) § 61 lõikes 4 sätestatut, mille kohaselt määratakse elatise minimaalsuuruseks ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Seega, hagi esitamise ajal juulis 2004 pidanuks kostja maksma elatist summas 1240 krooni kuus. 19.08.2004 esitatud avalduses suurendab hageja elatusraha nõuet 2000 kroonini kuus. Hageja arvestuste kohaselt kulub lapsele vajalike kulutuste katmiseks kuus kokku 3450 krooni, s.o. riietele 900 krooni, toidule 1000 krooni, koolitarvetele 200 krooni, kosmeetika- ja hügieenitarvetele 150 krooni, sõidupiletitele 200 krooni, kultuuriüritustele 350 krooni, telefonikaardi ostmiseks 150 krooni, allergiavastaste ravimite muretsemiseks 200 krooni, internetiteenuse kasutamiseks 100 krooni ning muudele vajalikele ravimitele veel 200 krooni.. Hageja väitel kannatab tütar A allergia, lampjalgsuse ning kõrvahaiguse all. Lisaks eelnimetatule kulub hagejal korteri ülalpidamiskulude katmiseks 1374 krooni kuus, mis ühe pereliikme kohta arvestatuna moodustab 687 krooni kuus. Kulutuste tõendamiseks on hageja esitanud korteri kommunaalteenuste eest esitatud arved 10.08.2003 kuni 10.08.2005, arstitõendi lapse tervisliku seisundi kohta, saatekirja ortopeedi juurde konsultatsioonile suunamiseks. Oma sissetulekute tõendamiseks esitas hageja palgatõendi xxxx märtsist 2004 kuni juulini 2004 makstud töötasust kokku summas 16 079 krooni. Hageja leiab, et kostja varaline seisund võimaldab nõutud ulatuses elatist maksta, kuna kinnistusraamatu väljavõtetest nähtuvalt omab kostja xxxx korteriomandit, samuti on ta aprillis 2004 omandanud xxxx maaüksuse ning võtnud üle kinnistule seatud hüpoteegi summas 36 000 krooni. Kostja V S 19.10.2004 hagile esitatud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista (lk.41, I). Kostja leiab, et lapsele vajalike kulutuste suurus ei ole põhjendatud ega tõendatud ning ei ole tõendatud ka kostja varalise seisundi paranemist. Hageja ostab lapsele riideid second-hand kauplustest või kasutab vanemast lapsest jäänud riideid. Samuti esitab kostja veel järgmisi vastuväiteid: hageja ei ole arvesse võtnud talust odavamalt saadavaid toiduaineid, korteri kommunaalteenuste kulud tuleks jagada neljaga vastavalt tegelikult hageja korteris elavate isikute arvule. Lapse ravimikulud on põhjendamatult suured, kuna hageja ei ole tõendanud lapsel raske kroonilise haiguse või püsiva tervisekahjustuse esinemist. Kostja väitel on paranenud hageja G S varaline seisund, kuna alates oktoobrist 2002 on hageja ainuvalduses poolte ühisvarasse kuuluv talu. Kostja varaline seisund on aga alates oktoobrist 2002 talust lahkumise järel halvenenud, kuna sunnitud lahkumise järel jäi ta ilma ka võimalusest saada talutootmisest tulu. Talusse jäid lambad, 3 tonni vilja ja 9 mesilasperet. Alates juunist 2004 on kostja töötu. Augustist 2004 tekkisid lisakulutused seoses Seminari tänaval asuva korteri remondiga, kuna hageja korteri üleandmise eel vahetas seal valamu, viis ära elektripliidi ja rikkus tapeedid (kahju 5000 krooni). 2 Kostja leiab, et lapse tegelikeks vajadusteks oleks spordiga tegelemine, lõunasse puhkusele sõitmine ja ka mõlema vanemaga suhtlemine. Kostja nõustuks elatist maksma ettenähtud minimaalmääras juhul, kui ta saaks kätte oma osa seni jagamata ühisvarast, saaks töökoha netopalgaga 3500 krooni kuus, võiks viia last üks kord suve jooksul vanaema juurde lõunasse, võiks avada lapsele taskuraha jaoks arve ning ise viia last kultuuriüritustele. Asja kohtuliku menetluse käik 27.09.2004 ja 12.11.2004 eelistungitel jäi hageja oma nõude juurde. Kostja väitis, et seoses sissetulekute puudumisega puuduvad tal võimalused ka minimaalmääras elatise maksmiseks. 12.11.2004 esitas V S vastuhagi G S vastu elatise võlgnevuse tasumise kohustusest vabastamiseks (I, lk 78). Kuna kohtutäitur Kairi Laiõun`a alustatud täiteasjas 140/2004/1741 on 28.09.2004 välja toodud elatise maksmisel esinev võlgnevus summas 14 558.33 krooni, siis vastuhagis ja selle täiendustes (12.12.2004) esitatud asjaoludel palub V S end selle tasumisest vabastada. V S väitel on võlgnevus tekkinud G S poolt varasemates kohtumenetluses ebaõigete ja tõendamata andmete esitamisest. Ainsaks võimalikuks tuluallikaks oli elatise väljamõistmise ajal talust saadav tulu (ca 36 521 krooni 1999.a.), kuid Viru Ringkonnakohtu otsusest 02.10.2001 nähtub, et 2000.aastal talust saadav sissetulek vähenes. Kostja G S on tekitanud oma käitumisega hagejale takistusi füüsilisest isikust ettevõtjana põllumajandusega tegelemiseks ja sealt tulu saamiseks: ta ei võimaldanud 2002.aastast hagejal kasutada talus olevat tehnikat ja maad (kahju ca 5000 krooni), mistõttu saamata jäid võimalikud põllumajandustoetused; elektrienergia väljalülitamiseks esitatud avaldusega 2001/2002 talvel põhjustas hagejale lisakulutusi energiaühenduse taastamiseks tasutud summas (kahju 5810.30 krooni). G S omandas ka talus olnud loomad (kitsed ja lambad kahju 24 000 krooni), piiras PRIA esindajatele talule ligipääsu, mistõttu jäi saama 3000 krooni toetust. 2003.aasta suvel tekitas hagejale peatrauma, mille tõttu jäi tal saamata ühe kuu palk (kahju 4000 krooni). Samuti takistab G S Seminari tänava korteriomandi kasutamist, pannes sellele täituri vahendusel keelde ja areste. Hageja väitel ei ole ta suuteline ka edaspidi elatise võlgnevust tasuma, kuna on töötu ning alates 24.08.2004 ei tegele enam ka ettevõtlusega. Vastuhagile 26.01.2005 esitatud kirjalikus vastuses kostja Galina Solovjova vastuhagi ei tunnista (I, lk.111). Kostja leiab, et V S varaline seisukord võimaldab elatise võlgnevust tasuda, kuna hageja on töövõimeline, ta on jätkanud ettevõtlusega tegelemist ning on töötanud ka töölepingu alusel xxxx. Kostja omab korterit xxxx tänaval Rakveres, on pidevalt tasunud V , V ja K maaüksuste erastamise eest ettenähtud makseid ning maamaksu, ta on omandanud K maaüksuse (suurusega 6,18 ha) ja võtnud üle hüpoteegi summas 36 000 krooni tasumise kohustuse. Hageja ei ole lapse vastu huvi tundnud ega temaga kohtunud ning ei soovivat ka last piisavalt toetada. Kostja väitel varjab hageja tema kasutuses olevatelt maadelt ja ka tehnika kasutamisest, sealhulgas ühisvarasse kuuluva traktori kasutamisest, saadavat tulu. 01.03.2005 esitas G S elatise suurendamise nõudes täiendava avalduse. Hageja esitas täiendava lapsele vajalike kulutuste nimekirja kokku summas 700 krooni. Hageja arvestuste kohaselt kulub kuus pesumajas pesupesemisele -50 krooni, keemilisele puhastusele - 50 krooni, lapse õppeedukuse parandamiseks vajalikule inglise keele täiendõppele – 300 krooni, vene keele täiendõppele – 200 krooni, ortopeedilistele uuringutele – 50 krooni ning Rakvere Elamuhooldusele võlgnevuse katteks 50 krooni kuus, s.o. aasta jooksul tasumisele kuuluvate elamu remondikulude (summas 4543 krooni) tasumiseks. 01.06.2005 eelistungil V S nimetatud täiendavaid kulutuste vajalikkust ei tunnista, samuti puuduvat tal sissetulekud elatise suurendamiseks. 3 Hageja G S taotles kohtu kaasabi päringute tegemisel kostja tegeliku varalise seisu kontrollimiseks ja täiendavate tõendite väljanõudmiseks. Asjas on toimunud kohtuistungid 24.10.2005, 07.11.2005 ja 01.12.2005. G S hagejana jääb elatusraha suurendamise nõude juurde ning taotleb hagi esitamisest alates lapsele igakuist elatusraha 2000 krooni kuus koos sellele lisanduva elatusrahalt makstava tulumaksuga. Lapse kulutuste suurenemist põhjendab hageja täiendavalt lapsele vajalike ortopeediliste jalanõude muretsemisega. Hageja enda palgast lapse ülalpidamiseks ei piisa. Seni on lapse ülalpidamisel abistanud tema enda täisealised lapsed. Talust, mille pindala on vaid 2,3 ha, hageja mingit tulu ei saa: lambaid-kitsi ei ole, mesilasi ei pea; ka viljakasvatusega ei tegele, kuna ei oma selleks vajalikku tehnikat. Kostja varalise seisu ja sissetulekute osas jääb hageja varem esitatud väidete juurde, lisades, et pangakontode väljavõtetest nähtub kostja töötamine xxxx juba 2002.aasta sügisest kuni juunini 2003. Kostja varalise seisundi paranemist tõendavat tema kasutada olev uus sõiduauto, samuti Tallinnas korteri üürimine, 2004.aastal kinnistu ostmine ja müümine, Rakveres xxxx tänaval asuva korteri üürileandmine. Kostja annab laenu ja saab neid tagasi: kostja pangaarvelt nähtub pidevalt laekumisi eri isikutelt (V D , B , M ), mistõttu hageja arvates on tegemist laenude tagastamisega. Kostja on teinud oma arvetele sularahas sissemakseid, samuti on saanud tulumaksu ja riigilõivude tagastusi. Kostja on 02.06.2005 on ostnud bensiini 1500 krooni eest (II, lk 64), Sampo panga andmetel on märtsis ja mais 2005 ostnud mobiiltelefonid (II, lk 61), maksab telefonikõnede eest 700-1500 krooni kuus. Esitatud vastuhagi ei ole G S arvates põhjendatud, kuna V S on tegelenud ettevõtlusega alates 1998.aastast, on teiste isikute nimele erastanud maid ning neid ettevõtluses pidevalt kasutanud. Ajalehele „Delovõje Vedomosti“ 2002.aastal antud intervjuus väitis V S , et tema kasutuses on maad 36 ha; varem oli veelgi rohkem; ta on saanud maade kasutamisest ja maa müügist tulu. Kostja oli ja on jätkuvalt 50 % osas OÜ Tseesio omanik. Ta töötas selles firmas 1993 kuni 1995, kuid osanik on käesoleva ajani. Kostja V S hagi ei tunnista ning palub rahuldada esitatud vastuhagi. Kostja väitel esinevad tal PerekS § 61 lg 6 p 3 märgitud muud mõjuvad põhjused elatise maksmiseks alla sama paragrahvi lõikes 4 toodud alammäära. Kostja jääb varem esitatud väidete juurde, lisades, et on 2004.sügisest töötu; töötas küll 2005. aasta kevadel mõni kuu Põllumajandusülikoolis katlakütjana, kuid 2005.aasta maist alates töökoht puudub, tööbörsil arvel ei ole. Kostja tunnistab ka, et on osanik ja juhatuse liige OÜs Tseesio, kuid firma töös ei osalevat ning mingit tulu ei saa. Küvita maatüki ostmisel aprillis 2004 maksis ta lepingus märgitud hinna 42 600 krooni ning maa müümisel oktoobris 2004 saadud 120 000 kroonist maksis sama maatükiga seotud võlgu. xxx tänaval asuva korteri andis küll üürile, kuid mingit tulu ei saa: üürnik pidi tegema üüri arvel remonti. Korteriühistu xxxx kirjast 11.05.05 nähtub, et sama korteri osas esineb kommunaalteenuste võlg 8179.60 krooni. Kostja sooviks oleks ühisvara jagamisel saada kompensatsiooni summas 600 000 -700 000 krooni, et osta endale vajalik elamispind, mis võimaldaks lahendada ka töökoha probleemi. Kostja leiab, et lapsel on oma pidev sissetulek 1500 krooni kuus, mida makstakse hageja täisealiste laste poolt. Kostja palub rahuldada vastuhagi, kuna tal puuduvad vahendid elatise võla kustutamiseks, samuti on tekkinud võlgnevus G S tegevuse läbi ettevõtluse takistamisel ja ka kahjude põhjustamisel. Kohtumenetluse käigus on kostja tegeliku varalise seisu kontrollimiseks kohtu poolt hageja taotlusel tehtud päringuid pankadele ja ametiasutustele, samuti on kohtuistungil 07.11.2005 tunnistajana üle kuulatud Maire Laulik. 4 Kohtu otsustuse põhjendused: Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja tunnistaja ütlused, samuti uurinud esitatud kirjalikke tõendeid ning analüüsinud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et G S hagi elatusraha suurendamise nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. vastavalt
lg 4 sätestatud kehtiva määrani; V S `i vastuhagi elatise võlgnevuse tasumise kohustusest vabastamise nõudes ei ole põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamata jätmisele. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et V S `ilt on Lääne-Viru Maakohtu otsusega 09.10.2000 G S kasuks mõistetud välja elatis alaealise lapse A S , sünd.xxxx ülalpidamiseks summas 800 krooni kuus alates 03.12.1999 kuni lapse täisealiseks saamiseni. 08.03.2001 esitas V S hagi, milles palus
lg 3 ja 4 tulenevalt vähendada elatise suurust ¼-ni Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast, s.o. sel ajal vastavalt 400 kroonini kuus, kuna tema ettevõtlusest saadavad tulud ja kasutuses olnud maade suurus on tunduvalt vähenenud. LääneViru Maakohtu otsusega 15.05.2001 jäeti esitatud hagi rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu otsusega 02.10.2001 tühistati maakohtu otsus 15.05.2001 ning V S hagi rahuldati osaliselt, vähendades väljamõistetud elatist 600 kroonini kuus alates 25.05.2001 kuni lapse A S täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nähtus Lääne-Viru Maksuametile hageja esitatud deklaratsioonidest V S poolt peetavas xxxx talus 2000.aastal ettevõtlusest saadava tulu puudumine, samuti puudusid muud regulaarsed sissetulekud. Lapse ülalpidamiseks vajalikuks summaks on loetud 1600 krooni kuus, mis tol ajal oli võrdne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi
) § 61 lõikele 3 võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. Asjaolu, et tütar A S elab koos hagejaga G S ja on tema ülalpidamisel, kostja ei vaidlusta. Kohus leiab ka, et on ilmne ja tõendamist ei vaja asjaolu, et käesolevaks ajaks on kasvava ja koolis käiva lapse vajadused 2001.aastaga võrreldes suurenenud. Vastavalt 19.08.2004 hageja G S esitatud elatise suurendamise avaldusele ja 01.03.2005 esitatud täiendavale avaldusele kulub hageja väitel lapse A ülalpidamiseks vajalike kulutuste katmiseks koos korteri kommunaalteenuste tasu arvestamisega kuus kokku 4837 krooni. Kostja on vaidlustanud lapsele tehtavate kulutuste põhjendatuse ja ka kulutuste suuruse nende tõendamatuse tõttu. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt
lg 2 sätetele määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud järgmiste lapsele vajalike kulutuste osas, s.o. riietele tehtavad kulutused summas 900 krooni kuus, toidule summas 1000 krooni, telefonikaardi ostmisele 150 krooni ja allergiavastastele ravimitele 200 krooni. Perearst K V 11.08.2004 esitatud tõendist (I, lk 23) ja lapsele teostatud allergoloogilistest testidest (I, lk.178) nähtub, et A S on allergoloogi juures arvel ja vajab seoses tervisliku seisundiga ravimeid. Arvestatavad on ka hageja väited allergilise lapse toidumenüü valikuga kaasneda võivatest tavalisest suurematest kulutustest. Samuti nähtub perearsti saatekirjast ortopeedi konsultatsioonile suunamiseks, et lapsel on kaebused seoses selja väsimisega, ta on vabastatud jooksualadest lampjalgsuse tõttu ning vajab täiendavaid uuringuid (I, lk.177). Eelnevaga on põhjendatud hageja väited lapsele ortopeediliste jalatsite muretsemisel riietuse osas tehtavatest täiendavatest kulutustest. 5 Kostja ei ole oma väiteid hageja poolt lapsele kasutatud riiete ostmisest ja lapse riietusele tehtavate kulutuste suuruse põhjendamatusest tõendanud ega omapoolseid arvestusi esitanud. Kohus leiab ka, et asjakohatud ja tõendamata on kostja etteheited hagejale lapse tervisliku seisundiga seotud kulutuste tekitamisest seoses lapse eest ebapiisava hoolitsemisega ja lapse n.ö. tegelike vajaduste mittearvestamisega (sportimine, puhkamine, kultuuriürituste külastamine). Kostja taotlus lapse telefonikaardi asendamisest temal olemasoleva soodsama kaardiga on hageja esitatud vastuväitel põhjendamatu, kuna vastavate kulutuste otstarbekuse üle saab eelkõige otsustada vanem, kelle juures laps elab. Kostja ei ole vaidlustanud järgmisi vajalikke kulutusi, nagu seda on lapse kulutused koolitarvetele (200 krooni) ning kosmeetika ja hügieenitarvetele (150 krooni). Kohus nõustub kostja vastuväidetega järgmiste hageja poolt märgitud kulutuste osas, s.o sõidukulude osas (200 krooni), kuna hageja elab koos lapsega linnas ning puudub vajadus talust linna sõitmiseks; igakuuliselt kultuuriüritustele tehtavate kulutuste osas (300 krooni), kuna hageja ei oled nimetatud suuruses kulutusi tõendanud; internetiteenuse kasutamises (100 krooni), kuna avalikes internetipunktides on vastav teenus tasuta. Samuti ei ole hageja tõendanud „muude ravimite“ maksumust (200 krooni), kuna perearsti tõendist 11.08.2004 (I, lk 23) nähtub vaid „vajadus ravimitele tehtavatele kulutustele“, kuid ei ole teada ravimite nimetust, nende kulu ega hinda. Hageja esitatud korteriühistu kommunaalteenuste eest tasumisel esitatud arvetest nähtub, et korteri ülalpidamiskulude katmiseks keskmisel vajalik summa 1374 krooni kuus tuleks jagada vastavalt arvel märgitud isikute arvule neljaga: OÜ Rakvere Elamuhoolduse arvetelt 10.
lõike 4 järgi igakuine elatusraha olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla lõikes 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on veel teine ülalpidamist vajav laps.
lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla lõikes 4 nimetatud suuruse, kui p 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, või p 2) lapsel on piisav sissetulek, või p 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et
lg 5 ja 6 toodud asjaolusid Vladimir Solovjovilt elatise väljamõistmiseks alla
lg 4 sätestatud määra antud juhul ei esine: kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid, ta on terve töövõimeline isik, samuti ei ole ülalpidamist vajaval lapsel – 11.aastasel A S sissetulekuid ning puuduvad ka muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatavad asjaolud.
Arvesse võttes asjaolu, et V S on seni jätkanud elatise maksmist varem väljamõistetud määras vaid summas 600 krooni kuus, siis on hageja taotlus kohtuotsusega elatise suurendamiseks alates hagi esitamisest 26.07.2004 põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes
lg 4 ja § 61 lg 3, peab kohus hageja nõuet elatise suurendamiseks kuni ½ -ni palga alammäärast põhjendatuks.
lg 4 tulenevalt oli elatise maksmisel 2004.aastal minimaalmääraks sel ajal kehtinud palga alammäärast tulenevalt (2480 : 2) = 1240 krooni ning alates 01.01.2005 vastavalt (2690 : 2 ) = 1345 krooni kuus. V S esitatud vastuhagi elatusraha maksmisel tekkinud võlgnevuse kustutamiseks on kohtus tuvastatud asjaoludel põhjendamata ning rahuldamisele ei kuulu.
kohaselt võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Kohtutäitur Kairi Laiõun`a täitekutselt 28.09.2004 täiteasjas nr 140/2004/1741 nähtub, et kutse väljastamise aluseks on Lääne-Viru Maakohtu otsuse 09.10.2000 tsiviilasjas nr.28 581/99 alusel algatatud täitemenetlus; nõude sisuks on elatisraha tasumise kohustus summas 800 krooni kuus kuni 25.05.2001 ning sealt edasi kuni 15.07.2012 summas 600 krooni kuus (I, lk 80). Võlgnevus summas 14 558.33 krooni on moodustunud 2000.aastal tekkinud võlgnevusest summas 7200 krooni, 2001.aastal vastavalt summas 1933.330 krooni, 2002.aastal summas 4300 krooni ja 2003.aastal summas 1125 krooni ( II, lk 70). V S väitel on võlgnevus tekkinud mõjuvatel põhjustel, milleks on G S poolt ebaõigete andmete esitamine elatise nõuete menetlemisel varasemates kohtuasjades, samuti takistuste tegemine ettevõtluse arendamiseks ja tulu saamiseks ja ka otsese kahju põhjustamine. Kohus leiab, et V S poolt kohtule esitatud dokumendid iseloomustavad küll pooltevahelisi konfliktseid suhteid, ei ole aga tõenditeks elatise maksmiseks vahendite olemasolu või puudumise suhtes. Nii on V S esitanud kohtule oma politseile tehtud avalduse 27.03.2001 G S vägivallatsemise suhtes, samuti avaldusele saadud Lääne-Viru Politseiprefektuuri vastuskirja 29.03.2001; Lääne-Viru Prokuratuuri vanemprokuröri määruse kriminaalasjas lõpetamise määruse muutmisest 19.06.2001 seoses elatise maksmisest kõrvalehoidumise kuritahtlikkuse puudumisega (lk.172, I), Rakvere politseiosakonna teate kriminaalmenetluse alustamata jätmisest 23.08.2004 seoses xxxx tänava korteri vastuvõtmisel tuvastatud olukorraga (I, lk 45). Kostja ei ole tõendanud temale G S poolt tekitatud peatrauma tagajärjel ühe kuupalga ulatuses (4000 krooni) kahju põhjustamist ega selle suurust. Eesti Haigekassa korraldusest 04.07.2003 nr.148 nähtub vaid töövõimetuslehe olemasolu (02.06.2003 -13.06.2003) ning töövõimetuse hüvitise maksmisest keeldumine seoses kindluskaitse lõppemisega Flexa Eesti AS-ist 31.05.2003 (I, lk.107). Samuti ei ole tõendatud väidetavalt G S käitumise läbi põllumajandusettevõtlusega tegelemise takistamine ja põhjustatud kahju suurus, mille tõendamiseks on V S esitanud PRIA peadirekori käskkirja 23.04.2003 ute-ja kitse kasvatamise toetuse taotluse rahuldamata jätmisest koos kontrollaktiga nr 92 (kontrolli mittevõimaldamisest taotleja endise abikaasa poolt I, lk 81-82). Tõendamata on ka kostja väited elektrienergia taaslülitamisega kaasnenud kahju (5810.30 krooni) põhjustamisest hageja poolt, samuti on paljasõnalised ja tõendamata väited põllumajandustootmisest saamata jäänud tulust ja toetustest. Tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtub, et V S tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana kuni augustikuu lõpuni 2004. Tema kasutuses olid maad ja ka tema nimel ARK-is registreeritud traktor Belarus 82 (ARK tõend 30.11.2004). Maade kasutust (36 ha) ja ettevõtlusega tegelemise jätkumist tõendab ka 05.02.2002.aastal ajalehele „Deleovõje Vedomosti“ antud V S intervjuu (II, lk.15). Lääne-Viru Maavalitsuse andmetel 08.06.2005 on V S tasunud maavalitsuse erastamise eriarvele järelmaksu, intressi ja viiviseid Vova maaüksuse eest (kinnistu nr 10889) veel 12.01.2004, 07.07.2004 ja ka 14.01.2005 (igakordse summana 1000 krooni); Varja maaüksuse eest (kinnistu nr 10890) kuni 14.01.2005 (kaks korda aastas summas 1000 krooni); Küvita maaüksus eest (kinnistu nr 7188) 12.01.2004 summas 1000 krooni, 07.07.2004 – 1000 krooni + 50 krooni ning 24.09.2004 veel 50 krooni + 4 krooni, kokku summas 8458 krooni (II, lk 34). Peale selle on tasutud Küvita maaüksuse eest 27.09.2004 järelmaksu veel 24 000 EVP-d, mis on ostetud EÜP-st ja üle kantud maavalitsue arvele. Eesti Ühispangast esitatud väljavõttelt V S `i nimele avatud erastamisväärtpaberiarvelt nähtuvad arveldused maa ostude vormistamisel 1998 - 2001 Küvita, Varja ja Vova maaüksuste eest (II, lk 54). Ühispangast esitatud V S `i pangakonto väljavõtetelt perioodil 2001 kuni 2004 nähtuvad veel tema arvele eri isikute poolt regulaarselt tehtud ülekanded. Nii on V D `ilt summad laekunud alates 31.03.2001 kuni novembrini 2001 summades 300 kuni 2000 krooni (I, lk.94-98), juunis 9 2002 –950 kroon ja juulis 2002 -700 krooni (I, lk.103- 104), samuti 16.03.2004 - 1000 krooni ja 08.12.2004 -1100 krooni (I, lk.169); B ilt on laekunud veebruaris 2002 – 3000 krooni (I, lk 101), 23.04.2003 „võlga“ 2300 krooni (I, lk 155), 14.01.2004 –1000 krooni (I , lk 160). V S väited nimetatud isikute poolt temale „laenu andmisest“ ei ole tõendatud. V S on ka ise teinud oma arvele sularahas sissemakseid, seejuures viimati on tehtud 24.09.2004 sissemaks summas 25 000 krooni (I, lk.168). Kohus leiab, et isegi juhul, kui elatist maksma kohustatud isikul (V S ) esineksid elatise võlgnevuse tekkimisel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatavad asjaolud, ei saaks kohus
tulenevalt teda võlgnevuse tasumisest vabastada, kuna elatise võlgnevuse tasumisest vabastamine saaks toimuda üksnes juhul, kui tema varaline seisund võlgnevuse tasumist ei võimalda. Asja läbivaatamisel on kohus aga tuvastanud, et kostjal oli elatise võlgnevuse kustutamiseks oktoobris 2005 olemas reaalne võimalus, kui talle laekus kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel Küvita kinnistu võõrandamisest 07.10.2004 summa 120 000 krooni (II, lk 43-49). Sama kinnistu osas 14.04.2004 M L ja V S vahel sõlmitud müügilepingu, võla ülekandmise lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt oli Küvita kinnistu hinnaks 42 600 krooni, millest EV ees võlakohustuse ülevõtmisega oli kaetud 25 000 krooni ( maa väljaostuvõla ülekandmisega ostjale, II, lk 37). Kinnistu müügist sularahas saadud summa 120 000 krooni laekumist on tunnistanud kostja ise 24.10.2005 kohtuistungil. Kostja väide selles, et kogu summa kulus sama kinnistuga seotud võlgade tasumiseks, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostjal oli väidetavaid kohustusi teiste äripartnerite ees, oli tal alaealise lapse vanemana
lg 1 tulenevalt kõigepealt kohustus anda lapsele ülalpidamist, sealhulgas ka kohustus tasuda elatise maksmisel tekkinud võlg. Tunnistaja M L `u ütlustest 07.11.2005 kohtuistungil nähtub, et 14.04.2004 sõlmitud ostumüügi lepingule eelnevalt ega ka lepingu päeval mingit rahalist arveldust nende vahel ei toimunud; lepingus märgitud summa 17 600 krooni oli tegelikult summa, mis V S poolt oli makstud maa erastamise järelmaksetena. Tunnistaja kinnitas ka, et nii Küvita kui Varja maatüki tegelik omanik oli ja neid kasutas erastamisest alates V S , kes on tasunud kõiki maade erastamisega kaasnevaid kulutusi ja makse. Maa vormistati erastamisel tunnistaja nimele V S palvel, kuna ta ise kodakondsuse puudumisel sel ajal maad omandada ei saanud. Kuna Küvita maatüki ostu-müügilepingu vormistamisel tegelikult V S ostjana lepingus märgitud hinda ei tasunud, siis ei vasta tegelikkusele ka tema poolt füüsilisest isikust ettevõtjana 2004.aasta ettevõtlusest saadud tulude deklareerimisel märgitud summa: s.o. real 1.6 märgitud vara võõrandamisest saadud tulu 54 600 krooni, mis V S seletuse kohaselt peaks olema maatüki ostuhinna ja realiseerimishinna vahe (I, lk.192). Eeltoodu alusel ja juhindudes
MS § 226 lg 3, 227-228, peab kohus põhjendatuks rahuldada Galina Solovjova hagi elatise suurendamise nõudes osaliselt, V S vastuhagi elatise võlgnevuse kustutamiseks kuulub aga rahuldamata jätmisele. TsMS § 64 sätestab, et riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Elatise nõudes on hageja riigilõivuseaduses sätestatu kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud. Kostjalt riigilõivu väljamõistmisel kuulub riigilõiv tasumisele TsMS § 48 lg 1 p 6 tulenevalt summalt, mille võrra elatisemakset aastas suurendatakse, s.o. antud juhul suureneb elatis (1345 - 600) = 745 krooni kuus, ehk aastas 8940 krooni, millele vastab tasumisele kuuluv riigilõiv täismääras summas 700 krooni. Eesistuja kohtunik /allkiri/ Irma Külavee 10 Rahvakohtunikud Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Ülle Pihlasalu /allkiri/ Mati Org Irina Golubev Kohtuotsus jõustus Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega 20. märtsil 2007.a Nooremreferent 11 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.