, §173, §403, §440, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada EV hagi M.V. vastu täies ulatuses. Välja mõista M.V. üüri ja kõrvalkulude võlgnevus summas kaks tuhat kakssada nelikümmend kolm (2 243) krooni 65 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas kakssada kaheksakümmend
) (RT 49/05-395) §403 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kuna pooled on kohtule avaldanud oma seisukohad vaidlusaluse õigussuhte osas ega ole soovinud esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente ning kostja võttis hagi täies ulatuses õigeks eelmenetluses (
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.11-19/ on tõendatud, et 05.03.2004.a. andis hageja tasu eest kostja kasutusse tööandaja eluruumina korteri asukohaga Paldiski linn, Sadama tn.17-8; kirjalik üürileping sõlmiti poolte vahel 03.08.2004.a.. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul eluruumi üürimine) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. VÕS §292 lg.1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma ka muid üüritud asjaga setud kulutusi (kõrvalkulud), kui selles on kokku lepitud. VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Üürilepingu p.3.1. sätestab üürniku kohustuse maksta üürileandjale üüri ning kanda üüritud asjaga seotud kõrvalkulud /tl.11/. Üürilepingu p.3.7. sätestab üürniku kohustuse tasuda üürileandja poolt esitatud üüri ja kommunaalteenuste arved hiljemalt jooksva kuu 25. kuupäevaks /tl.12/. Asja materjalidega /tl.23-28/ on tõendatud, et kostja ei tasunud hageja poolt esitatud üüri ja kommunaalteenuste arveid ning perioodi 01.06.2004.a. kuni 31.10.2004.a. eest võlgneb hagejale 2 243.65 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt üüri ja kommunaalmaksete võlgnevuse tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista üüri ja üürilepingu esemega seotud kõrvalkulude võlgnevus summas 2 243.65 krooni. Menetluskulud
lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud oma menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 280 krooni /tl.6/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280 krooni. Kuna hageja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega nõudnud muude menetluskulude väljamõistmist kostjalt, jäävad poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. A.Kaldma kohtunik 28.04.2006.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.