← Eesti

3-05-23/15

Obsah (5)§ 304§ 303§ 331§ 329§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2006, Tallinn Haldusa

§ 304lg 1).

Kohus ei pidanud kutsuma eksperti istungile, sest kaebaja ei olnud seda taotlenud (

§ 303lg 2).

Olukorda, kus kaebaja oli eksperdi istungile kutsumise taotluse esitanud kohtu kantseleile vahetult enne istungit nõnda, et kohtukoosseisu ei jõutud sellest teavitada, ja kus kaebaja ei korranud istungil eksperdi kohtusse kutsumise taotlust, vaid nõustus asja läbivaatamise lõpuleviimi4

(6)3-05-23 sega, tuleb käsitada taotlusest loobumisena. Kaebaja põhjendused istungil esinenud keskendumisraskuste ja erutuse osas ei ole ringkonnakohtu arvates tõsiseltvõetavad ega asjassepuutuvad. Menetlusosaline peab arvestama, et kohtuistung on paratamatult stressi tekitav toiming ja esitama olulised taotlused piisavalt vara enne kohtuistungit. Vahetult enne istungit või istungil esitatud eksperdi kohtusse kutsumise taotluse oleks halduskohus võinud jätta rahuldamata ainuüksi põhjusel, et taotlus esitati ebamõistlikult hilja (

§ 331lg 1).

Menetlusosaline peab esitama oma avaldused õigeaegselt nõnda, et kohtu poolt määratud istungit oleks võimalik pidada ettenähtud ajal. Taotluse hilinenud esitamine on käsitatav menetlusosalise õiguse kuritarvitamisena (HKMS § 15 lg 2,

§ 329lg 1).

  1. Vangla poolt määruse üleandmisega hilinemises puudub süü. Esiteks puudub alus eeldada, et vangla oleks vaidlusaluse määruse jätnud kaebajale tahtlikult üle andmata. Selliseks teoks puudus vanglal motiiv. Iseäranis ei saanud määruse varjamine kuidagi parandada vangla positsiooni vastustajana protsessis, kus määrus tehti, sest kaebuse puuduste kõrvaldamise ja määruse peale edasikaebamise tähtaeg esialgse õiguskaitse taotluse osas hakkas kulgema määruse kättetoimetamisest kaebajale. Vangla ei ole käitunud ka hooletult. Asjas puuduvad tõendid, mis lükkaks ümber tunnistaja ütlused selle kohta, et ümbrikule oli adressaadiks märgitud Murru Vangla. See võis jätta vanglale mulje, et määrus ja kaaskiri on vanglale saadetud ärakirjana teadmiseks võtmiseks. Asjaolu, et vangla ei olnud selles menetlusstaadiumis veel kohtu poolt vastustajana kaasatud, ei vii teistsuguse järelduseni. Kohus võib vastustajale saata dokumente, iseäranis esialgse õiguskaitse kohta tehtud lahendeid, ka enne asja menetlusse võtmist. Arvestades vangla ja kinnipeetavate kirjavahetuse mahtu, tuleb vangla ebaõige hinnang määruse adressaadi kohta käesoleval juhul lugeda inimlikuks eksituseks, mitte hooletuseks.
  2. Ehkki kaebaja ei ole käesolevas asjas rahalise hüvitise alternatiivina nõudnud tal väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju heastamist vabanduse või vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise teel või muul mittevaralisel viisil tagajärgi kõrvaldades, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, kas selleks võiks esineda alus. Selleks tuleb esmalt lahendada küsimus, kas mittevaralise kahju mittevaraliseks heastamiseks peavad samuti olema täidetud RVastS § 9 lg 1 eeldused. Tõlgendades seda sätet pelgalt keeleliselt, võiks asuda seisukohale, et see reguleerib vaid rahalist hüvitist ega piira muul viisil kahju heastamist. Seaduse täiendav süstemaatiline analüüs ning mittevaralise kahju ja riigivastutuse olemus viivad siiski teistsugusele lõpptulemusele. Esiteks tuleb silmas pidada, et avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks annab riigivastutuse seaduses aluse vaid § 9 lg
  3. Mittevaralise kahju mitterahalist heastamist ei saa nõuda vahetult RVastS § 7 lg-te 1 ja 2 alusel, sest tulenevalt sama paragrahvi lg-st 3 hüvitatakse nende sätete alusel vaid otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Mittevaralise kahju mitterahaline hüvitamine kujutab endast sisuliselt tagajärgede kõrvaldamist (haldusakti või toimingu tagasitäitmist). RVastS § 11 lg 1 sätestab, et tagajärgede kõrvaldamist võib nõuda rahalise hüvitise asemel. Seega peavad ka mittevaralise kahju mitterahaliseks hüvitamiseks olema täidetud rahalise hüvitise maksmise eeldused. Mittevaralise kahju heastamine mitterahalisel viisil ilma RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud eeldusteta oleks vastuolus mittevaralise kahju hüvitamise eesmärkidega, mis on ennekõike suunatud inimväärikuse ja muude oluliste põhiõiguste süüliste rikkumiste heastamisele. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vangla on oma eksimust kaebaja ees kohtumenetluses juba tunnistanud.
  4. Kaebus tuleb seega täies ulatuses jätta rahuldamata. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus lähemalt küsimusel, kas määruse hilinenud edastamine võis põhjustada kaebajale valu või kannatusi. 5

(6)3-05-23 Kuna kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, ei ole võimalik rahuldada kaebaja apellatsioonkaebust, milles vaidlustatakse halduskohtu otsust hüvitise suuruse osas.
  1. Halduskohus on põhjendatult jätnud rahuldamata riigi õigusabi taotluse, sest riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse moraalse kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Käesolev asi puudutab vaid kaebaja huvi.
  2. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vangla on ekslikult tasunud riigilõivu 6000 kr. Riigilõivuseaduse § 37 lg 14 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu samas ulatuses, kui tasutaks avalduse esialgsel esitamisel esimese astme kohtule. Sama paragrahvi lõike 91 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu 3% summast, mille väljamõistmist taotletakse. Vangla vaidlustas halduskohtu otsuse 5000 kr suuruse hüvitise väljamõistmise osas. Sellise summa kohta halduskohtule kaebuse esitamisel tuleks riigilõivu tasuda 150 kr (= 5000 ×3%). HKMS § 84 lg 7 kolmanda lause kohaselt tagastatakse rohkem tasutud riigilõiv isiku nõudel. Vastustajal on võimalik esitada halduskohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks.
  3. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 peab menetluskulud käesolevas asjas kandma kaebaja. Halduskohtu
  4. oktoobri
  5. a määrusega on kaebajat kohustatud tasuma halduskohtu deposiitarvele ette eksperditasu 2200 kr. Halduskohtu
  6. novembri
  7. a määruses märkis kohus, et ta peab võimalikuks rahuldada kaebaja taotlus ekspertiisi eest tasumise kohustuse muutmiseks, kui kaebaja jääb ekspertiisitaotluse juurde. Kaebaja jäi ekspertiisitaotluse juurde ja kaebaja eksperdikulu ette ei tasunud. Halduskohus tasus ekspertiisi eest 1698 kr. Seega on halduskohus kaebaja vabastanud eksperditasu ette tasumise kohustusest, kuid mitte eksperditasu maksmise kohustusest tervikuna. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 3 mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, riigi kasuks välja menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Selliseks kuluks on käesolevas asjas ka halduskohtu poolt eksperdile makstud tasu. Kaebaja on ringkonnakohtule põhistanud oma rasket majanduslikku olukorda seoses vanglast vabanemise, töö puudumise, lähedastega sidemete katkemise ja puude tuvastamisega. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe otseselt ette isiku vabastamist § 93 lg-s 3 sätestatud kulude kandmisest. Siiski peab ringkonnakohus ka nende kulude suhtes analoogia alusel kohaldatavaks HKMS § 91 ja § 92 lg-t 10, samuti

§ 190

lg-t 5, millest on tuletatav halduskohtumenetluse üldine põhimõte, et maksujõuetult isikult ei tohi välja mõista kohtukulu. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja tuleb eksperditasu kandmisest vabastada osaliselt. Puude tuvastamise tõttu ei saa kaebajat pidada täiesti maksujõuetuks, sest puudega isikul on õigus saada pensioni. Ringkonnakohus kohaldab analoogia alusel

§ 190

lg-t 5 ning leiab, et kaebajale on pensioni arvel jõukohane tasuda eksperditasu 1000 kr ühe aasta jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Väljamõistetud eksperditasu on võimalik tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049751 selgitusega „riigilõiv vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2006. a otsusele haldusasjas nr 3-05-23“. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.