Obsah (5)
§76§396§94§113§101Tsiviilasi nr.2-06-15805 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 13.oktoober 2006.a.; Valga kohtumaja Tsiv
§76, §94 §101, §113 lg.1, §115, §128, §396 ja §397 ning Ts
MS §162, §173, §367, §410, §413, §415, §420, §§434-436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada E.-M.W.’e hagi R.H. ’a vastu täies ulatuses. Välja mõista R.H. ’alt laenulepingu järgi võlguolevad summad – laenuvõlgnevus summas kaksteist tuhat (12 000) krooni, intress summas kolmkümmend kuus
(36)krooni ja viivis summas seitse tuhat kaheksasada (7 800) krooni ning menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat kakssada viiskümmend (1 250) krooni ja esindajakulu summas kaks tuhat viiskümmend (2 050) krooni, E.-M.W. kasuks. Välja mõista R.H. ’alt menetluskuludena asja läbivaatamise kulud summas kakskümmend üheksa
(29)krooni 50 senti riigituludesse (AS SEB Eesti Ühispank, a/k 10220034800017, viitenumber 2800049874; saaja : Rahandusministeerium; makse selgitus : „asja läbivaatamise kulud, tsiviilasi nr.2-06-15805“). Asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsuse ärakiri saata pärast otsuse jõustumist Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele menetluskulude sissenõudmise toimingute teostamiseks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (13.09.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättetoimetamisest esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvatest põhjustest või esinevad TsMS §415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolud. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud valitsemisala asutus võib saata lahendi menetluskulude riigituludesse väljamõistmise osas sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit vabatahtlikult täitnud 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. ASJAOLUD Hageja nõue Hageja esindaja selgitab, et kostja üüris hagejalt eluruumi, kuid jättis tasumata üüri ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Vastu tulles kostja soovile anda talle võimalus võlgnevuse tasumiseks pikema aja vältel, sõlmiti poolte vahel 14.03.2006.a. laenuleping, millega kostja kinnitas hagejalt 12 000 krooni suuruse laenu saamist ning võttis endale kohustuse tasuda võlgnevus hiljemalt 22.03.2006.a.. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale intressi 0,15% kuus. Hageja esindaja kinnitab, et kostja pole lepingut täitnud, jättes hagejale tasumata nii laenuvõlgnevuse kui ka intressid. Esindaja märgib, et hageja on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid vaatamata korduvatele lubadustele kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt laenulepingu järgi võlguolev summa 19 836 krooni, sealhulgas : laenuvõlgnevus summas 12 000 krooni, intressivõlgnevus (periood 14.03.01.06.2006.a.) summas 36 krooni ja viivis (periood 28.03.-01.06.2006.a.) summas 7 800 krooni. Menetluskuludena palub hageja esindaja kostjalt välja mõista hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 1 250 krooni ja esindajakulu summas 2 050 krooni. Kuna kostja järjekordselt ei ilmunud kohtuistungile, palub hageja esindaja lahendada asi tagaseljaotsusega. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud isiklikult 30.08.2006.a. /tl.31/. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud, et tema mitteilmumisel istungile, võib kohus teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks või lahendada asja sisuliselt ilma mitteilmunud poole isikliku osavõtuta kohtuistungist. Vaatamata kätte saadud kohtukutsele ja –hoiatusele, ei ilmunud kostja kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Arvestades hageja esindaja sellekohast taotlust ning asjaolu, et kostja ei ilmunud ka eelistungile (28.08.2006.a.), kuid kostja on oma seisukohad hageja nõude osas avaldanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses /tl.13/, peab kohus menetlusökonoomia huvides mõistlikuks ja otstarbekaks lahendada asi tagaseljaotsusega. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 14.03.2006.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping, millega kostja kinnitas hagejalt 12 000 krooni suuruse laenu saamist /tl.3/. “Võlaõigusseadus” (
) (RT 81/02-336) §396 lg.2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Kuna poolte vahel puudub vaidlus varemeksisteerinud üürisuhtest tuleneva võla olemasolu osas ning pooled on leppinud kokku selle võla vormistamises laenuna, on põhjendamatud kostja viited laenukohustuste puudumisele. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul laen) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon
§396
lg.1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
§76
lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja hagejale laenu tagastama hiljemalt 22.03.2006.a. (punkt 3) ja tasuma intressi 0,15% kuus (punkt 2) /tl.3/. Hageja esindaja kinnitusel pole kostja hagejale laenu tagasi maksnud ega intressi tasunud. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt laenu tagastamist.
§94
ja §397 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest (0,15% kuus /tl.3/), saades intressivõla suuruseks perioodi 14.03.-01.06.2006.a. eest 36 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma lepingujärgse intressi tasumist.
§113
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 7) on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 1% päevas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades viivise suuruseks perioodi 28.03.01.06.2006.a. eest 7 800 krooni. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist.
§101
lg.1 pp.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt laenu tagastamist, intressi tasumist ja viivise maksmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingu järgi tasumisele kuuluvad summad kogumahus 19 836 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1 250 krooni /tl.6/ ja esindajakulu summas 2 050 krooni /tl.8,23,32/ väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1 250 krooni ja esindajakulu summas 2 050 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista menetluskuludena asja läbivaatamise kulud (menetlusdokumendi kättetoimetamise edastamise ja väljastamise kulud (menetluskulude arvestuslehtede järgselt) summas 29.50 krooni riigituludesse ning jätta asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. A.Kaldma kohtunik 13.10.2006.a.