) vorminõuetele.
Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kaevatav haldusakt ei sisalda motivatsiooni. Diskretsiooniotsuse põhikaalutlused ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eriline ja ainukordne. Viitamine menetluses kogutud teiste isikute koostatud dokumentidele ei võimalda üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused ega sunni haldusorganit kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. Kui mõne sekundaarse põhjenduse kordamise asemel tehakse motivatsioonis viide teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et haldusakti motivatsioon peab olema esitatud ka kohaliku omavalitsuse haldusaktis. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes muus dokumendis, peavad haldusaktis olema välja toodud põhimotiivid. Viide muule dokumendile peab olema niivõrd täpne, et võimaldab isikul mõista, milline osa dokumendist kujutab endast haldusakti põhjendust. Vaidlustatavas korralduses puuduvad viited ÜTS §-dele 5, 12, ja
§-is 58 on sätestatud, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Isegi juhul, kui vaidlustatud haldusaktis esineksid puudused, siis nimetatud seaduse sättest tulenevalt puudub antud juhul alus haldusakti tühistamiseks. XBussipark vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning nõustub halduskohtu otsuses avaldatud seisukohtadega. Kolmas isik OÜ Y nõustub apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadega ning leiab, et RHS § 57 lg 4 kohaselt ei pea ostja väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral arvestama RHS §-des 18, 19, 25, 38 ja 39 lg-tes 2-5, §-des 40, 42 ja 43 lg-tes 2-5, §-des 4446, 48-50, 52 ja 53 sätestatud nõudeid. Seega ei pea ostja väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse läbiviimise korral põhjendama RHS § 46 lg-s 2 nimetatud edukaks tunnistatud pakkumise eelist.
lg 1 kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Pakkumismenetluse valiku selgitused esitas K-X Linnavalitsus 31.08.2006 riigihangete registris avaldatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teates. Juhindudes K-X Linnavalitsuse 08.09.2006 riigihangete registris avaldatud riigihanke (registreerimisnumber 029851) deklaratsioonist, on OÜ Y pakkumine tunnistatud nimetatud riigihanke pakkumismenetluses edukaks, kui vastavaks tunnistatud hinnakriteeriumi alusel (madalaim hind) pakkumiste hindamisel ja võrdlemisel kõige madalama maksumusega pakkumine. K-X Linnavalitsuse 31.08.2006 korraldus nr 1343 ei pea sisaldama viiteid ÜTS sätetele, kuna nimetatud korraldus käsitleb ainult RHS alusel tehtud riigihanke pakkumise edukaks tunnistamise otsust, mitte hankelepingu sõlmimist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tartu Halduskohtu 14.11.2006 otsus tuleb tühistada ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, 4 millega jätab XBussipark kaebuse K-X tühistamiseks rahuldamata. Linnavalitsuse 31.08.2006 korralduse nr 1343 Halduskohus on vaidlustatud otsuses iseenesest õigesti tuvastanud, et 29.08.2006 linnavalitsuse ja kaebuse esitaja vahel toimunud avaliku teenindamise lepingu uuendamise läbirääkimiste protokolliga on ümber lükatud kaebuse esitaja väide, et linnavalitsusel puudus üldse alus RHS § 57 ja ÜTS § 10 lg 21 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust läbi viia, sest seni liine teenindanud vedaja XBussipark ei ole keeldunud avaliku teenindamise lepingu uuendamisest. Viidatud protokollist, 01.09.2006 ajaleheartikli sisust ja sellest, et kaebuse esitaja osales ka ise linnavalitsuse poolt läbiviidud riigihanke pakkumismenetluses, nähtub, et XBussipark seni liini teenindanud vedajana ei nõustunud veel kehtiva avaliku teenindamise lepingu uuendamisega, vaid keeldus sellest ja seega oli linnavalitsusel õigus RHS § 57 ning ÜTS § 10 lg 21 alusel leida uus vedaja väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teel. ÜTS § 10 lg 21 sätestab, et: „Kui seoses avaliku konkursi või riigihanke korraldamisega esitatakse Riigihangete Ametile vaidlustus või halduskohtule kaebus või halduskohtule esitatakse kaebus seoses avaliku teenindamise kohustuse panemisega eri- või ainuõigusega vedajale ja kui avaliku teenindamise leping lõpeb enne vaidluse lahendamist, on veo tellijal õigus liini seni teenindanud vedajaga sõlmida uus avaliku teenindamise leping kuni Riigihangete Ameti vastava otsuse või kohtuotsuse jõustumise aasta lõpuni või kuni uue vedaja leidmiseni käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu alusel, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks, arvates Riigihangete Ameti vastava otsuse või kohtuotsuse jõustumisest. Kui liini seni teenindanud vedaja ei nõustu avaliku teenindamise lepingu uuendamisega, on veo tellijal õigus uus vedaja leida väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teel, kusjuures lepingut ei või temaga sõlmida kauemaks, kui eespool nimetatud tähtaegadeks.“ Samuti on halduskohus vaidlustatud otsuses põhimõtteliselt õigesti tuvastanud, et K-X Linnavalitsus on pakkumismenetlust korraldades järginud kõiki RHS-st tulenevaid nõudeid. Samas on halduskohus leidnud, et vaidlustatud korraldus väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihanke pakkumismenetluses OÜ Y edukaks pakkumiseks tunnistamise kohta tuleb siiski tühistada, kuna kaevatud haldusakt on motiveerimata – selles ei ole selgitatud, miks otsustas linnavalitsus sellise pakkumismenetluse välja kuulutada ning miks otsustati edukaks pakkumiseks tunnistada just OÜ Y pakkumine. Lisaks sellele heitis halduskohus vastustajale ette, et korralduses nr 1343 puuduvad viited ÜTS §-dele 5, 12 ja 34 ning korralduses ei ole ka korrektset viidet selle aluseks olevale dokumentatsioonile ning selles ei ole selgitatud, kuidas ja kus on võimalik korraldusega või muude materjalidega tutvuda. Ringkonnakohus halduskohtu sellise seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt on vaidlusalune 31.08.2006 korraldus nr 1343 riigihanke pakkumise edukaks tunnistamise korraldus ning 31.08.2006 läbi viidud pakkumine oli väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlus, mis RHS § 57 kohaselt erineb tavapärase riigihanke pakkumismenetluse läbiviimisest. RHS § 57 lg 4 järgi ei pidanud ostja väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral arvestama teatud RHS §-des sätestatud nõuetega ning sama paragrahvi lg 5 järgi tuli ostjal esitada sellise pakkumismenetluse korral registrile väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teade, mida 31.08.2006 ka tehti. Pakkumise teate sisu vastas Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määrusega nr 341 kehtestatud korrale ja selle p-s IV 1.1 ning lisas B on ära toodud ka väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse valiku selgitus, mille sisust on kaebuse kohaselt olnud teadlik ka kaebuse esitaja XBussipark. Kuna linnavalitsuse 31.08.2006 korralduse nr 1343 sisuks oli juba pakkujate seast ühe pakkumise edukaks tunnistamine vastavalt eelnevalt kokkulepitud 5 hindamiskriteeriumitele, mitte näiteks pakkumismenetluse algatamine RHS § 8 lg 1 mõttes, siis on põhjendamatu halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud korraldus ei ole motiveeritud, kuna selles puuduvad põhjendused selle kohta, miks otsustas linnavalitsus väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse läbi viia. Nagu juba eelnevalt märgitud, on linnavalitsus sellekohase põhjenduse esitanud väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teates, mille esitamine registrile oli RHS § 8 alusel ka pakkumismenetluse alguseks. Iseenesest võib põhjendatuks pidada halduskohtu seisukohta, et vaidlustatud korraldusest ega ka konkursikomisjoni koosoleku protokollist ei nähtu selget põhjendust selle kohta, miks tunnistati edukaks pakkumiseks just OÜ Y pakkumine, kuid ringkonnakohtu arvates ei anna see vaidlustatud haldusakti vormiline puudus veel alust linnavalitsuse korralduse nr 1343 tühistamiseks.
järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. See, et 31.08.2006 algatatud ja läbi viidud väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluses esitatud pakkumiste hindamiskriteeriumiks e. pakkumise edukaks tunnistamise aluseks oli madalaim hind, nähtub näiteks riigihanke deklaratsioonist (toimiku lk-d 179-184) ning asjas ei ole vaidlust selle üle, et kõige madalama hinna pakkujaks oli OÜ Y. Seega ei saa üksnes pakkumise edukaks tunnistamise selge põhjenduse märkimata jätmine korralduses nr 1343 tuua kaasa selle haldusakti tühistamist, sest selline haldusakti vorminõuete rikkumine ei saanud mõjutada asja otsustamist, s. o seda, milline pakkumine tuleb tunnistada edukaks pakkumiseks. Peale selle ei ole kaebuse esitaja ka taotlenud korralduse nr 1343 tühistamist menetlus- või vorminõuete (
Esitatud kaebusest nähtuvalt on linnavalitsuse korraldust vaidlustatud üksnes põhjusel, et kaebaja arvates ei olnud linnal üldse õigust väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust läbi viia, millise seisukoha on halduskohus aga ise vaidlustatud otsuses põhjendatult ümber lükanud. Samuti ei ole XBussipark esitanud ühtegi märkust ega avaldust riigihankekonkursi läbiviimise kohta 31.08.2006 (toimiku lk 23). Eeltoodud põhjustel ei pea ringkonnakohus asjakohasteks ka halduskohtu seisukohti selle kohta, et vaidlustatud haldusakt tuleb tühistada, kuna selles ei ole korrektselt viidatud korralduse aluseks olevale kogu dokumentatsioonile ega ole ka selgitatud, kus ja kuidas on võimalik nende dokumentidega tutvuda. Kuna vaidlustatud korraldus on riigihanke pakkumise edukaks tunnistamise korraldus, mis on välja antud riigihankemenetluse läbiviimise tulemusena ja RHS alusel ning tegemist ei ole sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu sõlmimisega, siis ei ole asjakohane ka halduskohtu seisukoht, et linnavalitsuse vaidlustatud korralduses oleks tulnud viidata ka ÜTS §-dele 5, 12 ja 34 (omavalitsusorgani ülesanded ühistranspordi kavandamisel ja korraldamisel, pädev ametiasutus avaliku teenindamise lepingu sõlmimisel, tegevusloa, sõidukikaardi ja liiniloa andja). Kuna halduskohtu vaidlustatud otsus tühistatakse ja ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jäetakse esitatud kaebus rahuldamata, siis jäävad kaebuse esitaja poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Tulenevalt 01.01.2007 jõustunud HKMS § 83 lg 3 p 4 ning TsMS § 143 p 4 muudatusest ja lähtudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.01.2007 lahendist nr 3-2-1-137-06, puudub ringkonnakohtul alus AS-lt X Bussipark postikulude väljamõistmiseks Eesti Vabariigi kasuks. Arvestades seda, et apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb AS-lt X Bussipark Linnavalitsuse kasuks välja mõista viimase poolt apellatsioonimenetluses menetluskulu (riigilõiv) 5000 krooni. 6 K-X kantud Viivi Tomson Agu Timmi 7 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.