KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2007. a Tartu Tsiviilasja number 2-06-21048 Tsiviilasi A.Š.

§ 28tulenevalt saab kaebuse esitada kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta.

Ebaõigsus saab seisneda ebaõiges summas (st rakendatud on vale tasumäära või eksitud arvuliselt) või ebaõiges õiguslikus aluses. Kaebaja ei ole põhjendanud, milles seisneb määratud kohtutäituri tasu ebaõigsus. Eelnevad kuud on võlgnik tasunud elatist

1. ja
2. kuupäeva vahel (sellesse ajavahemikku jääb võlgniku palgapäev). Juulikuus on elatis laekunud sissenõudja arvele 24.07.2006 ja sissenõudjal oli õigus 18.07.2006 pöörduda kohtutäituri poole nõudega algatada täitemenetlus. Kohtutäituri menetluses on ka sama võlgniku elatusraha võlgnevuse nõue ja kohtutäituri vastuvõtul 14.06.2006 on kohtutäitur selgitanud võlgnikule kohustust tasuda igakuine elatis otse sissenõudja arvele sama kuu jooksul 10-ndaks kuupäevaks.
3. Tartu Maakohus tühistas 28.12.2006 määrusega kohtutäitur R. Rosenthali 17.07.2006 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 186/2006/1202 ning keeldus menetlusse võtmast A. š. kaebust kohtutäitur R. Rosenthali tegevuse peale täiteasjas nr 186/2006/
4. Menetluskulud jättis kohus täies ulatuses kohtutäitur R. Rosenthali kanda. Määruse kohaselt algatas kohtutäitur 17.07.2006 sissenõudja avalduse ja Tartu Maakohtu 31.03.2006 otsuse nr 2-05-19356 alusel täitemenetluse. Kohtutäitur väljastas võlgnikule täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.

§ 28

kohaselt võib kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Tulenevalt Tartu Maakohtu 31.03.2006 otsusest on elatise maksmise tähtaeg määratud igakuiselt. TsÜS § 134 lg 1 kohaselt on tähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. TsÜS § 136 lg 3 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Seega tulenevalt Tartu Maakohtu 31.03.2006 otsusest on A. Š. õigus täita lapse igakuine ülalpidamise kohustus iga kuu esimesest kuupäevast kuni viimase päevani ning kohustise igakuine sissenõudmise tähtaeg saabub iga kuu viimasel päeval. 17.07.2006 täitmisteatest nähtub, et nõude sisuks on igakuine elatusraha 2000 krooni alates 01.07.2006 kuni 13.10.2023. Maksekorraldusest nähtub, et A.Š. tasus L. K. lapse R. K. ülalpidamiseks juulikuu elatise 24.07.2006. Kohtutäitur peab lähtuma formaliseerituse põhimõttest ning tal tuleb lähtuda täitedokumendis sätestatust, mitte iseseisvalt tõlgendada võlgniku käitumisest tulenevalt seda, kuna tuleb täitedokumendis sätestatud kohustus täita. Kohus leidis, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse TMS § 19 lg 1 sätestatut järgimata ja täitemenetluse algatamine ei olnud põhjendatud. Kohtutäitur ei kontrollinud, kas täitedokumendi täitmise eeldused olid täidetud.

§ 23

lg 1 sätte mõttest tulenevalt ei ole täituril õigust nõuda võlgnikult täituri tasu ja täitekulusid kui täitedokumendi täitmise eeldused ei ole täidetud ja seetõttu ei kuulu see täitmisele. Kuna antud asjas ei ole Tartu Maakohtu 31.03.2006 otsuse sundtäitmise eeldused 2 täidetud ja nimetatud täitedokument täitmisele ei kuulu, siis ei ole täituril õigust nõuda võlgnikult tasu ja täitekulusid ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus tuleb tühistada. Kohus keeldus TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmast A. Š. kaebust kohtutäitur R. Rosenthali tegevuse peale täiteasjas nr 186/2006/1202, kuna kaebaja ei ole esitanud kohtutäiturile kaebust kohtutäituri tegevuse peale lahendi täitmisel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kohtutäitur R. Rosenthal taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist osas, millega tühistati kohtutäitur R. Rosenthali 17.07.2006 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 186/2006/1202, ning selles osas uue otsuse tegemist, jättes A.Š. i kaebuse rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus lahendanud sisuliselt nõude, mida kohtule ei ole esitatud. Kuigi kohus ei ole seda otseselt määruse resolutsioonis märkinud, on ta sisuliselt lahendanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude, otsustades täitemenetluse eelduste üle. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Seega võib võlgnik taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ka näiteks põhjusel, et sundtäitmise eeldused ei ole täidetud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib vastavalt TMS § 22 lg 3 esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist, kaebuse kohtutäituri tasu otsuse ebaõige määramise kohta võib esitada kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Eeltoodust võib järeldada, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamine toimub hagimenetluses ja kohtutäituri tasu otsuse vaidlustamine hagita menetluses. Kaebaja ei ole esitanud kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kaebuse esitamine kohtutäituri tasu otsuse peale ei oleks takistanud esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi tagamise korras oleks saanud peatada nii algatatud täitemenetluse kui ka kohtutäituri tasu otsuse peale esitatud kaebuse menetluse. Kohustatud isik saab kohtutäituri tasu otsuse peale kaebuse esitada üksnes kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta, mis saab seisneda näiteks ebaõiges summas (st rakendatud on vale tasumäära või on arvuliselt eksitud) või ebaõiges õiguslikus aluses, ning kohus saab seda sellises ulatuses ka läbi vaadata. Vastuses võlgniku kaebusele on kohtutäitur juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et võlgnikul oli õigus esitada kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuid kohus ei ole nimetatud väite osas seisukohta võtnud. Teiseks ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et elatusraha kohustise igakuine sissenõudmise tähtaeg saabub iga kuu viimasel päeval. Kohtu pool viidatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätted reguleerivad tähtaegade arvutamist, mitte kohustise sissenõutavaks muutumist. Kohustise täitmise tähtaega ja sissenõutavust reguleerib VÕS §
2. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest tulenevalt ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kuna laste ülalpidamine toimub igapäevaselt, peab ka selleks rahaliste vahendite olemasolu olema igapäevaselt tagatud. Arvestades elatise nõude 3 eripära ja selle sotsiaalset iseloomu, ei ole lapse huvidega kooskõlas olukord, kus väljamõistetud elatist võib maksta alles kuu lõpus. Arvestades, et kohus lähtub elatise väljamõistmisel muuhulgas ka vanema varalisest olukorrast, ei saa eeldada, et vanemal, kelle kasuks elatis on välja mõistetud, omab rahalisi vahendeid sel määral, et katta jooksvas kuus üksi kõik lapse ülalpidamisega seotud kulud. Vastavalt poolte suulisele kokkuleppele pidi elatise maksmine toimuma hiljemalt iga kuu 10ndaks kuupäevaks, mida kaebaja on kinnitatud kohtutäituri vastuvõtul. Seega oli sissenõudja õigustatud esitama 17.07.2006 avalduse täitemenetluse algatamiseks. Ühtlasi kohtuotsuse kohaselt kuulub kohtuotsus ühe kuu elatise osas viivitamatult täitmisele. Ühe kuu elatisena on käsitatav jooksva kuu elatis. Samuti ei ole kohus arvesse võtnud kaebaja poolt kaebuses märgitut, et „kuna juuli töötasu laekub minu pangaarvele augustis, siis ei ole mul võimalik tasuda juulikuu elatusraha juulikuus, vaid augusti alguses“. Sellega on kaebaja möönnud, et ei ole tasunud igakuist elatist jooksva kuu jooksul, vaid tagantjärgi. Kaebaja tasus A.Š. le juulikuu elatise alles
3. juulil, kuigi konto väljavõtetest nähtuvalt on varasematel kuudel tasutud elatist kuu
4. ja
5. päeva vahel. Ka juhul, kui lähtuda eeldusest, et ühe vanema poolt lapse ülalpidamiseks arvestatud summaga saab last ülal pidada pool kuud, ei olnud kaebaja tasunud juulikuu elatist juulikuu keskpaigaks, et oleks tagatud lapse igapäevaste vajaduste katmine. Ka seadusandja on alates 01.01.2006 kehtima hakanud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muudatusi vastu võttes (eelkõige

§ 2514

lg 1 ja 3 sätestatu) pidanud silmas asjaolu, et täitmisele kuulub ka igakuine (st jooksva kuu) elatis. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. A. Š. vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse jõusse jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole A. Š. L. K. kokkulepet, mis kuupäeval tuleb elatis tema arvele üle kanda. Kuna kohtuotsuses on märgitud, et elatist tuleb tasuda igakuiselt, võib seda tasuda kuu
2. kuupäevast kuni
3. kuupäevani. Juulikuu elatise tasus A.Š. L. K. arvele
4. juulil, seega õigeaegselt. Seetõttu on täitemenetlus algatatud alusetult ning kohtutäituri tasu väljamõistmine on põhjendamatu. Eelnevast lähtudes on maakohus leidnud õigesti, et kuna antud asjas ei ole Tartu Maakohtu 31.03.2006 otsuse sundtäitmise eeldused täidetud ja nimetatud täitedokument täitmisele ei kuulu, siis ei ole täituril õigust nõuda A. Š. tasu ega täitekulusid. Nõustuda ei saa seisukohaga, mille kohaselt on sissenõudjal õigus nõuda igakuist elatist ilma, et kohustatud isikul oleks tekkinud võlgnevus. Vabatahtliku täitmise mõte on selles, et võlgnik ei pea lisaks elatisele kandma muid kulutusi kohtutäituri tasu ja täitekulude näol. Käesolevas asjas on A.Š. i õigusi oluliselt rikutud, kuna vaatamata sellele, et ta on elatise tasumise kohustuse õigeaegselt ja korrektselt täitnud, nõutakse temalt ka lisakulutuste tegemist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige ning määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtule 04.08.2006 esitatud kaebuse kohaselt vaidlustab avaldaja tema suhtes täitemenetluse algatamise ning kohtutäituritasu väljamõistmise (tl 5). 4 Ringkonnakohus märgib, et kaebaja taotlusest tulenevalt esitas ta maakohtule kaks kaebust: 1) kaebuse kohtutäituri 17.07.2006 täitmisteate peale, millega algatati täitemenetlus ning mille vaidlustamine saab toimuda TMS § 217 sätestatud korras ning tähtaegadel. Maakohtu poole sai kaebaja pöörduda kooskõlas TMS § 218 üksnes siis, kui ta eelnevalt esitas kaebuse kohtutäiturile; 2) kaebuse kohtutäituri 17.07.2006 tasu otsuse peale, mille vaidlustamine toimub

§ 28alusel.

Mõlemaid kaebuseid pidi maakohus menetlema hagita menetluse sätete alusel. Asja materjalidest nähtub, et maakohus võttis mõlemad esitatud kaebused menetlusse viidates hagimenetluse sätetele ning kohustas kohtutäiturit hagile vastama. Seejärel tegi maakohus määruse, millega rahuldas kohtutäituri tasu kaebuse ja keeldus menetlusse võtmast kaebust millega vaidlustati täitemenetluse algatamine. Ringkonnakohus möönab, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, jättes menetlusse võtmata kaebuse, mida kohus oli juba menetlema asunud, kuid selles osas ei ole esitatud määruskaebust, ning see ei viinud maakohut ebaõige lahendi tegemiseni. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus on täituri tasu määramise õiguspärasust hinnates andnud hinnangu täitemenetluse algatamisele, mis formaalselt on jõus, kuna maakohus seda kaebust ei menetlenud. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on vaidluse all küsimus, kas juhul, kui täitemenetluse algatamist ei ole seadusega sätestatud korras vaidlustatud, saab isik vaidlustada täituri tasu määramise, esitades põhjendusena täitemenetluse algatamise ebaõigsuse. Käesolevas asjas muudab olukorra komplitseeritumaks kohtutäituri 17.07.2006 täitmisteade täitemenetluse algatamise kohta, mille lõpus on selgitused sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise kohta ning kohtutäituri tasu vaidlustamise kohta, kuid puudub selgitus täitemenetluse algatamise vaidlustamise kohta. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud selgituse puudumine, eriti arvestades, et täitmisteates on märgitud vaidlustamise viited, millede osas seadusest tuleneb oluliselt pikem tähtaeg ja millistega saab vahetult maakohtu poole pöörduda, kuid puudub selgitus kohtueelse kohustusliku kaebekorra osas, millele on seadusega määratud ka 10 päevane kaebetähtaeg, oleks vastava taotluse esitamise korral ennistamise aluseks TMS § 217 lg 2 alusel. Käesoleval juhul kohtutäitur ega ka maakohus kaebajale tema õigusi selgitanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et kujunenud olukorras oli otstarbekusest lähtudes maakohus kohtutäituri tasu määramise vaidluses õigustatud andma hinnangu täitemenetluse algatamise õiguspärasusele. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kohtutäitur ei olnud õigustatud täitemenetlust algatama, kuna TMS § 19 sätestatud eeldused ei olnud täidetud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et täitemenetluse algatamise aluseks oleva täitedokumendi alusel oli võlgnikul kohustus tasuda igakuiselt 2000 krooni, samuti ei ole vaidlust selle üle, et võlgnik oli seda kohustust täitnud, kaasa arvatud täitemenetluse algatamise kuul, so juulis 2006. Määruskaebuse esitaja viited VÕS § 82 lg 2 ja PKS § 60 lg 1 ei andnud kohtutäiturile õiguslikku alust eirata TMS § 19 lg 1, mille kohaselt kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. Ringkonnakohus leiab, et kohtulahendi alusel väljamõistetud elatise puhul saab üksnes kohus määrata igakuise elatise tasumise tähtpäeva ning kui kohtuotsuses kuupäeva märgitud ei ole, siis sissenõudja ega kohtutäitur ei saa kohustada võlgnikku enne kuu viimase kuupäeva möödumist kohustust täitma. 5 Määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et kaebuse esitaja oleks pidanud esitama hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohta, ei ole asjakohased. Kaebajal on õigus valida, milliseid õiguskaitsevahendeid ta kasutab. Käesolevas asjas on nimetatud hagemise õigusele viitamine ka vaieldav, kuna tegemist on elatise väljamõistmisega, millele võlgnik sisuliselt vastu ei vaidle ning mis kuulub täitmisele kestvalt igakuiselt, seega saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet esitada vaid tagasiulatuvalt, eeldusel, et sundtäitmist on alustatud juba eelnevalt vabatahtlikult täidetud summa suhtes, milliseid asjaolusid käesolevas asjas esitatud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et täitmisteade on formaalselt jõus, ning maakohtu poolt käesolevas asjas täitemenetluse õigusvastasuse tuvastamine ei muuda nimetatud akti kehtetuks, kuid täitemenetluse tasu võtmiseks puudus kohtutäituril alus, ning selles osas on maakohus õigesti kaebuse rahuldanud. Üllar Roostoja Egon Konsand Andra Pärsimägi 6