← Eesti

2-06-22833/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-22833 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Jõhvis Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuistungi toimumise aeg
  3. veebruar
  4. a Kohtuasi A T´i hagi M T´i vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised Hageja: A T (IK xxx; elukoht: xxx) Hageja esindaja: Vandeadvokaat Anne Tammer Kostja: M T (IK xxx; elukoht: xxx) RESOLUTSIOON
  5. Hagi rahuldada.
  6. Lahutada A T´i ja M T´i abielu, mis on sõlmitud
  7. septembril
  8. a KohtlaJärve Linna Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on koostatud abieluakt nr
  9. MENETLUSKULUD Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) kaudu 22.02.2007.a kell 16.
  10. kantselei Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle 1 apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. I Hagiavalduse nõuded
  11. 25.08.
  12. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu abielu lahutuse nõudes lapsele. Poolte abielu sõlmiti 04.09.1987.a, kooselust on sündinud xxx.a tütar R, xxx.a poeg K, xxx.a tütar M ja xxx a tütar B. Poolte abielusuhted on lõppenud ligikaudu kaks aastat tagasi, 2005.a asus hageja elama Tartusse. Tütar R elab hageja juures, teised lapsed kostja juures. Hageja on nõus, et poolte alaealised lapsed jäävad elama kostja juurde. Hageja on nõus kandma olulise osa laste kasvatamise ja ülalpidamisega seotud kuludest. II Kostja seisukoht
  13. Kostja oma kirjalikus vastuses nõustus hagiga osas, mis käsitleb abielu lahutamist. Poolte abielu on faktiliselt lõppenud ja kostja ei pea kooselu jätkamist võimalikuks. Samuti nõustub kostja sellega, et nende alaealised lapsed jäävad elama tema juurde ja hageja saab nendega ka edaspidi vastavalt soovile kohtuda. Kostja ei nõustu abikaasade ühisvara jagamise ettepanekuga. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid oma sissetulekute kohta. See aga omab olulist tähtsust kohtu poolt elatise määramisel. III Kohtuistung
  14. Hageja esindaja jäi hagiavalduse juurde ning palus hagi rahuldada.
  15. Hageja selgitas, et poolte abielulised suhted on lõppenud 2005.a ning perekondlike suhete taastamine on muutunud võimatuks.
  16. Kostja nõustus abielu lahutusega, selgitades, et kooselu taastamine hagejaga pole võimalik. IV Kohtuotsuse põhjendused
  17. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  18. Pooltel on ühine soov abielu lahutada ning abikaasad ei soovi abielusuhteid taastada. Poolte abielusuhted on lõppenud, abikaasad elavad eraldi.
  19. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas PKS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.
  20. Vastavalt PkS § 2 lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna abikaasad on väljendanud tahet abielu lahutada, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. 2
  21. Kuna kohtule nõuet ühisvara jagamiseks ja elatise väljamõistmiseks esitatud ei ole, puudub kohtul alus nende nõuete lahendamiseks. Kui kostja soovib ühisvara jagamist ning laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmist, on tal õigus esitada kohtusse sellekohane hagiavaldus.
  22. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi. V Menetluskulud
  23. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Helgi Vinni Kohtunik: 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.