st. Kaebuse esitajal on õigus esitada haridus- ja teadusministri atesteerimiskomisjonile taotlus ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks. Määruse kohaselt on haridus- ja teadusminister kehtestanud 02.10.2002 määrusega nr 69 „Pedagoogide atesteerimise tingimused ja
”(edaspidi Kord), mida on muudetud määrustega 27.12.2002 nr 88 ja 16.12.2003 nr 65.
lg 1 sätestab, et kui pedagoog ei nõustu atesteerija otsusega ametijärgu omistamise kohta, on tal 10 päeva jooksul otsusest teadasaamisest õigus esitada haridus- ja teadusministri atesteerimiskomisjonile taotlus ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks ja alles seejärel on tal õigus kaevata haridus- ja teadusministri atesteerimiskomisjoni otsuse peale halduskohtusse.
lg 3 kohaselt vaatab haridus- ja teadusministri atesteerimiskomisjon samas paragrahvis lg 1 nimetatud taotluse läbi ja teeb 30 päeva jooksul taotluse esitamisest otsuse.
lg 5 järgi on taotluse läbivaatamisel haridus- ja teadusministri moodustatud atesteerimiskomisjonil õigus oma otsusega teha vaidlustatud otsuse teinud atesteerijale ettekirjutus asja uueks otsustamiseks või jätta taotlus rahuldamata. Seega on seadusandja näinud ette kohtueelse menetluse. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-ist 11 lg 31 p 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust
st. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
§-ist 22 lg 1 küll õigus pöörduda haridus- ja teadusministri atesteerimiskomisjoni, kuid pöördumine haridus- ja teadusministri atesteerimiskomisjoni poole ei ole kohustuslik. Seadusandlus ei keela pedagoogil pöörduda otseselt kohtu poole; 2) on O.M. esitanud X Muusikakooli atesteerimiskomisjon 16.09.2003 otsuse peale taotluse haridus-ja teadusministri poolt moodustatavale atesteerimiskomisjonile. Taotluse sisuks oli seaduse järgi vaadata uuesti läbi 14.10.2003 O.M. i poolt esitatud taotlus. Atesteerimiskomisjon jättis 11.12.2003 taotluse rahuldamata. O.M. esitas seejärel kaebuse halduskohtule, milles palus tühistada 11.12.2003 haridus- ja teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni otsuse ja teha ettekirjutus uuesti läbi vaadata 14.10.2003 esitatud taotlus. 31.05.2004 Tallinna Halduskohtu kohtuotsusega kaebus rahuldati ning tühistati haridus- ja teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni 11.12.2003 otsus ning tehti haridus- ja teadusministri poolt moodustatavale atesteerimiskomisjonile ettekirjutus vaadata uuesti läbi O.M. i 14.10.2003 esitatud taotlus haridus- ja teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjonile X Muusikakooli atesteerimiskomisjonile ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks. Haridus- ja teadusministeerium tegi 30.03.2005 X Muusikakooli atesteerimiskomisjonile ettekirjutuse O.M. i esitatud taotluse uueks läbi vaatamiseks ja asja uueks otsustamiseks. 22.06.2005 tegi X Muusikakooli atesteerimiskomisjon otsuse, millega keeldus O.M. ile vanemõpetaja ametijärgu omistamisest. Selle otsuse peale esitas O.M. uuesti taotluse haridus- ja teadusministri poolt moodustatavale atesteerimiskomisjonile. Taotluse sisuks oli teha X Muusikakooli atesteerimiskomisjonile ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. 05.09.2005 jättis Haridus- ja Teadusministeerium O.M. i taotluse läbi vaatamata, leides, et taotluse esitaja poolt oli taotluse esitamiseks ette nähtud tähtaeg on mööda lastud. 29.09.2005 esitas O.M. kaebuse halduskohtule, milles palus tunnistada õigusvastaseks ja tühistada 05.09.2005 Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud haldusakti O.M. i taotluse läbivaatamata jätmises. Tartu Halduskohtu 14.11.2006 määrusega kohtumenetlus lõpetati seoses haridus-ja teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni poolt 06.11.2006 haldusakti väljaandmisega. 2 06.11.2006 haridus-ja teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjon nõustus O.M. i poolt esitatud taotlusega, rahuldas taotluse ja tegi X Muusikakooli atesteerimiskomisjonile ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. 05.12.2006 tegi X Muusikakooli atesteerimiskomisjon kolmandat korda otsuse, millega keeldus O.M. ile vanemõpetaja ametijärgu omistamisest. Selle otsuse peale esitas O.M. kaebuse Tartu Halduskohtule. Ülaltoodust tulenevalt ei ole pöördumine haridus-ja teadusministri poolt moodustatud atesteerimiskomisjoni poole sisuliselt probleemi lahendanud. Iga demokraatliku riigi seadusandluse üldpõhimõtted sisaldavad pürgimist vaidluste võimalikult kiirema ja õiglasema lahendamise poole. Antud juhul ei võimaldatud pedagoogil kaitsta oma õigusi. Selline olukord on vastuolus põhiseadusliku õigusega. Võimalus pöörduda halduskohtusse on ette nähtud kehtivate õigusnormidega. Antud juhul on seda õigust põhjendamatult piiratud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 10. jaanuari 2007 määruse ja saadab O.M. i kaebuse X Muusikakooli atesteerimiskomisjoni protokollilise otsuse nr 13 tühistamiseks esimese astme kohtule asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamiseks. O.M. on esitanud halduskohtule kaebuse, taotledes X Muusikakooli atesteerimiskomisjoni protokollilise otsuse nr 13 tühistamist. Halduskohus tagastas kaebuse selle esitajale HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel, leides, et kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust
st. Vastavalt HKMS §-ile 11 lg 31 p 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust
st. Haridusministri 2. oktoobri 2002 määrusega nr 69 on kehtestatud pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord.
sätestab atesteerija otsuse vaidlustamise
.
lg 1 kohaselt kui pedagoog ei nõustu atesteerija otsusega ametijärgu omistamise kohta, on tal kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest õigus esitada haridus- ja teadusministri atesteerimiskomisjonile taotlus ettekirjutuse tegemiseks asja uueks otsustamiseks.
viidatud paragrahvis on samuti sätestatud tähtaeg, mille jooksul haridus- ja teadusministri atesteerimiskomisjon vaatab läbi esitatud taotluse ning on sätestatud atesteerimiskomisjoni õigused taotluse läbivaatamisel ja taotluses tehtava otsuse teatavakstegemise kord. Ülalloetletud
sätetest ei tulene, et taotluse esitamine ning selle läbivaatamine haridus- ja teadusministri atesteerimiskomisjoni poolt on pedagoogi jaoks kohustuslik kohtuväline kord tema väidetavalt rikutud õiguste või kahjustatud huvide kaitsmisel. Samuti ei tulene neist sätetest, et isik, kes leiab, et atesteerija on rikkunud tema õigusi või kahjustanud huve, ei saaks pöörduda halduskohtusse ilma
s sätestatud vaidlustuse läbivaatamise staadiumit läbimata. Põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise
l kohtusse. Põhiseaduse §-ist 15 ega HKMS §-ist 11 lg 31 p 1 ei tulene, et isik on kohustatud püüdma vaidlust lahendada kõigepealt kohtuväliselt ja alles siis pöörduma kohtusse. HKMS § 11 lg 31 p 1 kohaselt võib kohtusse pöördumisele olla seatud selline piirang üksnes juhul, kui seaduses on sätestatud kaebuse lahendamiseks kohustuslik kohtuväline kord. 3 Selleks, et vaidluste lahendamise kohtuväline kord saaks endast kujutada kaebeõiguse piirangut, peab seaduses olema selgesõnaliselt sätestatud, et kaebusega halduskohtusse saab pöörduda alles pärast kohustusliku kohtuvälise menetluse läbimist. Kord ei sätesta sõnaselgelt, et enne halduskohtusse pöördumist tuleb vaidluse lahendamiseks esitada taotlus haridus- ja teadusministri atesteerimiskomisjonile. Kaebuses halduskohtule on O.M. esitanud ka taotluse talle vanempedagoogi ametijärgu omistamiseks. Halduskohtu volitused on sätestatud HKMS §-is 26 ning lähtudes sellest peaks halduskohus asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise käigus täpsustama kaebaja taotlust. Agu Timmi Maili Lokk 4 Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.