teda tegutsema vastavuses maareformi seadusega, arvestades kohtu poolt kaebuse läbivaatamisel tuvastatud asjaolusid. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud haldusaktid õigusvastased, sest enampakkumise läbiviimisel on rikutud seaduses sätestatud korda. Enampakkumise komisjoni liige kinnitas korduvalt kaebaja esindajatele, et S. M. S omab võõrandatava vara ostueesõigust, kuna enampakkumisel osaleva vara suhtes tagastamise õigustatud subjektiks tunnistatud isikul on ostueesõigus maa tagastamise nõudeõiguse võõrandamisel. Taotletud on kriminaalasja algatamist seoses enampakkumise läbiviimisega. Rikuti kaebaja kui maa tagastamise õigustatud subjekti õigust omandada nõudeõigusest suuremat osa maast lähtudes maareformi seaduse (MaaRS) § 14 lg-st
- Kaebuse esitaja sai Saare maavanema
- detsembri
- a korralduse nr 1247 ja
- veebruari
- a korralduse nr 78 kätte
- märtsil
- Juhul, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, palutakse tähtaeg lugeda mööda lastuks mõjuvatel põhjustel ja tähtaeg ennistada. Maasekretär avaldas enampakkumise läbiviijana S. M. S, et vastavalt kehtivatele seadustele on enampakkumises osaleval, sama vara suhtes tagastamise õigustatud subjetiks tunnistatud isikul ostueesõigus maa tagastamise nõudeõiguse võõrandamisel. Nimetatud asjaolu tõttu jäi pakkuja õigustatult ootama Saare Maavalitsuse poolt nõudeõiguse omandamiseks vajalike dokumentide vormistamise tähtaja määramist. Mõjuva põhjusena Saare maavanema
- veebruari
- a korralduse nr 78 peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel tuleb lugeda asjaolu, et riigivara võõrandamise korra p 44 kohaselt tehakse kirjaliku enampakkumise tulemused kõigile pakkumiste esitajatele kirjalikult teatavaks ühe päeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. Saare maavanema
- jaanuari
- a teatest ei selgu, kelle poolt ja millises summas on tehtud võitnud pakkumine. Nendest asjaoludest sai kaebuse esitaja teada alles
- märtsil 2006 vastuseks oma teabenõudele.
- Tallinna Halduskohtu
- novembri
- a määruses jäeti kaebetähtaeg ennistamata järgmistel põhjustel: a) Esitades pakkumise dokumendid
- jaanuaril 2006 pidi kaebaja olema teadlik, et on olemas mingi haldusakt, mille alusel toimub vaidlusaluse vara enampakkumine. Juhul, kui kaebaja soovis Saare maavanema
- detsembri
- a korraldust nr 1247 vaidlustada, oleks ta pidanud püüdma vaidlustada või takistada enampakkumise läbiviimist ning esitama kaebuse hiljemalt
- veebruaril
- Kogutud tõendite kohaselt oli kaebaja eesmärgiks osalemine
- jaanuaril 2006 toimuval enampakkumisel, mida kinnitab kaebaja poolt pakkumise tegemine. Kae2
(6)3-06-797 baja poolt kaebetähtaja ennistamiseks toodud põhjused on seotud enampakkumise tulemustest teadasaamise asjaoludega. Ühtegi põhjust, mis takistas kaebajat 21. detsembri 2005. a korraldust tähtaegselt vaidlustamast, asjas esitatud ei ole.
- b)Kaebuse Saare maavanema 6. veebruari 2006. a korralduse nr 78 vaidlustamiseks postitas kaebaja 24. aprillil 2006, s.o 2 kuud ja 20 päeva pärast korralduse vastuvõtmist. Riigivara võõrandamise korra p 43 kohaselt on enampakkumise võitjaks enampakkumisel osaleja, kes tegi suuruselt kõige kõrgema pakkumise. Kaebaja eelpool käsitletud väited pakkujate isikute ja pakkumise summade suuruse osas ei ole usutavad, sest kaebaja viibis enampakkumise menetluse juures ning kirjeldab ka kaebuses (samuti protestis Saare maavanemale) kellaajaliselt korrektselt pakkumiste avamist, pakkumise avamise asjaolusid koos pakkujate nimede ja pakkumiste summade äranäitamisega. Kuid ka juhul, kui kaebaja väidetavalt ei saanud 26. jaanuari 2006. a teatest talle vajalikke või arusaadavaid andmeid enampakkumise tulemuste kohta, oleks ta pidanud teates märgitud protesti esitamise tähtaja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et vajalikud andmed talle teatavaks tehtaks. Juhul, kui lugeda, et vajalike andmete nõudmine kolme päeva jooksul on liialt koormav, oleks kaebaja pidanud seda tegema hiljemalt kümne päeva jooksul pärast enampakkumise toimumist, sest lähtudes riigivara võõrandamise korra pst 46 peab riigivara valitseja või müügi korraldaja kümne päeva jooksul pärast enampakkumise toimumist otsustama enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise.
- c)Pöördudes 24. märtsil 2006 teabenõudega 25. jaanuaril 2006 (ligi kaks kuud hiljem) läbiviidud enampakkumise osas tõendite saamiseks Saare Maavalitsuse poole, on mööda lastud mõistlik aeg vaidlustatud korralduse osas teabe saamiseks.
- d)Ametniku poolt väidetavalt antud selgitus ostueesõiguse osas ei saanud olla takistuseks kaebeõiguse realiseerimisel. Kaebajal oli enampakkumisel esindaja, kes eeldatavalt orienteerus enampakkumise läbiviimise korras. Seega on kaebus 6. veebruari 2006. a korraldusele nr 78 esitatud tähtaega rikkudes ning mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks esitatud ei ole. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. S.M.S määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Määruskaebust põhjendatakse järgmiselt:
- a)Informatsiooni edastamise eest vastutav maasekretär andis ebaõigeid kinnitusi, millega eksitati kaebajat. Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a haldusasja nr 3-3-1-57-02 p-s 19 leiti, et kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada.
- b)Kaebajale ei ole tagastatud enampakkumisel osalemise tagatisraha, mis kinnitab tema jätkuvat eksitamist Saare Maavalitsuse poolt.
- c)Määruskaebuse esitaja on Saare maavanema 21. detsembri 2005. a korralduse nr 1247 suhtes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3 tähenduses menetlusosaliseks ja adressaadiks, kellele tulnuks korraldus HMS §-s 26 sätestatud nõuete kohaselt kätte toimetada. S. M. S kui menetlusosalisele 21. detsembri 2005. a korraldust nr 1247 ega 6. veebruari 2006. a korraldust nr 78 edastatud ei ole, mistõttu kaebaja ei saanud nendega tutvuda ega neid analüüsida.
- d)Saare Maavalitsuse 26. jaanuari 2006. a teatest nr 4.2-3/128 ei saanud järeldada, et kaebuse esitaja peab alustama vaidemenetlust. Viidatud kiri on haldusakt, mis peab vastama haldusaktidele kehtestatud nõuetele. Teates oleks pidanud olema ühemõtteline viide ostueesõiguse olemasolu või puudumise kohta. Enampakkumise komisjoni esimees (maasekretär) teavitas S. M. S esindajaid vahetult pärast enampakkumise toimumist 25. jaanuaril 2006, et kaebuse esitajal on ostueesõigus enampakkumise parima pakkumise suhtes ja selgitas, et tuleb oodata kirja Saare Maavalitsuselt. 3
(6)3-06-797 5. Saare maavalitsuse vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
- a)Maasekretäri tegevuse kontrollimiseks algatas Lääne Politseiprefektuur kriminaalasja nr 06250000045, mis lõpetati määrusega 1. septembril 2006.
- b)S. M. S esindaja A. Kuusik võttis enampakkumise järel korduvalt ühendust Saare Maavalitsuse õigustalitusega, kus teda informeeriti sellest, et kaebuse esitajal ei ole seadusest tulenevat ostueesõigust ja vara müüakse enampakkumise võitnud isikule. Samuti nähtub kriminaalasja lõpetamise määruses esitatud A. Kuusiku tunnistusest, et ta helistas 3. veebruaril 2006 maasekretärile, kes teatas, et ta eksis ostueesõiguse osas ning enampakkumise võitjaks on T. R. Seega oli kaebaja oma väidetavast eksimusest teadlik ja tal oli piisavalt aega protesti esitamiseks maavanemale enampakkumise tulemuste kohta või kaebuse esitamiseks kohtule. Kaebaja esindajat informeeriti vara müügi otsustamisest ning talle edastati nii teade vara müügi kohta kui enampakkumise kord. Kaebaja oli teadlik enampakkumisest ja oleks saanud tähtaegselt vaidlustada vara võõrandamise toimingud.
- c)Tagatisraha ei saanud kaebuse esitajale tagastada, kuna Saare Maavalitsusele ei ole esitatud pangarekvisiite.
- d)Riigivara võõrandamise otsus on suunatud avalikkusele, enampakkumisel said osaleda kõik Eesti kodanikud. Seetõttu tehti enampakkumise teade avalikkusele teatavaks riigivaraseaduse (RVS) § 30 lg-s 1 sätestatud korras, mis on kooskõlas haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusakti teatavakstegemise nõuetega. Enampakkumise väljakuulutamine ja selle tulemuste kinnitamine ei puudutanud kaebaja õigusi ega kohustusi. Osalenud enampakkumisel laekunud pakkumiste avamisel omasid kaebaja esindajad ülevaadet kõigist pakkumistest ning olid teadlikud, et nende esitatud pakkumine ei võitnud. Enampakkumise tulemuste kohta edastati kõigile pakkujatele teade, milles informeeriti pakkujaid, et tulemustega mittenõustumise korral on neil võimalik esitada protest enampakkumise kohta. 6. T. R ja Maa-ameti vastustes leitakse, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja palutakse jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 7. Halduskohtu määruse õiguspärasuse kontrollimiseks tuleb esmalt teha kindlaks kaebetähtaja kulgemahakkamise hetk ja võimalik möödumine kummagi vaidlustatud haldusakti puhul. 8. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg-le 1 võib kaebuse haldusakti tühistamiseks esitada halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Väljakujunenud kohtupraktika (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. oktoobri 2006. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-06, p 11, alates 1. septembrist 2006 ka HKMS § 9 lg 9) kohaselt võib halduskohus vaatamata HKMS § 9 lg-le 1 lugeda kaebetähtaja möödalastuks, kui isik, kellele ei ole haldusakti teatavaks tehtud, ei ole mõistliku aja jooksul astunud kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. See on kooskõlas protsessiosalise kohustusega kasutada oma õigusi heauskselt (HKMS § 15 lg 2). 9. Maavanema 21. detsembri 2005. a korraldus nõudeõiguse võõrandamiseks ja enampakkumise korraldamiseks tehti Ametlikes Teadaannetes avaldamise teel avalikult teatavaks 5. jaanuaril 2006. Seaduses sätestatud juhtudel võib haldusakti kättetoimetamise viisiks olla ka selle resolutiivosa avaldamine Ametlikes Teadaannetes. Käesoleval juhul oli see ette nähtud riigivaraseaduse § 30 lg-s 1. Formaalselt võiks teate avaldamisega lugeda korralduse kätte toimetatuks ka kaebajale. Siiski sätestab riigivaraseaduse § 30 lg 1 teine lause, et avaldamine ei välista 4
(6)3-06-797 vajaduse korral teabe edastamist ka muul viisil. Sellisel seisukohal on olnud ka kohtupraktika (Riigikohtu halduskolleegiumi
- mai
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-31-03, p 26). Kaebaja kui sama maatüki, mille tagastamise nõudeõiguse 1/6-list mõttelist osa võõrandati, tagastamise ühe õigustatud subjekti kõrgendatud huvi nõudeõiguse omandamiseks oli ilmselge. Seetõttu pidi maavalitsus teda ka isiklikult teavitama. Kaebajale ei ole isiklikult saadetud maavanema korraldust, kuid kaebaja esindajale edastati
- jaanuaril 2006 enampakkumise teade ja kord. Kaebaja esitas
- jaanuaril 2006 dokumendid enampakkumisel osalemiseks. Seega oli kaebaja juba jaanuari alguses teadlik nõudeõiguse võõrandamisest ja enampakkumise korraldamisest, teisisõnu
- detsembri
- a korralduse kui haldusakti põhisisust. Sellega ei käivitunud küll veel kaebetähtaeg, kuid kaebajal tekkis kohustus võõrandamise ja enampakkumise korraldamise vaidlustamise soovi korral astuda mõislikke samme selle aluseks oleva haldusaktiga tutvumiseks. Kui kaebaja soovis enne kaebuse esitamist haldusakti sisuga vahetult tutvuda, oleks tal tulnud taotleda korralduse kätteandmist mõistliku aja jooksul. Vaatamata sellele, et kaebajale ei olnud üheski vaidlustamisviites selgitatud kaebuse esitamise korda, ei saanud ta eeldada, et enampakkumist saab vaidlustada piiramatu aja jooksul. Vaidlustamise asemel otsustas kaebaja osaleda enampakkumisel. Seega loobus ta tol perioodil teadlikult enampakkumise korraldamise vaidlustamisest.
- Kaebetähtaja möödalaskmise põhjusena on kaebaja välja toonud enda eksitamise maasekretäri poolt väitega, nagu olnuks kaebajal nõudeõiguse suhtes ostueesõigus. Isiku eksitamine ametniku poolt võib olla kaebetähtaja ennistamise aluseks, kui eksitamise tõttu luuakse isikus väär ettekujutus õiguslikust olukorrast, mille tõttu kaebuse esitamine ei tundu isikule vajalik. Et eksitamist mõjuva põhjusena käsitada, peavad eksitamine ja kaebaja eksimus olema tõendatud. Vaidlust ei ole selles, et maasekretäril oli kaebaja ja tema esindajaga juttu ostueesõigusest. Ostueesõigus oli väidetavalt ette nähtud ka enampakkumise korra p-s 18 (toimikus kord puudub). Tõendatud ei ole aga see, et kaebaja sattus selle tulemusena eksitusse. Esiteks ei ole arusaadav, miks kaebaja ostueesõiguse kohta esitatud teabe usaldamisel enampakkumisel üldse osales. Usutav ei ole väide, et kaebaja tegi ostueesõigust usaldades väiksema pakkumise kui ta muidu oleks teinud. Kaebaja pakkumine oli 14 900 (= 116 001 –101 101; vt toimiku lk 30 ja 163) kr võrra väiksem enampakkumise võitnud pakkumisest ja vastas seega eelduslikult nõudeõiguse turuväärtusele. Teiseks on maavalitsuse õigustalituse juhataja J. L kriminaalasjas antud ütluste kohaselt kaebajale juba enne enampakkumist selgitanud, et ostueesõiguse olemasolus ei saa olla kindlust ja selle üle peab otsustama notar (toimiku lk 162). See ütlus on usutav, kuna selle sisu langeb kokku kaebaja käitumisega enampakkumisel.
- Nii või teisiti pidi kaebaja väidetav eksitus kaebuse esitamise takistusena langema ära hiljemalt
- veebruaril
- Kaebaja esindaja A. Kuusiku poolt kriminaalasjas antud ütluste kohaselt (toimiku lk 157) teatas maasekretär
- veebruaril 2006 A. Kuusikule, et ta eksis ostueesõiguse küsimuses ja A. Kuusik teatas sellest kaebajale ja V. S mille peale nad olid väga nördinud. Viivitades sellest hetkest kaebuse esitamisega kuni
- aprillini 2006, ei käitunud kaebaja mõistlikult. Seega on selle haldusakti peale kaebuse esitamise tähtaeg möödunud ja selle ennistamiseks ei ole alust. Pärast
- veebruari 2006 ei saanud kaebajat eelneva valguses enam kuidagi eksitada ka tagatisraha tagastamata jätmine. II
- Maavanema
- veebruari
- a korraldus nr 78 anti kaebajale kätte
- märtsil
- Kaebaja pidi nimetatud korralduse sisust olema teadlik siiski varem, sest juba
- jaanuaril 2006 5
(6)3-06-797 teavitati teda enampakkumise tulemusest ja talle pidi olema arusaadav, et protestide puudumisel toimub enampakkumise tulemuste alusel nõudeõiguse võõrandamine. Teade enampakkumise tulemuste kindlakstegemise kohta ei ole haldusakt, vaid informatiivne teade. Siduvaks haldusaktiks enampakkumise tulemuste kohta on enampakkumise tulemuste kinnitamine. Kaebajaga tuleb nõustuda, et maavalitsus oleks pidanud enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse kaebajale kui puudutatud isikule ise teatavaks tegema. Haldusakt tuleb teatavaks teha kõikidele menetlusosalistele, mitte ainult adressaadile (HMS § 62 lg 1). Samas ei saa kaebaja tegevusetust kuni
- märtsini 2006 enamapakkumise tulemuste vaidlustamiseks vajalike sammude astumisel pidada mõistlikuks. Siinjuures tuleb arvestada, et
- jaanuari
- a teates oli kaebajat teavitatud protesti esitamise võimalusest ja suhteliselt lühikesest tähtajast. Seega pidi kaebaja saama aru, et peagi tehakse pakkumismenetluse kohta siduvad ja lõplikud otsused.
- Kuna mõistlik aeg enda õiguste kaitseks oli ühtlasi möödunud maavanemale protesti esitamise hetkeks
- märtsil 2006, ei ole kaebus esitatud tähtaegselt ka HKMS § 9 lg 3 kohaselt. III
- Halduskohtu resolutsiooni teine lõik, milles kaebaja taotlused olukorra ennistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks „loetakse tagastatuks“, tuleb muuta. Seaduses sätestatud juhtudel võib kohus kaebuse läbivaatamatult tagastada. Ehkki ringkonnakohus nõustub, et tühistamiskaebuse läbivaatamata jätmisel võivad taotlused olukorra ennistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks olla ilmselgelt põhjendamatud, ei ole HKMS § 11 lg 31 p 5 tagasiulatuvalt kohaldatav enne
- septembrit 2006 esitatud kaebuse puhul, sest puudub sellekohane rakendusnorm. Enne muude kaebuse lubatavuse eelduste kontrollimist peab kohus selgitama, kas ennistamise ja ettekirjutuse tegemise taotluste sisu on selge ja vastab HKMS § 10 lg 1 p 3 nõuetele (vt Tallinna Ringkonnakohtu
- juuni
- a määrus, p 8, käesolevas asjas). Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 6
(6)