2-06-4508/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-4508 Tsiviilasi AA (endine perekonnanimi L ) hagi EL (L ) vastu elatise saamiseks, lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks ja lapse elukoha määramiseks Menetlustoiming Lapse elukoha määramine Eelistungi toimumise aeg
3. juuni
4. a Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja SV Kostja EL Eestkosteasutuse TL esindaja SK RESOLUTSIOON
5. Rahuldada AA avaldus IL elukoha määramiseks.
6. Jätta IL AA juurde elama. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud AA esitas hagi EL vastu elatise saamiseks ja lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud IL. Hageja taotleb lapsele elatise 2 450 krooni kuus, millele lisandub tulumaks, väljamõistmist kostjalt alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni . on elanud alates abielulahutusest kuni hagiavalduse esitamiseni ema juures. Hageja ei ole tekitanud kostjale probleeme suhtlemises. Kostja ei suhelnud lapsega mõnda aega pärast abielulahutust, kuid elab väljaspool EV ja T sugulasi külastades kohtub lapsega. Hageja ei ole keelanud võtta last pikaajalistele kohtumistele. Viimasel ajal on kostjapoolne toetus vähenenud ning pärast pikaajalisi kohtumisi väljub laps kontrolli alt ega soovi käia lasteaias, kuna lapse igapäevane elurežiim on rikutud. Hageja väitel on kostja keeldunud hageja ettepanekust sõlmida kohtuväliselt kokkulepe lapsega suhtlemise korra määramiseks. Pooled ei suuda jõuda antud küsimuses kokkuleppele. Hageja soovib kaitsta lapse õigusi ja huve. Hageja hinnangul ei tegele kostja piisavalt lapse kasvatamisega, kostja annab vaid kingitusi ja mängib lapsega siis, kui käib T . Hageja taotleb määrata kostjale aeg suhelda pojaga iga nädal laupäeval alates kella 12.00-st kuni pühapäeval kella 20.00-ni ja ka vaheaegadel täiendaval kokkuleppel. Hageja esitas hagi täienduse, millega taotles määrata IL elukohaks hageja elukoht. toimunud eelistungil vaidles kostja elatise nõudele vastu. Kostja ei nõustu hageja ettepanekuga, mille kohaselt ta näeb last vaid nädalavahetusel. Kostja leiab, et temaga kohtumine on lapse huvides. Kostja soovib lisaks nädalavahetustele viia laps vähemalt kaks korda aastas koolivaheaegadel I , kuid hageja keeldub lapsele EV passi tegemast. Kostja selgituse kohaselt tahtis hageja vahepeal Venemaale elama minna ning soovis võtta pojale V passi. Kostja peab oma lapsega rääkima vene keeles, sest laps ei saa eesti keelest aru. Kostja soovib, et laps läheks eestikeelsesse kooli ja temast kasvaks EV kodanik. Kostja ei vaidle vastu, et laps peaks elama ema juures. Eestkosteasutus ei ole lapsega vestelnud. Eestkosteasutus külastas lapse kodu. Vestlusest AA selgus, et I alustab õpinguid LVG . Sellest tulenevalt käib I lasteaias kooliks ettevalmistavas grupis ja kaks korda nädalas eelkoolis. I on isaga head suhted ning ta soovib oma isaga regulaarselt kohtuda. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt peaks I jääma elama ema juurde ning lapse kokkusaamised isaga peaksid toimuma nädalalõppudel, kui isa viibib E . Kohus leidis Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 järgi lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine hagita menetluses. TsMS § 477 lg-te 1 ja 5 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Hagita menetluses kohaldatakse seega uurimisprintsiipi, mille kohaselt on asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise kohustus eelkõige kohtul. Kuigi tsiviilasja menetleti hagimenetluse korras, on kohus neid printsiipe lapse elukoha määramise nõude arutamisel jälginud. IL sünnitunnistusest nähtub, et pooled on tema vanemad (t lk 5). Hageja on taotlenud määrata lapse elukohaks hageja elukoht. Kostja ei vaidle hageja taotlusele vastu. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt peaks laps jääma elama ema juurde. Perekonnaseaduse § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus antud küsimuses, leiab kohus, et IL tuleb jätta hageja juurde elama. TsMS § 559 lg 1 järgi kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. IL on sündinud ja ei ole veel seitsmeaastane. Seetõttu ei pea kohus lapse ärakuulamist otstarbekaks, lähtudes TsMS § 559 lg-st
7. Viivi Villemson Kohtunik