3-06-928 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi Kohtumaja Kohtuasja number 3-06-928 Otsuse kuupäev 27.02.2007.a Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi J.D esindaja volikirja alus

-st tulenevat õigust saada väljateenitud aastate pensioni. Põhiseaduse (edaspidi PS) §-st 10 tuleneb, et Eestis kehtib õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiip, mille kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et vastuvõetud õigusakt (antud juhul Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr.309) jääb kehtima. Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtetest tulenevalt on igaühel õigus mõistlikule ootusele, et seadusega lubatut rakendatakse isikute suhtes, kes on juba hakanud oma õigust realiseerima. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium märkis juba 1994 aastal, et igaühel on õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi 30.09.1994 otsus nr.III-4/A-5/94). Samale seisukohale on asunud ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium oma 17.03.1999 otsuses nr.3-4-12-99, kus viidatakse PS §-le 10 ja märgitakse, et demokraatliku õigusriigi põhimõtete hulka kuuluvad õiguskindlus ja õiguspärane ootus, et seadusega lubatut rakendatakse isikute suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima. Seadus, mis seda õigust rikub, on vastuolus PS-ga. Kaebuse esitaja oli kindel, et eelpoolnimetatud õigusaktid on vastu võetud seaduse alusel, mistõttu tal oli ka õiguspärane ootus saada väljateenitud aastate pensioni vastavalt PolTS §-le 21². Kaebaja lähtus pensioniavalduse esitamise ajal kehtivast

-st ning tol ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr.309 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse 16.juuli 1992.a määruse nr.207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ muutmine“ korra p 1 alapunktist

1. Vabariigi Valitsus muutis 07.02.2006 määrusega nr.39 oma 16.07.1992 määrust nr.207 ja sõnastas punkti 1 alapunkti 1 järgmiselt: “väljateenitud aastate pensionile on õigus PolTS §-s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse § 21² lg-s 1 ja lõike 2 p-des 1 ja 2 sätestatud politseiteenistuse staaž“. Määruse p 2 kohaselt rakendatakse määrust tagasiulatuvalt alates 01.01.
2. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Virumaa Pensioniamet kohaldas ebaõigesti kaebuse esitaja avalduse rahuldamata jätmisel Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrust nr.
3. Vastavalt sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr.167 kinnitatud „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi“ §-le 10, vaadatakse pensioniavaldus läbi 10 tööpäeva jooksul pärast avalduse ning pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saamist. Eelmärgitud juhend ei näe haldusorganile ette võimalust pensioni määramise tähtaja pikendamist. Järelikult on haldusorgani tegevus, mis seisnes juhendis ettenähtud tähtaja jooksul pensioni määramata jätmises, seadusevastane. Vastavalt PS §-le 3 on täitmiseks kohustuslikud ainult avaldatud seadused. PS § 13 sätestab, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest ja PS § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohaliku omavalitsuse kohustus. Pensioniamet peab pensionide määramisel lähtuma kehtivast õigusest ja pensionide määramiseks esitatud dokumentidest. Pensioniamet tegutses õigusvastaselt, kui tugines pensioni määramata jätmisel sotsiaalministeeriumi eelnõule ja jättis kohaldamata kehtiva õigusakti. Vastavalt Riigi Teataja Seaduse (edaspidi RTS) § 5 lg-le 5 jõustub Vabariigi Valitsuse määrus kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei sätestata hilisemat tähtaega. Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrus nr.39 avaldati 15.02.2006 Riigi Teatajas ning ta jõustus 18.02.2006, s.o pärast pensionikomisjoni otsuse tegemist. Kaebaja leiab, et pensionikomisjon ei saanud 16.02.2006 juhinduda veel jõustumata õigusaktist ning vaidlustatud pensionikomisjoni otsus on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Haldusorganil ei saanud tõstatuda küsimust, missugust õigusakti kohaldada, sest kohaldamisele kuulus Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr.309, mis kehtis nii avalduse esitamise kui ka pensionikomisjoni poolt tehtud otsuse tegemise ajal. Virumaa Pensioniametil puudus antud asjas kaalutlusõigus. Seaduseandjal on alati võimalus kehtestada 3 3-06-928 normi adressaatide suhtes soodsam säte ja seda ka tagasiulatuvalt. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 25 lg-le 5 jätab halduskohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrus nr.39 on vastuolus PS §-ga 10 ega kuulu antud asjas kohaldamisele, sest isikute õiguste kitsendamine ei saa toimuda tagasiulatuvalt. Vastustaja Virumaa Pensioniamet ei tunnista kaebaja kaebust ning põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga: J.D (i.k xxxxx) esitas
4. jaanuaril
5. a avalduse temale pensioni määramiseks väljateenitud aastate pensioni seaduse (edaspidi

) § 12 alusel. Lisaks avaldusele esitas ta Ida Politseiprefektuuri 10.01.

1. a teatise nr IDA4,4-4,12/
2. Ida Politseiprefektuuri teatise kohaselt on J.D`le seisuga 09.01.2006 arvestatud teenistusaega politseinike ametikohtadel, siseasjade organite rea - ja juhtivkoosseisu ametikohtadel ning tegevteenistuse aeg kaitsejõududes ja sõjaväes 26 aastat 00 kuud ja 15 päeva, kusjuures teenistusaeg ajavahemikul 01.03.1991 - 01.09.
3. a on arvestatud sooduskorras kolmekordselt.

§12

alusel on õigus saada väljateenitud aastate pensioni politseinikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel, kes on töötanud politseis, päästeteenistuses või vanglas sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat. 27.01.

1. a saatis SKA Virumaa PA Kohtla-Järve osakond J.D`le teatise, millega teatati, et tema avaldust ei ole võimalik läbi vaadata sotsiaalministri 31.12.
2. a määrusega nr 167 vastu võetud riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi punkti 10 lõikega 1 kehtestatud 10 – tööpäevase tähtaja jooksul. Ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjus on Vabariigi Valitsuse 19.01.2006.a istungil heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 16.07.
3. a määruse nr 207 “Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord” muutmine, mida kohaldatakse
4. aasta
5. jaanuarist. Teatati, et nimetatud õigusakt võib mõjutada pensioniavalduse lahendamist, millest tulenevalt vaadatakse pensioniavaldus läbi koheselt, kui vastavad õigusaktid on Riigi Teatajas avaldatud. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 1 lõike 2 ja

§ 111

kohaselt kuuluvad nende seaduste alusel läbi viidavates menetlustes rakendamisele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätted. HMS § 41 lubab ettenähtud menetlustähtajast kinnipidamise võimatuse korral ka viivitust, kuid kohustab menetlusosalist sellest, viivituse põhjustest ja asja lahendamise tõenäolisest ajast informeerima. Viivituse põhjuste teatavakstegemise vormi pole seaduseandja ette näinud ja HMS § 107 lg 2 kohaselt on haldusorganil endal õigus see oma äranägemisel otsustada järgides kaalutlusõiguse piire. Kaebajale pensioni määramist ei olnud võimalik otsustada õigusaktiga kehtestatud 10 – tööpäevase tähtaja jooksul, s.o 24 jaanuariks

1. a, kuna päevaks, mil kaebaja esitas pensioniametile vastava avalduse, oli Sotsiaalministeerium algatanud väljateenitud aastate pensioni määramisel tähtsust omava määruse eelnõu, millega muudeti Vabariigi Valitsuse 16.07.
2. a määrust nr 207 (edaspidi määrus nr 207). Määrust nr 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord” muudeti Vabariigi Valitsuse 15.12.
3. a määrusega nr 309 (RTI 2005, 70, 541; edaspidi määrus nr 309). Määrusega nr 309 viidi politsei-, pääste- ja vanglaametnike, kellel on õigus väljateenitud aastate pensionile, ametinimetused kooskõlla kehtiva seadusandlusega. Määruse nr 309 § 2 punkti 2 sattus aga ekslikult järgmine säte: “2) punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: 4 3-06-928 “
4. Õigus väljateenitud aastate pensionile “Väljateenitud aastate pensionide seaduse” § 12 alusel on: 1) “Politseiteenistuse seaduse” §-s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse §-s 21² sätestatud politseiteenistuse staaž”. Viidatud ekslik säte võimaldaks politseiteenistuse seaduse § 21² lõike 4 alusel arvata politseiteenistuse staaži hulka teenistusaja politseiametnikuna ja Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates
5. aasta
6. märtsist kuni
7. aasta
8. septembrini sooduskorras kolmekordselt. Esitame siinkohal politseiteenistuse seaduse (edaspidi PolTS) § 21² lõike 4 teksti: “Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna ja Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates
9. aasta
10. märtsist kuni
11. aasta
12. septembrini sooduskorras kolmekordselt.” Kuid määruse nr 309 eelnõu seletuskirjas ei ole mainitud sellisest muudatusest. Eesmärk selle määruse muutmiseks on ühtlustada meeste ja naiste staažinõuded. Samuti on seal märgitud, et muudatused puudutavad väga väikest isikute ringi, põhiliselt tekstiilitööstuses ja tsiviillennunduses. Selgitusest ei nähtu Vabariigi Valitsuse tahet viia politseiametnike väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamine varasemast hoopis erinevale alusele ja laiendada sel moel sellele pensionile õigust omavate isikute ringi. Et PolTS § 21² täies ulatuses nimetamine on ekslik, kinnitab ka asjaolu, et selle sätte teise lõike kolmandas ja neljandas punktis märgitud tegevused on juba loetletud juhendi teises punktis, mida määrusega nr 309 ei muudetud ja mis vastupidi käsitluses oleksid juhendis üle loetud kaks korda. V. Prokopenko esitas pensioniavalduse lähtudes määrusest nr 309, samast määrusest lähtuvalt oli ka politseiprefektuuri poolt arvestatud teenistusperiood 01.03.1991 – 01.09.
13. a sooduskorras kolmekordselt. 19.01.
14. a toimunud Vabariigi Valitsuse istungil kiideti heaks päevakorra punkt 6 ,“Vabariigi Valitsuse 16.07.
15. a määruse nr 207 “”Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord” muutmine”. Määruse eelnõuga parandati eksitus määruses ja sätestati politseiametnikel väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestus seni kehtinud alustel. Määruse muutmise eesmärgiks on kõigi väljateenitud aastate pensioni saajate võrdne kohtlemine. Määruse muutmisega taastati väljateenitud aastate pensioni määramisel seni kehtinud põhimõte, mille kohaselt kõik väljateenitud aastate pensionid määratakse tegelikult töötatud, aga mitte teatud perioodi ulatuses sooduskorras arvestatud teenistusaastate eest. Vabariigi Valitsuse 07.02.
16. a määrusega nr 39 (RTI, 15.02.2006, 9, 55; edaspidi määrus nr 39) muudeti määrust nr 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord” ja määruse § 1 punkti 2 kohaselt sõnastatakse määruse nr 207 lisa “Politseiametnikele, päästeteenistujatele ja vanglaametnikele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord” punkti 1 alapunkt 1 järgmiselt: “1) “Politseiteenistuse seaduse” § - s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse § 21² lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud politseiteenistuse staaž;”. Määruse nr 39 § 2 kohaselt rakendatakse määrust
17. jaanuarist
18. a. Määruse nr 39 tekstist on kaotatud määrusesse nr 309 eksituse tõttu sattunud viide PolTS § 21² tervikuna. Õige viide PolTS-s on esitatud käesoleva seletuse eelmises lõigus allajoonituna. Määruse eelnõu oli Sotsiaalministeeriumi poolt esitatud kooskõlastamiseks 12.01.
19. a, st 2 päeva pärast päeva, kui kaebaja esitas pensioniametile avalduse väljateenitud aastate pensioni määramiseks. 5 3-06-928 Vabariigi Valitsusele esitatud määruse eelnõu seletuskirja kohaselt on määrust vaja rakendada tagasiulatuvalt, sest pensioni ümberarvutamiseks või määramiseks on esitatud pensioniametitesse juba avaldusi. Osa politseiprefektuure on seletuskirja kohaselt andnud politseiametnikele välja tõendeid, kus ajavahemik 01.03.1991 – 01.09.
20. a arvestati pensioniõigusliku staaži hulka sooduskorras kolmekordselt. Teised prefektuurid, olles teadlikud Vabariigi Valitsuse seisukohast, et ekslikult sõnastatud säte tuleb muuta, neid aga välja ei andnud. Kuna vastavalt RPKS § 32 lõikele 2 määratakse pension üldjuhul taotlemise päevast, hakkaksid need isikud, kes jõudsid esitada avalduse pensioni ümberarvutamiseks või määramiseks ajal, mil kehtis muudetav määruse redaktsioon, saama suuremat pensioni või saama üldse väljateenitud aastate pensioni, kuna staažinõue täitus. Kui määrust tagasiulatuvalt ei rakendataks, siis need isikud, kes ei jõudnud esitada avaldust, ei hakkaks seda saama. See oleks aga isikute ebavõrdne kohtlemine ning tekitaks palju rohkem kohtusse pöördumisi kui tagasiulatuv muutmine, kuna kellelegi pensionit veel ümber arvestatud pole. Seletuskirjas viidatakse Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahenditele nr 3-4-1-6-98 ja III-4/A-5/94 ning tsiviilkolleegiumi lahendile nr 3-2-1-51-
21. Nimetatud lahendite kohaselt tuleb teatud isikute õiguste piiramisel lähtuda vähemalt võrdse kohtlemise printsiibist, mis tahes tagasiulatuv ebasoodus mõju pole keelatud ning seadust võib rakendada tagasiulatuvalt, kui ilma tagasiulatuva rakendamiseta tekkida võivad negatiivsed tagajärjed kaaluvad ilmselgelt üles õiguskindluse põhimõtte. Sotsiaalministeerium tunnistab, et antud juhul on tekkinud viga, mida peab olema võimalik parandada tagasiulatuvalt. Ekslikult koostatud määrus oleks vastuolus EL – i pensionieesmärkide ja tööhõivestrateegiaga tööhõivemäära suurendamise ning varase pensionilejäämise vältimise osas. Muudatuse tulemus on Sotsiaalministeeriumi seisukoha kohaselt vajalik varasema õigusliku olukorra taastamiseks ning ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. Tänaseks, nagu eespool selgitatud, on määruse muudatus juba määrusena nr 39 jõustunud. Määruse muudatus puudutab kaebuse esitaja huve sellega, et muudatusest lähtuvalt ei ole kaebuse esitajal 09.01.2006.a seisuga väljateenitud aastate pensionile õigust andvat politseiteenistuse staaži 26 aastat, 00 kuud ja 15 päeva. Kaebuse esitajal on 09.01.2006 aasta seisuga väljateenitud aastate pensionile õigust andvat politseiteenistuse staaži 19 aastat, 00 kuud ja 15 päeva, kuna määrusega nr 39 kaotati õigus teenistusstaaži arvestamiseks ajavahemiku 01.03.1991 – 01.09.
22. a eest sooduskorras kolmekordselt. Antud kaebuse seisukohast on oluline asjaolu, et politseiametnikele pensionide määramise tingimusi ja korda reguleerivad politseiteenistuse seadus ja väljateenitud aastate pensionide seadus. Virumaa Pensioniamet on seisukohal, et PolTS ja

- st ei tulene, et väljateenitud aastate pensioni puhul saaks seadusega nõutavast 25 aastasest staažist mingit osa arvestada staaži hulka kolmekordselt, kuna vastav õigus on sätestatud ainult PolTS sätestatud politseiametniku pensioni puhul, mitte aga

sätestatud väljateenitud aastate pensioni puhul. Kaebuse esitaja esindaja märgib, et tal oli õiguspärane ootus, et need sätted jäävad kehtima, kuna norm muutus adressaatidele soodsamaks. Eelnevaga püüdsime oma tegevust pensioni mittemäärasel põhjendada, vastustaja vabandas vastuses kohtule kaebaja ees temale tekitatud ebameeldivuste pärast. Antud kaebuse puhul ei ole mõistlik tugineda õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiipidele. Ekslik määruse tekst kehtis lühikest aega ja viga ilmnes kohe. Väljateenitud aastate pensioni ei ole Eestis kunagi makstud niisugusel alusel, et teatud aastaid teatud isikutel oleks õigus arvestada sooduskorras. Õigust tuleb kohaldada ühesugustel eeldustel ja ühesuguste tingimuste esinemisel ühetaoliselt. Õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõte ei tähenda, et igasugune tagasiulatuv ebasoodus mõju on keelatud 6 3-06-928 ning seadusandjal ja täitevvõimul on õigus anda ka selliseid õigustloovaid akte, millega ta muudab või tühistab oma varasemat õigustloovad aktid. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas. Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine oleks üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist. Õiguspärase ootuse põhimõte välistab vaid seadusega antud lubadusest sõnamurdliku taganemise (Riigikohtu 02.12.2004 lahend nr 3-4-1-20-04, avaldatud RT III 2004, 35, 362). Käesoleval juhul on määrust muudetud just lähtudes sellest, et ei tekiks vastuolu Põhiseaduse § 12-ga - võrdse kohtlemise põhimõttega. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 309 § 2 viide PolTS § 21² ei ole asjakohane ja ei tule Vabariigi Valitsusele

§ 2

antud delegatsiooninormist, mistõttu ei saa ühelgi isikul tekkida õiguspärasele alusele rajanevat ootust, et selle sätte järgi hakatakse talle pensioni määrama. Taolist pädevuse delegeerimist Vabariigi Valitsusele ei tulene ka PolTS § 21² lõikest 1, mis sätestab, et politseiteenistuse staaži hulk, mis annab õiguse käesoleva seaduse § -s 21

-i reguleerimiseks. Ilma delegatsiooninormita antud õigusnorm evib tühisuse tunnuseid, mistõttu puuduvad mõistlikud põhjused, miks ei tohtinud Vabariigi Valitsus eksituse avastamisel viga parandada ning kehtestada sellise sisuga õigusnormi, mis vastab seadusandja poolt antud delegatsiooninormile ja Vabariigi Valitsuse kui määruseandja tegelikule tahtele. Ka isegi juhul, kui pidada kaebaja ootust põhjendatuks, olid Vabariigi Valitsusel olemas põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt mõjuvad kaalutlused, miks ta pidi määruse nr 39 tagasiulatuvalt rakendama. Vastasel juhul oleks politseiametnikud, kes jõudsid esitada avalduse pension saamiseks enne selle määruse andmist olnud oluliselt paremas olukorras kui need, kes seda veel teinud ei olnud. Samuti tekiks ilmne ebavõrdsus kõigi nende politseiametnikega, kellel on väljateenitud aastate pension ilma staaži sooduskorras arvestamiseta juba määratud või tulevikus määratakse. Osundatud kaalutlustest lähtudes ei oma õiguslikku tähendust ka asjaolu, et kaebuse esitaja oli vastava avalduse esitamisega juba tõepoolest asunud realiseerima oma väidetavat õigust väljateenitud aastate pensionile. Kuna aga tegemist ei olnud Vabariigi Valitsuse eksitava tegevuse tõttu õiguse realisatsiooniga, milleks esines ka õiguslik alus, siis ei saa taoline õiguse realiseerimisele asumine mõjutada reaalseid õigussuhteid. Õiguskorraga kaebuse esitajale antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena niisugusel moel, nagu nad käesoleva ajani on püsinud. Kaebuse esitaja õigused ja kohustused ei muutu rabavalt ebasoodsas suunas – ta on teenistuses edasi ja seadusandja on PolTS-ga sätestanud õiguse politseiametniku pensionile, millele tekib seaduses sätestatud tingimustele vastamise korral õigus 50 – aastasel politseiametnikul, kusjuures selle pensioni määramisel arvestatakse teenistusstaaž ajavahemiku 01.03.1991 – 01.09.1994. a eest sooduskorras kolmekordselt.

§ 1

kohaselt määratakse väljateenitud aastate pension nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist.

§ 10

alusel määratakse ja makstakse väljateenitud aastate pension pärast töötamise lõpetamist sellele pensionile õigust andval kutsealal või ametikohal. Politseiametnikud on siinkohal siiski eriolukorras, neile lubab väljateenitud aastate pensioni 7 3-06-928 töötamise korral maksta EV ÜN 14.05.1992. a otsuse punkt 7, mida pole tänaseni muudetud.

§ 5

¹ alusel arvestatakse väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži tööperioodide summana. Viimasest sättest ilmneb, et seadusega ei ole ette nähtud teatud perioodi arvestamist sooduskorras (antud juhul kolmekordselt). Lähtudes eeltoodust ja riigikohtulahendist leiab pensioniamet, et Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrus nr 39 ei ole vastuolus Põhiseaduse § 10-ga ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks puudub alus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 ja § 92 lg-st 1 palub Virumaa Pensioniamet jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3-06-928 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Kooskõlas kehtiva

§-ga 12 on õigus saada väljateenitud aastate pensioni politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel, kes on töötanud politseis, päästeteenistuses või vanglas sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat. Kooskõlas

§-ga 51 väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži, v.a käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud pensionistaaži, arvestatakse tööperioodide summana. Ka kuni 31.12.2005 kehtinud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr.207 kinnitatud „Politseiametnikele, uurijatele ja uurimisala juhtivtöötajatele, kriminaaltäitetöötajatele ning päästeteenistuse ja tuletõrjetöötajatele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile ja kaitsejõudude tegevteenistuses olevatele isikutele selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise juhend“ ei näinud ette teatud tööperioodide arvestamist sooduskorras. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrust nr.207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametinimetuste loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestamise kord“ muudeti Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr.309 ning viidi politsei-, pääste- ja vanglaametnike, kellel on õigus väljateenitud aastate pensionile, ametinimetused kooskõlla kehtiva seadusandlusega. Ühtlasi sõnastati määruse § 2 p 2 alapunkt 1 alljärgnevalt: „õigus väljateenitud aastate pensionile

§ 12alusel on Pol

TS §-s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse § 212 alusel sätestatud politseiteenistuse staaž“. PolTS § 212 lg-s 4 on märgitud, et teenistusaeg politseinikuna alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 arvatakse staaži hulka kolmekordselt. Samas ei ole Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr.309 eelnõu seletuskirjas sellisele muudatusele viidatud. Seletuskirjast nähtub, et määruse muutmise eesmärk on ühtlustada meeste ja naiste staažinõudeid. Ühtlasi on märgitud, et muudatused puudutavad väga väikest isikute ringi ja seda põhiliselt tekstiilitööstuses ja tsiviillennunduses. Selgitusest ei nähtu seaduseandja tahet viia politseiametnike väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamine varasemast hoopis erinevale alusele ja laiendada sel moel sellele pensionile õigust omavate isikute ringi. Virumaa Pensioniameti andmetel oli kaebuse esitajal on 09.01.2006 aasta seisuga väljateenitud aastate pensionile õigust andvat politseiteenistuse staaži 19 aastat, 00 kuud ja 15 päeva, kuna määrusega nr 39 kaotati õigus teenistusstaaži arvestamiseks ajavahemiku 01.03.1991 – 01.09.1994. a eest sooduskorras kolmekordselt. Järelikult ei tekkinud kaebajal 10.01.2006, s.o pensioniavalduse esitamise kuupäeval,

-e alusel õigust väljateenitud aastate pensionile. Kaebusest nähtuvalt tugines kaebaja pensioni taotlemisel Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusele nr.309 „Vabariigi Valitsuse 16.juuli 1992.a määruse nr.207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ muutmine“ § 2 p 2 alapunktile 1, mille kohaselt 8 3-06-928 õigus väljateenitud aastate pensionile

§ 12

alusel on „„Politseiteenistuse seaduse“ §-s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse §-s 212 sätestatud politseiteenistuse staaž“. Samale määrusele tuginedes väljastas Ida Politseiprefektuur 10.01.

1. a teatise nr IDA4,4-4,12/998, mille kohaselt on tema teenistusaeg politseiametnike ametikohtadel, siseasjade organite rea- ja juhtivkoosseisu ametikohtadel ja tegevteenistuse aeg sõjaväes seisuga 09.01.2006 26 aastat, 00 kuud ja 15 päeva, kusjuures teenistusaeg ajavahemikul 01.03.1991 - 01.09.
2. a on arvestatud sooduskorras kolmekordselt. Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määrusega nr.39 „Vabariigi Valitsuse 16.juuli 1992.a määruse nr.207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ muutmine“ sõnastati eelnimetatud määruse lisa „Politseiametnikele, päästeteenistujatele ja vanglaametnikele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ p 1 alapunkt 1 järgmiselt:“„Politseiteenistuse seaduse“ §-s 5 nimetatud politseiametnikel, kellel on sama seaduse § 212 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud politseiteenistuse staaž“. Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr.39 § 2 kohaselt rakendatakse määrust tagasiulatuvalt alates 01.01.
3. Eeltoodust nähtub, et täiendava soodustuse andmine politseiametnikele ei tulenenud seadusest ning PolTS § 212 sattumine Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusesse nr.309 tervikuna oli viga. Kuna PolTS § 212 lg 4 kohaselt arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka teenistusaeg politseiametnikuna ja Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1991 aasta
4. märtsist kuni 1994 aasta 01.septembrini sooduskorras kolmekordselt, siis samasuguse täiendava soodustuse andmine ka

-e alusel tooks kaasa teiste väljateenitud aastate pensioni saajate ebavõrdse kohtlemise. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja seisukohaga, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusele nr.309 oli tal õigus saada väljateenitud aastate pensioni, kuid Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr.39 kehtestamine tagasiulatuvalt tõi kaasa tema õiguste vähenemise ning nimetatud põhjusel on määrus õigusvastane. Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr.39 kehtestamine tagasiulatuvalt on vastuolus PS §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega, mille kohaselt peab isikul olema võimalus tegutseda mõistlikus ootuses, et tema õigused ja kohustused jäävad kehtima ega muutu rabavalt talle ebasoodsas suunas. Kuna

§-dest 51 ja 12 tulenevalt ei olnud kaebajal õigust saada pensioniavalduse esitamise aja seisuga väljateenitud aastate pensioni, siis ei saa

-e rakendusaktis tehtud veale tuginedes rääkida kaebaja seadusest tulenevate õiguste vähenemisest ja õiguspärasest ootusest. Halduskohus leiab, et kuna Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr.309 § 2 p 2 alapunkt 1 ei olnud kooskõlas

§-ga 2, §-ga 51 ja §-ga 12, siis vastuolu tõttu seadusega oli ta õigusvastane ega kuulunud kohaldamisele.

§ 2

p 2 sätestab, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on politseiametnikel, päästeteenistujatel ning vanglaametnikel, lähtudes sama seaduse §-st 12.

§ 12

sätestab, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on politseiametnikel, päästeteenistujatel ja vanglaametnikel, kes on töötanud politseis, päästeteenistuses või vanglas sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25 aastat.

§ 51

sätestab, et väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud pensionistaaži, arvestatakse tööperioodide summana. Seega ei saanud kaebajal olla seadusest tulenevat põhjendatud ootust väljateenitud aastate pensioni saamiseks, lähtudes Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr.309 § 2 p 2 alapunktist 1. 9 3-06-928 Õige on vastustaja väide, et õiguskorraga kaebuse esitajale antud õigused ja talle pandud kohustused püsivad stabiilsetena niisugusel moel, nagu nad käesoleva ajani on püsinud. Kaebuse esitaja õigused ja kohustused ei muutu rabavalt ebasoodsas suunas - ta on teenistuses edasi ja seaduseandja on PolTS-ga sätestanud õiguse politseiametniku pensionile, millele tekib seaduses sätestatud tingimustele vastamise korral õigus 50-aastaselt politseiametnikul, kusjuures selle pensioni määramiseks arvestatakse teenistusstaaži ajavahemiku eest alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 sooduskorras kolmekordselt. Põhjendatud on ka vastustaja seisukoht, et seaduseandja tahe oli arvestada teatud perioodi sooduskorras ainult politseiametniku pensioni määramisel, mitte aga väljateenitud aastate pensioni määramisel. Seega tehti PolTS-s erand, mida

-s ei ole. Vastustaja on põhjendatult viidanud antud kaasuse puhul Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahenditele 3-4-1-6/98 ja III-4/A-5/94 ja tsiviilkolleegiumi lahendile 3-2-1-51/02, millistes sätestatu kohaselt tuleb teatud isikute õiguste piiramisel lähtuda vähemalt võrdse kohtlemise printsiibist. Mistahes tagasiulatuv ebasoodus mõju pole keelatud ning seadust võib rakendada tagasiulatuvalt, kui ilma tagasiulatuva rakendamiseta tekkida võivad negatiivsed tagajärjed kaaluvad ilmselgelt üles õiguskindluse põhimõtte. Sotsiaalministeerium tunnistab, et antud juhul on tekkinud viga, kuid seda viga peab olema võimalik parandada tagasiulatuvalt, eesmärgiga taastada endine õiguslik olukord ning vältida pensionisaajate ebavõrdset kohtlemist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Vabariigi Valitsuse 07.02.2006 määruse nr.39 kohaldamata jätmiseks vastuolu tõttu PS-ga ei ole alust. Seega oli keeldumine määrata kaebuse esitajale väljateenitud aastate pension põhjendatud ning vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks puudub. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et vastustajal puudus seadusest tulenev alus tema pensioniavalduse läbivaatamise tähtaja pikendamiseks. RPKS-e alusel antud sotsiaalministri 31.12.2001 määrus nr.167 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“ § 10 näeb ette, et pensioniavaldus vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul pärast avalduse ning pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saabumist või sama tähtaja jooksul pärast täiendavate dokumentide saabumist. Eelpooltoodud juhend ei sätesta haldusorganile võimalust pensioni määramise tähtaja pikendamist ja seega on haldusorgani tegevus selles osas seadusevastane. Kooskõlas RPKS §-ga 2 käesolevas seaduses reguleeritud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-st, kui käesolev seadus ei näe ette teisiti. Kooskõlas HMS § 41, kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakond järgis HMS §-s 41 sätestatut, teavitades kaebajat 27.01.2006 kirjaga, mille kohaselt nähtub Sotsiaalministeeriumi 12.01.2006 eelnõu Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr.207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ muutmine seletuskirjast, et määrusesse on ekslikult sattunud tervikuna PolTS § 212, mis lisaks ametikohtade täpsustamisele, mida loetakse politseiteenistuse staaži hulka, annab õiguse arvestada selle seaduse alusel määratava politseiametniku pensioni puhul politseiteenistuse staaži kolmekordselt ajavahemikul alates 01.03.1991 kuni 01.09.1994 töötatud aja eest. Määruse eelnõuga viga parandatakse ja sätestatakse politseiametnikele väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaži arvestus seni kehtinud alustel, st koheldakse võrdselt kõiki väljateenitud aastate pensionide saajaid, kes saavad pensioni tegelikult töötatud aastate eest. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2006 selleks, et politseiametnikke koheldaks järjepidevalt võrdselt teiste

-e ja RPKS-e alusel pensioni saajatega. Kuivõrd eelnõu on Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud, kuid veel avaldamata, siis ei ole Virumaa Pensioniametil õigus vastavat 10 3-06-928 otsust vormistada ning menetlustähtaeg pikeneb kuni vastava määruse avaldamiseni Riigi Teatajas. HMS § 41 võimaldab pikendada menetlustoimingu tähtaega juhul, kui selleks on mõjuv põhjus. Antud juhul teavitas vastustaja kaebuse esitajat tähtajast mittekinnipidamise põhjusest, mille kohaselt ei saa avaldust läbi vaadata varem, kui Riigi Teatajas avaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr.207 “Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ muutmist puudutav määrus. Kaebaja on kaebuses väitnud, et teda teavitati 27.01.2006 Virumaa Pensioniameti kirjaga menetlustähtaja pikenemise põhjustest. Kohus leiab, et korrektne oleks olnud teavitada kaebajat eelmärgitud takistusest kümne tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt 21.01.2006. Asjaolu, et see toimus alles siis, kui oli juba möödunud seaduses kehtestatud tähtaeg, on küll rikkumine, kuid pole siiski piisav alus pensionikomisjoni otsuse tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks pensioni määramiseks. Kirjeldatu alusel loeb kohus tõendatuks, et Virumaa Pensioniametil ei olnud seadusest tulenevat alust kaebaja väljateenitud aastate pensioni määramiseks tema 10.01.2006 esitatud avalduse alusel. Mis puutub kaebaja väitesse, et vastustajal puudus antud juhul kaalutlusõigus, sest 10.01.2006 esitatud pensioniavalduse menetlemisel oleks tulnud kohaldada kehtivat Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrust nr.309, siis selle seisukohaga ei saa nõustuda. Vastavalt HMS §-ile 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna pensionikomisjoni vaidlustatud otsus on antud pädeva haldusorgani poolt haldusakti andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning seetõttu on tegemist õiguspärase haldusaktiga. Vastuolu tõttu

-e ja selle rakendusakti Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr.309 vahel pidi Virumaa Pensioniamet kaalutlusõigusele tuginedes lähtuma kehtivast seadusest. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jääb kaebaja poolt kantud menetluskulu HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4 Ülle Polluks Kohtunik 11