← Eesti

3-06-438/15

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. märts 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-438 Haldusasi Rae Vallavalitsuse kaebus Maa-ameti 15. aprilli 2005. a ettekirjutuse nr 6.2-2/3374 osaliselt õigusvastaseks tunnistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Rae Vallavalitsuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Rae Vallavalitsus Vastustaja Maa-amet Kolmas isik M. O. M RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2006. a otsus. 2. Lõpetada asja menetlus. 3. Mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 4602 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul selle saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. E. H 10. märtsi 2005. a avalduse alusel algatas Maa-amet järelevalvemenetluse X maaüksusel paiknevate ehitiste omanikele maa ostueesõigusega erastamise õiguspärasuse kontrollimiseks. Maa-ameti 15. aprilli 2005. a ettekirjutusega nr 6.2-2/3374 kohustati Rae Vallavalitsust tunnistama kehtetuks 28. detsembri 2004. a korraldus nr 1779 ja 4. märtsi 2005. a korraldus nr 254. Ettekirjutuses märgiti, et maareformi tuleb E. H ja M. O. M kaasomandisse kuuluvate hoonete juurde maa ostueesõigusega erastamisel jätkata lähtuvalt ettekirjutusest ja kehtivatest õigusaktidest. Rae Vallavalitsus täitis ettekirjutuse korralduste kehtetuks tunnistamise osas. 2. Halduskohtule esitatud kaebuses palus Rae Vallavalitsus tunnistada Maa-ameti 15. aprilli 2005. a ettekirjutus õigusvastaseks osas, milles kohustati vallavalitsust jätkama maa ostueesõigusega erastamist ja lähtuma Vabariigi Valitsuse 21. mai 2004. a määruse nr 198 § 3 lg-st 2. 3-06-438 Kaebaja leiab, et Maa-ameti ettekirjutus on viidatud osas vastuolus põhiseaduse (PS) ja seadusega, kuna määruse § 3 lg-s 2 sätestatu väljub nende volituste raamidest, mida annab maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse § 14 lg 23 Vabariigi Valitsusele. Seega on tegemist PS § 87 p-ga 6 vastuolus oleva sättega. Isegi juhul, kui määruse § 3 lg 2 oleks kooskõlas põhiseadusega, ei kuuluks see E. H ja M. O. M kaasomandisse kuuluvate hoonete juurde maa ostueesõigusega erastamisel kohaldamisele. 3. Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2006. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebuse esitajalt mõisteti välja Maa-ameti kasuks kantud kohtukulud 10 140 kr. Kohtuotsust põhjendati järgmiselt:

  1. a)Tuvastamiskaebuse esitajal peab olema lisaks isiku õiguste rikkumisele ka põhjendatud huvi vaidlustatava haldusakti õigusvastaseks tunnistamise suhtes. Arusaamatuks jääb, milliseid kaebuse esitaja õigusi Maa-amet kohustusliku ettekirjutuse tegemisega rikkus või piiras. Kaebuse esitajal puudub ka põhjendatud huvi vaidlustatava Maa-ameti ettekirjutuse osalise õigusvastasuse kindlakstegemiseks, kuna see ei mõjutaks mingil viisil kaebuse esitaja õigusi, mis tal on olemas tulenevalt seadusest ja muudest õigusaktidest.
  2. b)Maa erastamise eeltoimingute tegemine on riigi haldusülesande täitmine. Kui menetluses tekivad riigi ja riiklikku haldusülesannet täitva kohaliku omavalitsuse vahel eriarvamused, tuleb need lahendada kohases haldusmenetluses.
  3. c)Kui vallavalitsus pikema aja jooksul ei vii seaduses sätestatud alustel ja rakendusaktides sätestatud korras läbi maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid ning kui järelevalvepädevust omav valitsusasutus teeb sellise tegevusetuse lõpetamiseks seadusel põhineva kohustusliku ettekirjutuse, siis ei saa seda käsitleda seaduse alusel riiklikku haldusülesannet täitva kohaliku omavalitsusorgani õiguste rikkumisena ega vabaduste piiramisena. 4. Rae Vallavalitsuse apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada. Maa-ameti ja M. O. M vastustes paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 5. Ringkonnakohus küsis menetlusosaliste seisukohta küsimuses, kas vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Kaebaja vastuse kohaselt kuulub vaidlus halduskohtu pädevusse vaatamata sellele, et riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus maa erastamisel tuleb lugeda ühtseks menetluseks. Maa-amet on jätkuvalt seisukohal, et vallavalitsusel puudub kaebeõigus. Kolmas isik on seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad kohalikul omavalitsusel sellised subjektiivsed õigused, mis kuuluksid kaitsmisele halduskohtumenetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et asja menetlus tuleb vastavalt HKMS § 24 lg 1 p-le 1 ja § 46 lg 1 p-le 5 lõpetada ja halduskohtu otsus tühistada. 7. Halduskohtu pädevusse kuulub vastavalt HKMS § 3 lg 1 p-le 1 ja lg-le 2 avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse vahel saab riigi poolt tehtava ettekirjutuse pinnalt tekkida halduskohtus lahendatav vaidlus, kui ettekirjutus puudutab kohaliku omavalitsuse ülesannet (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus haldusasjas nr 3-3-1-78-05). Maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid tehes teostas kohalik omavalitsus antud juhul riigi ülesannet maavanema haldusaktiga lõppevas erastamismenetluses, alludes riigi järelevalvele. Seega ei ole selles küsimuses kohalikul omavalitsusel riigi suhtes autonoomiat, mistõttu tal ei saa riigiga tekkida halduskohtu pädevusse kuuluvat vaidlust. Tegemist on riigivõimu teostavate asutuste omavahelise vaidlusega, mis kuulub lahendamisele täitevvõimu siseselt (Riigikohtu halduskolleegiumi määru- 2

(3)3-06-438 sed haldusasjades nr 3-3-1-6-01 ja 3-3-1-38-04). Antud juhul on vaidlus lahendatud Maaameti ettekirjutusega vastavalt MaaRS § 38 lg 2 p-le
  1. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et menetlusloa andmata jätmisega haldusasjas nr 23/333/03 on Riigikohus asjas nr 3-3-1-6-01 võetud seisukohti muutnud. Riigikohtu varasema seisukoha muutmine toimub HKMS § 67 lg-s 2, § 68 lg-tes 1 ja 2 ning § 70 lg 1 p-s 1 sätestatud korras, mitte menetlusloa andmata jätmisega. Asjas 2-3/333/03 võetud seisukohta, et riikliku järelevalve käigus tehtud ettekirjutust peab adressaat saama kohtus vaidlustada, peab ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 7 nimetatud põhjustel vajalikuks muuta.
  2. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 4 kannab kaebuse esitaja menetluse lõpetamise korral menetluskulud, kui ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 7 hüvitab vastaspool kolmanda isiku menetluskulud samade reeglite järgi kui poolele. Menetluskulu väljamõistmist taotlevad nii vastustaja kui kolmas isik. Vastustaja menetluskulu jätab ringkonnakohus vastavalt HKMS § 93 lg-le 5 välja mõistmata, sest need ei ole põhjendatud. Maa-amet kui valitsusasutus peab halduskohtumenetluses enda ülesannetega seotud vaidluses suutma enda seisukohti ise kaitsta. On valitsusasutuse töökorralduse küsimus, kas hoida selleks teenistuses piisaval arvul juriste või tellida õigusabi väljastpoolt. See valik ei tohi kahjustada teisi menetlusosalisi. Kolmandal isikul on käesolevas asjas õigus taotleda vastavalt HKMS § 92 lg-le 7 kaebajalt menetluskulude väljamõistmist, sest kaebaja kui tema vastaspool peaks kulud hüvitama, kui need oleks põhjendatud. Kaebaja nõue kulude väljamõistmiseks on aga põhjendatud vaid nende menetlustoimingute osas, mis tehti pärast HKMS § 92 lg 7 kehtiva redaktsiooni jõustumist, sest nimetatud sättel puudub tagasiulatuv jõud. Nähtuvalt kolmanda isiku esindaja poolt täiendavalt esitatud tööde spetsifikatsioonist on pärast
  3. septembrit 2006 tasustatava töö aega arvestatud 3 tunni, seega 4602 kr ulatuses. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.