Tsiviilasi nr.2-06-17199 Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 16.oktoober 2006.a.; Valga koh
§150
lg.2 p.1, §173, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada AS X ja H.A. vahel 29.septembril 2006.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega: 1. H.A. tunnistab AS X nõuet ja kohustub viimasele tasuma hagi aluseks oleva võlgnevuse ning kohtukulude katteks kokku kolm tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa (3 188) krooni 90 senti alljärgneva maksegraafiku alusel : hiljemalt 27.10.2006.a. – viissada viiskümmend
(550)krooni hiljemalt 27.11.2006.a. – viissada viiskümmend
(550)krooni hiljemalt 27.12.2006.a. – viissada viiskümmend
(550)krooni hiljemalt 27.01.2007.a. – viissada viiskümmend
(550)krooni hiljemalt 27.02.2007.a. – viissada viiskümmend
(550)krooni hiljemalt 27.03.2007.a. – nelisada kolmkümmend kaheksa
(438)krooni 90 senti.
- H.A. kohustub kokkuleppe punktis 1 fikseeritud võlgnevuse tasuma Y AS arvelduskontole.
- H.A. poolt käesolevast kompromissilepingust tulenevate maksetega viivitamisel on AS-il X õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses. Lõpetada menetlus tsiviilasjas kompromissilepingu kinnitamisega. nr.2-06-17199, seoses Tagastada AS-ile X hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool summat, see on ükssada kakskümmend viis
(125)krooni (tasumisega Y AS arvelduskontole. Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. ASJAOLUD Menetluse käik 07.07.2006.a. on kohtule laekunud AS X hagi H.A. vastu liitumislepingu järgse võlgnevuse ja viiviste, kogusummas 2 363.90 krooni, väljamõistmise nõudes /tl.1-2/. Poolte taotlus 05.10.2006.a. on kohtule laekunud poolte vahel 29.09.2006.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises ning kohtukulude jaotuses. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutava summa suuruse ja tasumise tingimused (igakuised osamaksed maksegraafiku alusel) /tl.24-26/. Kompromissilepingule on hageja esindaja lisanud menetluskulude taotluse, milles palub tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust s.o. 125 krooni. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Pooled on avaldanud valmisolekut pidada läbirääkimisi ja lahendamaks vaidlust kokkuleppe teel. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja – kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (
§430lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine.
Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (
) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada.
§173
sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§150
lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 250 krooni /tl.4/. Seega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust s.o. 125 krooni. A.Kaldma kohtunik 16.10.2006.a.