ÜS §5 ning LKS §48 lg.2 p.7 ja §48 lg.3 ning VÕS §76, §94, §101 ja §113 ning
, §173, §367, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi A.K. ’i vastu täies ulatuses. Välja mõista A.K. liikluskahju summas neliteist tuhat kaheksasada nelikümmend üks (14 841) krooni 70 senti ja kahjukäsitluskulud summas kaks tuhat kakssada kakskümmend kuus (2 226) krooni 25 senti ning viivis 9,25% võlgnetavalt summalt aastas alates 16.06.2006.a. kuni põhinõude täieliku täitmiseni ning menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat kakssada viiskümmend (1 250) krooni; X AS kasuks. Asja menetlusega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (31.08.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättetoimetamisest esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kaja menetluse taastamiseks juhul, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvatest põhjustest või esinevad
Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 15.01.2006.a. toimus Valga linnas hoone juures liiklusõnnetus, milles A.K. ’i poolt juhitud sõiduauto sõitis otsa maja ette pargitud R.K. kuuluvale sõiduautole. Liiklusõnnetuse põhjustaja A.K. lahkus liiklusõnnetuse toimumiskohalt, rikkudes liiklusõnnetusest teatamise nõudeid. Kuna liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostjale kuuluva sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse leping hagejaga, käsitles kahjujuhtumit hageja. Hageja hüvitas kannatanule (R.K. ) kuuluva sõiduki taastusremondi maksumuse summas 14 841.70 krooni. Kahjujuhtumi menetlemisel kandis hageja liikluskahju käsitluskulud summas 2 226.25 krooni. Hageja kinnitab, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja palub regressi korras välja mõista kostjalt kannatanule hüvitatud liikluskahju summas 14 841.70 krooni ja kahjukäsitluskulud summas 2 226.25 krooni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis summas 4.33 krooni iga viivitatud päeva eest alates 16.06.2006.a. kuni kostja poolt kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 250 krooni. Menetluse käik 20.06.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.28-30/. Kuigi kostja on menetlusdokumendid kätte saanud 03.08.2006.a. /tl.33/, ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud, tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (
) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus ja materiaalõiguslik regulatsioon “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. “Liikluskindlustuse seaduse” (LKS) (RT 24/92-338; RT 48/95-744; RT 83/96-1488; RT 43/01-238) §7 lg.1 sätestab kindlustusandja kohustuse hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju ning LKS §43 lg.2 kohaselt on kahjujuhtumi käsitlejaks kindlustusandja, kellel vastavalt lepingule lasub hüvitamise kohustus. Seega oli (on) hageja õigustatud teostama õigustoiminguid, mis on seotud antud kahjujuhtumi käsitlemisega; sealhulgas korraldama avariilise sõiduki teisaldamise, tehnilise ekspertiisi vms., ja hüvitama kannatanule kahjud. Asja materjalidega /tl.16-19/ on tõendatud, et hageja hüvitas kannatanule liikluskahju (sõiduki taastusremondi kulu) summas 14 841.70 krooni; kahjujuhtumi menetlemisel kandis hageja liikluskahju käsitluskulud summas 2 226.25 krooni /tl.17/. LKS §48 lg.2 p.7 sätestab kindlustusandja õiguse esitada regressnõue sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. LKS §48 lg.3 sätestab, et kahjukäsitleja regressnõue hõlmab ka kahjujuhtumi käsitlemisel kantud kulutusi. Asja materjalidega /tl.4,5/ on tõendatud, et kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, liiklusõnnetusest politseid teavitamata, mistõttu on hageja õigustatud esitama kostja vastu regressnõudeid, mis tulenevad hageja poolt kannatanule kahjude hüvitamisest ja kahjujuhtumi menetlemisel kantud kulutustest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista liikluskahju ja kindlustusjuhtumi käsitluskulud kogusummas 17 067.95 krooni. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §113 lg.1 sätestatu võimaldab nõuda viivise maksmist kuni kohustuse kohase täitmiseni.
annab hagejale õiguse esitada viivisenõue selliselt, et taotletakse hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise maksmist hagi esitamisjärgsel perioodil kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja on nõudnud hagi esitamisjärgselt (alates 16.06.2006.a.) viivise väljamõistmist seaduses (VÕS §94) sätestatud määras (9,25% aastas), kuid selles määras arvestatud summana – 4.33 krooni päevas. Kuna VÕS §113 sätestatu kohaselt mõistetakse viivis välja protsendina põhinõudest, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis hagi esitamisjärgselt (alates 16.06.2006.a.) määras 9,25% põhivõlalt aastas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1 250 krooni /tl.26/ väljamõistmist kostjalt. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 1 250 krooni, hageja kasuks. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlusega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. H.Ilisson kohtunik 31.08.2006.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.