Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
HAGEJA NÕUE Hageja AS EMT ja kostja X sõlmisid 13.10.2001 ja 16.05.2001 liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale telefonisideteenust. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Liitumislepinguid sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p.3.2.2. kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arved tasuma . Arvete maksmise tähtaega on 14 kalendripäeva ,kui arvele ei ole märgitud pikemat tähtaega. (p. 5.4). Arved loetakse kättesaaduks ,kui need on saadetud kostja näidatud aadressile ( p. 3.4). Hageja võib nõuda kostjalt viiviseid 0,15% päevas. Viivise arvutamisel on lähtutud järgmisest valemist: võlgnevus x 0,15% x viivitatud päevade arv. Vastavalt lepingule on hageja kostjale saatnud arved lepingujärgsete kõneteenuste eest tasumiseks. Kostja X ei ole tasunud kõneteenuste eest ning seisuga 31.07.2002 võlgneb hagejale AS-le EMT 2475, 77 krooni . Hageja on perioodi 21.08.2002 -06.09.2006 eest viivisevõlgnevuses. Tegutsedes heas usus ja kostajale vastu tulles vähendab hageja viivisenõuet põhivõlgnevuse suuruseni-2475, 77 krooni. Hageja nõude materiaalõiguslikuks aluseks VÕS § 76 lg. 1 ja § 82 lg. 1 – kostja peab oma kohustuse hageja ees täitma vastavuses nende vahel sõlmitud lepingule ja tähtaegselt. VÕS § 101 lg.1 lubab võlausaldajal( hagejal) võlgniku (kostja) poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. Kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seadusega ja poolte vahel sõlmitud lepinguga vastuolus. Hageja taotles kostjalt välja mõista AS EMT-le põhivõlgnevuse 2475, 77 krooni ja viivised summas 2475, 77 krooni ning kohtukulud panna X. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus toimetas kostja aadressile hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude 23.01.2007; hagimaterjalid anti üle kostja perekonnaliikmele. Kostjat kohustati kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul kirja kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole käesoleva ajani( seega 40 päeva jooksul ) kohtule vastanud. Seega on kostja hageja nõudeid tunnustanud või pole pidanud vajalikuks neile vastata. Samuti ei ole kostja ise huvi tundnud oma lepinguliste kohustuste täitmise eest. Kohus on seisukohal , et hagi on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud liitumisepingud, mille alusel hageja osutas kostjale telefonisideteenust. Kostja ei ole täitnud hageja ees oma lepingulisi kohustusi- ei ole maksnud hagejale telefoniteenuste eest, vaatamata kostjale saadetud arvetele. Kostja ei saa end vabandada aadressi muutumisega, sest lepingu kohaselt lasus temal kohustus sel puhul informeerida sellest asjaolust hagejat. Hageja on õigustatud kostjalt 2 nõudma hagiavalduses näidatud summades põhivõlgnevust ja viiviseid. Viiviste tasumise kohustus tuleneb pooltevahelise lepingu lahutamatu osa- EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p.-st 5.13, mille kohaselt tuleb kliendil tasuda viivist 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kui võlgnik viivitab tasumisega. VÕS § 113 lg. 1 alusel võib võlgnikult nõuda viivist kuni kohase täitmiseni. Viivisemääraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Lähtudes VÕS § 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest , leppisid hageja ning kostja Tingimuste p. 5.12 kokku viivisemääras 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Tingimuste p. 5.9 kohaselt loetakse makse tasutuks arvel esitatud summa laekumisel hagejale. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla suuruses, lähtudes hea usu- ja mõistlikkuse põhimõttest ning Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahendist tsiviilasjas 3-2-1-6605. Eeltoodu ja VÕSRS § 12 lg 1, VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja pooltevahelise lepingu-järgse põhivõlgnevuse 2475, 77 krooni ja viivise summas 2475,77 krooni. KOHTUKULUDE JAOTUS
1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi, peab ta põhjendatuks mõista menetluskulud välja kostjalt hagejale.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.