3-06-694 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi Kohtumaja Kohtuasja number 3-06-694 Otsuse kuupäev 29.06.2006 Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A.T kaebus Virumaa Pensioniameti KohtlaJärve osakonna 09.01.2006.a otsuse nr 1.18.V44/57 peale Asja läbivaatamise kuupäev 14.06.2006 Jõhvi Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.T ja tema esindaja T.R Vastustaja Virumaa Pensioniameti esindaja L.L RESOLUTSIOON Tühistada Virumaa Pensioniameti KohtlaJärve osakonna 09.01.2006.a otsus nr 1.18.V44/57 ja Virumaa Pensioniameti keskpensionikomisjoni 14.03.2006.a. vaideotsus nr
- Menetlusosaliste kohtukulu jääb nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest kaebuse esitamisest ja esitades 30 jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik 1 3-06-694 ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA VASTUSTAJA VASTUVÄITED Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna (edaspidi VPK) 09.01.2006.a otsusega nr 1.1-8.V44/57 kohustati kaebajat tagastama enammakstud pensioni summas 60 335 krooni hiljemalt 31.12.2006.a. Sellele otsusele esitas kaebaja 10.02.2006.a. vaide. 15.03.2006.a. sai kaebaja kirja, kus oli lisatud Sotsiaalkindlustusameti Virumaa pensioniameti keskpensionikomisjoni 14.03.2006.a. vaideotsus nr 22, millega jäeti kaebaja vaie rahuldamata Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 lg 1 alusel ( t.lk 8). Kaebuse esitaja A.T esitas Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumajale kaebuse Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna 09.01.2006.a otsuse nr 1.1-8.V44/57 peale ( t.lk 2). Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud VPK 09.01.2006.a. otsus nr 1.1-8.V44/57 ei ole õiguspärane, kuna ta on antud pädevust ületades ja selle andmiseks puudub õiguslik alus ( t.lk 6). Haldusakt ei pea olema vastuolus EV seaduste ja määrustega. Võimu teostamiseks on hädavajalik ka seadusandja volitus - õiguslik alus haldusakti andmiseks. Käesolevas asjas otsustas VPK kohustada kaebajat tagastama enammakstud pensioni summas 60 335 krooni hiljemalt 31.12.2006.a. Kaebaja leiab, et vastustajal puudus õiguslik alus taoliste otsuste tegemiseks. VPK otsuse tegemise ajal (09.01.2006) ei ole kaebaja pensioni saanud, mistõttu puudus VPK-1 alus välja nõuda temalt enammakstud summat. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lõikest 7 tuleneb seadusandja selge soov kinni pidada enammakstud pensionisummad üksnes isikule makstavast pensionist, et tekitatud olukord ei oleks isikule liiga koormav. 24.09.2003.a asus kaebaja tööle AS xxxxx xxxxx direktorina, töötades samas kontsernis. Kaebajale ei ole vastustaja selgitatud, mis asjaolud võivad mõjutada pensioni maksmist või mis asjaolud võivad kaasa tuua pensioni maksmise lõpetamise. Siinkohal, sooviks kaebaja rõhutada seda, et ta on sisuliselt jätkanud töötamist samas firmas täites põhimõtteliselt samu ülesandeid. Ta ei osanud isegi aimata, et ta peab teavitama pensioniametit oma uuest töökohast. Kaebaja töökoha vahetust oli kajastatud kohalikus ajalehes (ajaleht „Põhjarannik"). Kaebaja ei ole kunagi varjanud asjaolu, et ta on asunud tööle AS xxxxx direktorina. Kaebaja tasus ausalt kõik maksud, sh sotsiaalmaksu. Väär on vastustaja väide, et kaebaja on saanud ülemakstud pensioni kuritarvitamise teel. Kaebajale on arusaamatu, kuidas vastustaja VPK võib teda süüdistada selles, et ta ei teatanud elukohajärgsele pensioniametile asjaoludest, mis toovad kaasa riikliku pensioni ümberarvutamise. Keegi pole kaebajale selgitanud, millised konkreetsed asjaolusid toovad kaasa riikliku pensioni ümberarvutamise ja millal ja kuidas peab ta nimetatud asjaoludest pensioniametile teatama. Vastustaja ametnikud ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi. Arvatavasti VPK püüab veeretada süüd ja vastutust oma hooletu asjaajamise eest kaebaja peale. Talle jääb eriti mõistmatuks VPK ametnike nõudmine, tagastada enammakstud pension summas 60 335 krooni, kuna nimetatud summa oli ametlikult välja makstud 2 aasta jooksul. Arusaamatuks jääb, kuidas sai VPK välja maksta kaebajale pensioni, kui vastavalt nende otsusele AS-s xxxxx direktorina töötamise tõttu, ei olnud kaebajal õigust vanaduspensionile soodustingimustel. Olemasolev informatsioon oli Pensioniameti Kohtla-Järve osakonnas olemas juba 2003.a. Ka informatsioon sotsiaalmaksu tasumise kohta teistest asutusest peaks sundima vastustajat lõpetama pensioni maksmist. Kaebajal on veendumus, et vastustaja ametnikud võisid ja olid kohustatud peatama pensioni maksmise, kuna kaebaja hakkas töötama ametikohal, mis annab õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Seega on VPK ametnikud jätnud täitmata oma kohustused ja seega on, kaebaja arvates, tõendatud käesolevas asjas riigi süüline käitumine. Kaebajale pensioniraha alusetult välja maksmine on toimunud riigiasutuse (Virumaa pensioniameti Kohtla-Järve osakonna) poolse tegevuse tulemusena. Nüüd on õigusvastane nõuda kaebajalt pensioni tagastamast. Kaebaja leiab ka, et riigiametnike poolt isiku sellisesse olukorda panemine on vastuolus Põhiseaduses sätestatud õiguspärase ootuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ja on seega lubamatu. Põhiseaduse § 1 ja 10 kohaselt on Eesti demokraatlik õigusriik. PS § 3 järgi on õiguse 2 3-06-694 üldtunnustatud põhimõtted Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Üheks õiguse üldtunnustatud põhimõtteks on õiguskindluse põhimõtte. Õiguskindluse põhimõte sisaldab ka legitiimse ootuse printsiipi, mis tagab isikule õiguse tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. Põhiseadus ja sellega kooskõlas olevad seadused peavad tagama stabiilse ühiskonna arengu. Pensionimetilt pensioni saamisel uskus kaebaja kindlalt, et tal on õigus pensionile. Peaaegu 3 aasta jooksul andis riik kaebajale aluse arvata, et tal on õigus pensionile. Seetõttu seadsid just nimelt VPK ametnike teod kaebajat olukorda muutes teda suure rahasumma võlgnikuks. Enammakstud pensioni tagastamine tekitab kaebajale tõsised rahalised kahjud. Vaidlustatud otsus on vastuolus ka hea usu põhimõttega. Kaebaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et EV seadustest tulenevalt peab VPK peatama talle soodustingimustel vanaduspensioni maksmise. Kaebaja sooviks pöörata tähelepanu ka sellele, et tal puudus seadusest tulenev kohustus teatada VPK-le töökohta muutmisest. Seoses sellega on paljasõnalised ja tõendamata vastustaja seisukoht, et kuna kaebaja "on töötanud pikaajaliselt tervistkahjustavatel ametikohtadel, ms annavad õiguse soodustingimustel vanaduspensionile", on tal seega eeldatavasti teada asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni maksmise lõpetamist. Vaidlustatud otsuses mainitud Vabariigi Valitsuse 31.12.2001.a. määrus ei saa kohaldada kaebaja suhtes. 2000.a. oli kaebajal õigus saada vanaduspensioni, sõltumata sellest, kas ta kusagil töötab, ning ta ei teadnud ega pidanudki teadma VPK huvist tema töökarjääri vastu, siis ei olnud tal ka hea usu põhimõttest tulenevat seaduses otseselt sätestamata kohustust teatada VPK-le sellest, et kaebaja on asunud tööle põhimõtteliselt samas firmas, kuid ainult teisele juhtivale ametikohale - karjääri direktorina. Väljamakstud ja eeldatavasti ära kulutatud pensioni tagasinõudmine oleks käesoleval juhul hea usu põhimõtte vastane, sest vastustaja ei teinud kõike temast olenevat ja mõistlikult nõutavat selleks, et täita EV seadusest tulenevat kohustust peatada pensioni maksmine kaebajale kohe pärast uuele töökohale asumist. Vastustaja viivitas põhjendamatult teda huvitavate andmete hankimisega, makstes samas talle alusetult edasi pensioni. Sellega põhjustas vastustaja ise olukorra, mis võimaldas kaebajal alusetult rikastuda. On selge, et kaebaja omastas heauskselt pensioni ning tal oli mõistlikult võttes õigustatud uskuma omastamise lõplikkusse. Samuti HMS § 67 lg-ga 2 kooskõlas haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Käesoleval juhtumil VPK ei arvesta kaebaja usaldust, et haldusakt jääb kehtima. Kaebajal ei olnud kahtluse varjugi, et vastustaja ametnikud ei ole asjatundlikud. Kaebaja uskus, et tal oli õigus pensionile kogu aeg alates 2000.a. Avalik võim peab isiku usaldust kaitsma. Teistmoodi riik kaotab rahva usalduse ja riigis algaks sotsiaalkriis. Järelikult ei arvesta vaidlustatud otsuses ka avalikku huvi. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja palus selle rahuldamist : tühistada Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna 09.01.2006.a otsus nr 1.1-8.V44/57 ning vaideotsus nr
- Kaebaja leiab ka, et tegemist ei ole tervistkahjustava tööga direktori ametikohal. Soodustingimustel pensioni sai kaebaja töö eest kaevanduses maa-all. See ei ole saadud direktorina töötamise eest xxxxx karjääris. Vastustaja Virumaa Pensioniameti esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja jätta kohtukulud kaebuse esitaja kanda. A.T`le on määratud alates 17.04.2000.a soodustingimustel vanaduspension vastavalt soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (edaspidi SVPS) § 1 p 1 ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse “ Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse rakendamise kohta” § 7 alusel ning on välja makstud kuni 31.05.2005.a ülalmainitud seaduse § 4 kohaselt, sest pensioni taotlemise ajal töötas A. T AS xxxxx tegevdirektorina. Sellel ametikohal töötamine ei anna õigust soodustingimustel pensionile ning määratud pension makstakse välja. Alates 24.09.2003.a asus A. T tööle AS xxxxx karjääri direktorina (tööraamatu 44.kanne). Sellel ametikohal töötamine annab 3 3-06-694 õiguse soodustingimustel vanaduspensionile vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.07.1992.a määruse nr 206 “Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 ” (I pealkiri “Mäetööd”, 21516 karjääri direktor ) ning sel juhul peatatakse pensioni väljamaks SVPS § 4 kohaselt. Alates 01.10.2003.a kuni 31.05.2005.a ei olnud A. T`l õigus soodustingimustel vanaduspensionile ning sellega seoses tekkis pensioni enammaks summas 60 335 krooni. Väide, et pensioni enammaksu tagastamise nõue on õiguspäratu ning tagasinõudmine ei kuulu pensionikomisjoni pädevusse, on ebaõige. SVPS § 4 ütleb selgesti, et soodustingimustel vanaduspensioni määratakse ja makstakse pärast sellele pensionile õigust andvatel tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel töötamise lõpetamist. Sellele tööle tagasipöördumisel sooduspensioni maksmine peatatakse. SVPS preambulas on öeldud, et soodustingimustel vanaduspensionide arvutamine, määramine, ümberarvutamine ja maksmine toimub riikliku pensionikindlustuse seadusega (edaspidi RPKS) vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Sotsiaalministri 31.12.2001.a määrus nr 162 „Pensionikomisjoni moodustamine ja töökord” (edaspidi määrus nr 162) on kehtestatud RPKS § 33 lõike 1 alusel. Määruse nr 162 § 2 sätestab pensionikomisjoni pädevuse. Nimetatud paragrahvi
- lõike punkti 1 alusel kuulub pensionikomisjoni pädevusse pensioni taotlemisel, määramisel, ühelt pensioniliigilt teisele üleviimisel, pensioni ümberarvutamisel ja pensioni maksmisel tekkinud vaidluste lahendamine ning punkti 3 alusel seadusliku aluseta määratud pensioni maksmise lõpetamine, peatamine ning liigselt makstud pensionisummade kinnipidamise otsustamine. RPKS § 47 lõige 7 sätestab olukorra, kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui pensionikomisjoni otsuse alusel kinnipeetav enammakstud summa on täielikult kustutatud. Kuna A.T`le oli määratud vaid soodustingimustel vanaduspension ja selle maksmine lõpetati, kui avastati enammaks, siis ei ole võimalik kinnipidamist teostada. Pensioniametil on kohustus hea halduse tavade kohaselt pakkuda isikule kokkulepet ning soodsaimat võimalust kohustuse täitmiseks. Kokkuleppe vormi pole kindlaks määratud ning antud juhul oli selleks pensionikomisjoniotsus, millega fikseeriti enammaksu periood ning summa. Kaebuse esitaja sellise kokkuleppega (tasuda enammaksu summa 60 335 krooni 31.12.
- aastaks) nõus ei olnud ning esitas pensionikomisjoniotsusele vaide, mis väljendab tema vastuväiteid kokkuleppele. Enammakstud summad tuleb RPKS kohaselt tagasi nõuda ning selle kohta on tehtud ka vaideotsus. T sai teada pensioni taotlemisel sellest, et pensionär on kohustatud oma elukohajärgsele pensioniametile teatama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa riikliku pensioni ümberarvutamise, ning selle kohta on tema 17.04.2000.a avaldusel allkiri. Pensionär ei teavitanud pensioniametit ametikoha muutmisest septembris 2003.a, mis mõjutas pensioni maksmist. Seega on rikutud Vabariigi Valitsuse 31.12.2001.a määruse nr 167 “Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend” (RT I 2002, 9, 89) § 38 lõike 1 sätteid. A.T on töötanud pikaajaliselt tervistkahjustavatel ametikohtadel, mis annavad õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Karjääri direktorina peab ta olema kursis soodustingimustel vanaduspensioni seadusega. A.T, kui isikul kes töötab juhtival ametikohal, on teada asjaolu, et naastes selleks õiguse andvale ametikohale, lõpetatakse pensioni maksmine.Sellega seoses on tema väide, et talle pole keegi selgitanud, millised asjaolud toovad kaasa riikliku pensioni ümberarvutamise ja millal ja kuidas peab nimetatud asjaolud esitama pensioniametile, alusetu ning vale. Hr T väidab, et tema tööle asumisest direktorina AS xxxxx xxxxx avaldati teade kohalikus ajalehes ning sellega oleks pidanud pensioniameti ametnikud tegema vajalikud korraldused tema pensioni ümberarvestamisel. Tema väidab, et informatsioon tema töötamise kohta oli pensioniameti Kohtla-Järve osakonnas olemas juba 2003 aastal. Leiab, et ametnikud ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Ametnikud ei saa ajalehes avaldatud artiklite põhjal alustada või peatada pensionide maksmist. Oma töös 4 3-06-694 saavad nad lähtuda vaid seadustest. Ametnike süüdistamine kohustuste täitmata jätmises, hooletus asjaajamises ning püüe veeretada süü kaebuse esitajale on alusetu. Fakt on see, et isik on allkirja andnud selle kohta, et on teadlik kohustusest teatada asjaoludest, mis muudavad riikliku pensioni ümberarvutamise. Kuivõrd Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem ei tuvasta isiku ametikohta, siis ei ole võimalik pensioniametil selgeks teha, millisel ametikohal isik parasjagu töötab. Just seetõttu ongi pensionäril kohustus teatada naasmisest soodustingimustel vanaduspensionile õigustandvale ametikohale. Antud juhul ei ole mõistlik tugineda õiguspärase ootuse põhimõttele, kuna A.T olles teadlik kohustusest teatada asjaolude muutumisest, pidi sellest pensioniametit informeerima. Õiguspärane ootus võiks olla sel juhul, kui A.T`t poleks teavitatud teatamiskohustusest. Kaebuse esitaja on märkinud, et õiguskindluse põhimõtte sisaldab legitiimse ootuse printsiipi, mis tagab isikule õiguse tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. Õigusaktid ei ole kehtivust kaotanud. Õigusakti kohaselt tuleb soodustingimustel vanaduspensioni maksmine peatada, kui selleks õigustandvale ametikohale pöördutakse tagasi. Väide, et peaaegu 3 aastat andis riik kaebajale aluse arvata, et tal on õigus pensionile, vaidleb pensioniamet vastu. Meie väidame, et peaaegu kolme aasta jooksul andis kaebus esitaja riigile aluse arvata, et tal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, kuna tal oli kohustus teatada asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni ümberarvutamise. Kaebaja märgib, et enammaksutud summa tagastamine tekitab talle tõsised rahalised kahjud. Virumaa Pensioniamet on nõus graafikujärgse maksmise ja kuni kaheaastase maksetähtajaga. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud, põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3-06-694 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumaja menetluses on kaebuse esitaja A.T kaebus Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna 09.01.2006.a otsuse nr 1.1-8.V44/57 ja Virumaa Pensioniameti keskpensionikomisjoni 14.03.2006 vaideotsuse nr 22 tühistamiseks. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud tühistamiskaebuse. Käesoleva vaidluse põhiküsimus on pensioni enammakse summas 60 335 krooni tagasinõudmine kaebajalt. Vastustaja leidis vaidlustatud haldusaktides, et alates 01.10.2003.a kuni 31.05.2005.a ei olnud A. T`l õigus soodustingimustel vanaduspensionile ning sellega seoses tekkis pensioni enammaks summas 60 335 krooni, mis tuleb riigile tagastada. RPKS § 47 lg 2 sätestatu võimaldab pidada rohkem makstud pensionisummasid pensionikomisjoni otsuse alusel pensionist kinni, kuid seda üksnes sellisel juhul, kui pensioni enammaks on tekkinud pensionäri kuritarvituse tõttu. Vaidlustatud pensionikomisjoni otsuses ei ole märgitud, milles seisnes kaebuse esitaja poolne kuritarvitus.Haldusaktis on vaid märgitud „ pensionär ei teavitanud pensioniametit ametikoha muutmisest septembris 2003, mis mõjutas pensioni maksmist“. Kohus peab vajalikuks juhtida Virumaa Pensioniameti tähelepanu sellele, et A.T poolt 17.04.2000.a allkirjastatud avalduses olev märge pensionäri teatamiskohustuse kohta ei kajasta "Riiklike pensionide määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi" § 38 lg l sisu tervikuna, on seetõttu eksitav ega võimalda pensionäril aru saada, et tal tuleb teatada ka pensioni maksmise peatamist tingivatest asjaoludest. Vastavalt PS §-ile 14 on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Täitevvõim (pensioniamet on täitevvõimu asutus) peab seaduste rakendamisel hoiduma sekkumast isikute põhiõigustesse. Kui isikule juba makstud soodustingimustel vanaduspensioni nõutakse tagasi, siis on tegemist omandiõiguse riivega PS § 32 tähenduses. Seega juhul, kui see on isikule välja makstud, siis tekib isikul sellele omand. 5 3-06-694 Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 33 lg 2 on sätestanud, et pensionikomisjoni pädevusse kuulub: vaidluste lahendamine käesoleva seaduse alusel pensioni taotlemise, määramise, ühelt pensioniliigilt teisele üleviimise, pensioni ümberarvutamise ja pensioni maksmise küsimustes; pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentidele õigusliku hinnangu andmine; seadusliku aluseta määratud pensioni maksmise lõpetamise otsustamine; pensioni maksmise peatamise otsustamine; liigselt makstud pensionisummade pensionist kinnipidamise otsustamine; seadusega talle pandud muude vaidluste lahendamine. Õige on kaebaja seisukoht, et antud juhul VPK otsuse tegemise ajal (09.01.2006) ei olnud kaebaja pensioni saanud, mistõttu puudus VPK-1 alus välja nõuda temalt enammakstud summat 60 335 krooni. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lõikest 7 tuleneb seadusandja tahe kinni pidada enammakstud pensionisummad üksnes isikule makstavast pensionist, et tekitatud olukord ei oleks isikule liiga koormav. Seega vaidlustatud otsuse tegemisel ületas vastustaja oma pädevust ja tegi otsuse ilma seadusliku aluseta. Halduskohus märgib ka, et Põhiseaduse §-st 14 tulenev ärakuulamisõigus ei olnud soodustingimustel vanduspensioni saajale, kaebaja A.T`le, vaidemenetluse raames tagatud. Asja materjalidest nähtuvalt ei teatatud vaidemenetluses Virumaa pensioniameti keskpensionikomisjoni 14.03.2006.a. istungi toimumise aega ja kohta ning kaebajal ei olnud võimalust viibida vaide arutelul ja selgitada tema vaiet läbivaatavale pensionikomisjonile oma seisukohti . Halduskohus leiab ka, et Virumaa Pensioniameti K-Järve osakond ei ole välja selgitanud asjas olulise tähtsusega asjaolu - kui Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem näitas A.T sotsiaalmaksu tasumist, siis millisel ametikohal isik töötas ning kas tal oli õigus soodustingimustel vanaduspensionile perioodil alates 01.10.2003.a kuni 31.05.2005.a. Virumaa Pensioniameti K-Järve osakonnal tuli haldusmenetluse käigus täpsustada, milliselt ametikohalt kaebaja sai tulu. Menetlusosalised ei ole kohtule esitanud kohtukulude nõuet ning seetõttu jääb kohtukulu nende endi kanda. HKMS § 25, § 26 lg 1 p 1, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, lg 5, 92 lg 1, 93 lg 1 Ülle Polluks Kohtunik Kohtuotsus jõustus 27.03.2007.a Riigikohtu otsusega nr 3-3-1-7-07, millega rahuldati A.T kassatsioonkaebus, tühistati Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2006.a otsus nr 3-06694 ja jäeti jõusse Tartu Halduskohtu 29.06.2006.a otsus nr 3-06-694, muutes selle põhjendusi vastavalt Riigikohtu otsusele. Ülle Polluks Kohtunik 6 3-06-694 7