) § 5 järgi on korteriühistu liikmed korteriomanikud. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmed.
’ järgi korteriühistu liikme õigused ja kohustused lähevad üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega tekivad ja lõpevad korteriühistu liikme õigused ja kohustused seaduse järgi. Seaduse kohaselt ei saa kellelgi teisel kui korteriomanikul olla korteriühistu liikme õigusi ja kohustusi.
A
lg 3 ainult korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole. Seega ei saa ka muud isikud kui korteriühistu liikmed osaleda korteriühistu üldkoosolekutel ning seda kohtus vaidlustada.
A tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 117 lg 1 esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel; mitte aga omal nimel nagu käesoleva menetluse hagejad. Mõned korteriomanikud on hagejatele oma õigused KÜ vastu loovutanud viidates seejuures võlaõigusseaduse (VÕS) sätetele. VastavA VÕS § 164 lg 1 ja 2 võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenev A keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohtu hinnangul ei ole antud säte korteriühistu liikme õiguste loovutamisel kohaldatav kuna tegemist ei ole võlasuhtega ning korteriühistut või selle liikmeid ei saa korteriühistu liikme üldkoosolekuga seotud õiguste aspektis käsitleda võlgniku ja võlausaldajana. Korteriühistu ja tema liikme vahel võivad tekkida küll võlaõigussuhted, kuid mitte antud suhtes. Samuti keelab
Seega antud kontekstis on õigusjärglus korteriomanike ja kolmandate isikute vahel TsÜS § 6 lg 1 järgi välistatud ja nõuet loovutada ei saa. Seega, korteriühistu liikme õigused ja kohustused tekivad seaduse alusel ning lõpevad seaduse alusel, korteriühistu liikme õigused osaleda korteriühistu üldkoosolekul ja vaidlustada seda ei ole võlaõigusliku lepinguga loovutatavad. Seetõttu ei saa hagejatel tekkida samu õigusi nagu korteriühistu liikmetel. Seetõttu ei saa hagejad vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsust. Samuti puudub hageajate puutumus korteriühistu poolt antud volitustega Harri Võtjagailovskile, kellele väidetavA on üle antud korteriühistu juhatuse liikme kohustused. Kuna hagejatel korteriühistu ja HV vahelise õigussuhtega puudub igasugune puutumus, puudub ka nende õiguslik huvi seda kohtus vaidlustada. Selles suhtest ei teki, muutu ega lõpe hagejate õigused või kohustused. Lisaks sellele ei soovi hagejad H V kostjana menetlusse kaasata. TsMS § 208 kohaselt ei ole kohtul enam õigust kostjat kaasata. Kui nõue on esitatud ebaõige kostja suhtes või kui kostjat ei ole menetlusse kaasatud, ei saa kohus ainuüksi seetõttu hagi rahuldada. Ka siis jääks hagi rahuldamata. Alates jõustunud TsMS on kohtule andnud täiendava võimaluse jätta hagiavaldus menetlusse võtmata kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2). Antud säte on kooskõlas menetluse ökonoomika põhimõttega ning kohtu ja menetlusosaliste kulude vähendamisega. Seega kui kohtul on arusaam, et hagi ei saa TsMS § 371 lg 2 märgitud aluste esinemisel rahuldada ei ole otstarbekas seda hagi menetlusse võtta. Kohtu õigusele keelduda õigusliku huvita esitatud hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 2 järgi on viidanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-164-05. Kohus leiab, et käesolev hagi tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi kuna hagi ei ole esitatud hagejate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kohtul oleks võimalik hagi menetleda vaid siis, kui ringkonnakohus asub määruskaebuse menetlemise korras seisukohale, et korteriühistu liikme õigused on võõrandatavad ning hagejatel on antud menetluses seadusega kaitstud õigus mida kaitsta. Vastasel korral jõuaks kohus, ilma kõrgemalseisva kohtu kohustusliku seisukohata, ka kohtuotsuses eeltoodud järeldusele. Vastuväide kohtu tegevuse peale seisneb selles, et väidetav A on kohus tegutsenud ebaseaduslikult. Kohus on põhistanud oma seisukohti õigusnormidega. Vastuväide jääb rahuldamata. Hagejate viited teisele tsiviilasjale ei ole asjakohased kuna vastuväiteid teise tsiviilasja kohta käesolevas menetluses esitada ei saa. Meelis Eerik kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.