Tsiviiltoimik 2-06-37805 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula (92) Istungisekretär Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2007.a NIMEL Tallinn, Liivalai

§ 61lg 4).

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga 1.2.VA kohustub elatusraha tasuma jooksva kuu

1. kuupäeval LA kontole nr Hansapangas. 2.Lõpetada menetlus LA hagis VA vastu elatusraha nõudes LA ülalpidamiseks kuni õpingute lõppemiseni TM. Määruse koopia väljastada hagejale ja kostjale. Tsiviiltoimik 2-06-37805 E d a s i k a e b a m i s e kord Hageja ja kostja on määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest loobunud. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega menetlusosalisele. Asjaolud sõlmisid hageja esindajad ja kostja kohtuistungil järgmise sisuga kompromissi: Pooled: LA, , esindajad (MR, EK) ja VA, isikukood sõlmisid kompromissi selles, et VA kohustub alates . LA kasuks maksma iga kuu
2. kuupäevaks elatist summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus kuni LA õpingute lõpuni TM. Elatis tuleb maksta LA pangakontole nr Hansapangas. Pooled palusid kohtul esitatud kujul kompromiss kinnitada ning menetlus antud tsiviilasjas elatise nõudes lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest (TsMS § 432). Pooled teatasid kohtule, et nad ei soovi menetlust lõpetavat ja kompromissi kinnitavat kohtumäärust määruskaebe korras vaidlustada. Kohtu seisukoht Toimikusse kogutud tõendid (LA sünnitunnistuse koopia ja Rahvastikuregistri isikuandmete väljatrükk) kinnitavad, et LA isa on VA. TM tõend T kinnitab, et LA õpib TM klassis.
3. kohtuistungil esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi, mille sisu on kirjeldatud käesoleva määruse osas „Asjaolud“. Pooled kinnitasid kohtule, et nad on teadlikud kohtuliku kokkuleppe õiguslikest tagajärgedest ja palusid kohtul määrusega kompromiss kinnitada. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 61lg 4).

Kohtumääruse tegemise ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks kolm tuhat kuussada krooni. Kokkulepitud summa (2500 krooni) on kohtu arvates mõistliku suurusega elatusraha. Arvesse on võetud üldhariduskooli klassis õppiva nooruki vajadusi, vanemate sissetulekute suurust, varalist seisundit. Vastavalt

§ 60

lg 2, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.

§ 61

lg 2 kehtestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

§ 70

lg 1 kehtestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hagiavalduse kohaselt soovis hageja elatist alates detsembrist 2006, kuid istungil teatasid hageja esindajad, et nad on nõus sellega, kui elatusraha mõistetakse välja alates 01. jaanuarist 2007.

§ 70

lg 2 mõtte kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust või tegi seda ebapiisavalt. 2 Tsiviiltoimik 2-06-37805 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus LA vs VA elatise saamiseks kuni õpingute lõpetamiseni. See kompromiss on kohtu arvates sõlmitud heas usus, on mõistlik ja arvestab õpilase vajadusi ning lähtub tema huvidest. Pooli on kohtu poolt teavitatud tsiviilasja menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamine kohtu poolt kompromissiga võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 661 ja § 477 lg 1 loobusid pooled kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest ja kohtul puudub alus loobumist mitte aktsepteerida. Raivo Einula Kohtunik 3