2-06-35207 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Kohtunik Raivo Einula
(92)Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2007.a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-35207 Tsiviilasi VN hagi NB vastu elatise vähendamise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VN Asja läbivaatamine 22.01.2007.a. avalikul istungil Kostja NR Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt.
- Muuta Harju Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-35207 VN välja mõistetud elatisraha suurust ja mõista VN välja elatusraha summas 1 800,00 kr kuus NR kasuks NN ülalpidamiseks alates . kuni NN täisealiseks saamiseni või elatusraha suuruse muutmiseni, kuid perekonnaseaduse § 61 lg 4 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
- Kummagi poole menetluskulud jätta poole enda kanda (TsMS § 164 lg 1) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Hageja nõue ja asjaolud Kohtule . esitatud hagiavalduse, mille kohus on menetlusse võtnud ., kohaselt palub hageja vähendada NN ülalpidamiseks elatist 2 320,00 kroonilt 500,00 kroonile. Hagejalt on Harju Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06-35207 välja mõistetud elatis tagasiulatuvalt alates summas 2 320,00 krooni kuus NR (NN ema) kasuks. Kohtuistungil . hageja jäi selle juurde, et temalt väljamõistetava elatise suuruseks alates kohtuotsuse tegemisest peaks olema 500,00 krooni, kuid nõustus istungil sellega, et määrata elatise suuruseks 1 500,00 krooni. Kohtuliku 2-06-35207 uurimise käigus avaldas hageja, et ta on nõus ka sellega, et kohus mõistab temalt välja kohtuotsuse tegemise päevast minimaalmääras elatise. Hageja põhjendab oma maksevõimetust töötuna arvelolekuna ning kindla sissetuleku puudumisega. Samuti on hagejal uuest abielust laps, keda ta ka üleval peab pidama. Hagejale ei kuulu Harju Maakohtu Kinnistusosakonna andmetel kinnisvara Eesti Vabariigis, ka ei ole tema nimele registreeritud sõidukeid Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalike vastuväidete kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuna leiab, et see on täies ulatuses põhjendamata. Kostja leiab, et arvestades elu kallidust ning tütre vanust on 500,00 krooni suurune elatis täiesti ebapiisav ning ei rahulda lapse vajadusi. Istungil tunnistab kostja kohtule, et hetkel ta ei tööta. Kostja arvab, et hageja hoiab teadlikult lapsele elatise maksmisest kõrvale. Istungil jäi kostja oma seisukoha juurde ja palus jätta hagi rahuldamata ja elatusraha suurus muutmata. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagi asjaoludega ja kostja vastuväidetega, kuulanud ära hageja ja kostja seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-i 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 49 sätestab, et vanematel on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 60 lg 1 sätestab, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Asjaolu, et poolte abielust on . sündinud N N on tõendatud välja antud sünnitunnistusega . Seega on laps alaealine, kes vajab abi. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lastele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja laste vajadusest. Tulenevalt PkS § 61 lg-st 3 võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohtule teadaolevalt on tsiviilasjas nr 2-06-35207 tehtud kohtuotsusega (2-05-17062 endine tsiviilasja nr 2/125-23981/05) hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurus 2 320,00 krooni NN ülalpidamiseks. Kohtuistungil jäi kostja selle juurde, et tütre ülalpidamiseks vajaminev elatise suurus on 2 320,00 krooni kuus, hageja oli seisukohal, et temal on võimalik maksta elatist maksimaalselt summas 1 500,00 krooni kuus, kuid nõustus ka ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Seega vaidlevad pooled elatise suuruse üle. Kohus on seisukohal, et elatis summas 1 800,00 krooni kuus ühelt vanemalt (seadusega lubatav minimaalne elatise määr) katab alaealise lapse tavapärased ja üldteadaolevad kulutused. Kohus leiab, et elatise suuruse määramisel tuleb aluseks võtta eelkõige lapse vajadused, kuid tähelepanuta ei saa jätta ka vanemate reaalset majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et alaealise ülalpidamiseks makstav elatis peab tagama normaalsed võimalused lapse arenguks ja kasvamiseks. Igapäevases elus tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks peavad jääma eluks vajalike mõistlikult võimalike kulutuste piiridesse. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja Vadim Nersessovilt tuleb igakuise elatisena NR kasuks välja mõista 1 800,00 krooni lapse NN , , -2- 2-06-35207 ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja nõue on põhistatud, kuna ta on töötu ja on tõendanud, et tal on veel üks laps, keda üleval pidada. Need tõendid veenavad kohut selles, et hageja nõue tuleb osaliselt rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud kohtule usaldusväärse teabe, mis kinnitab, et tal puudub töökoht, kuivõrd ta on arvel töötuna ja saab abiraha. Kohus arvestab, et sisuliselt on hageja nõustunud elatusraha maksmisega minimaalmääras, seega vähendab see temalt esialgselt väljamõistetud elatusraha 530 krooni võrra. Tõendeid selle kohta, et VN oleks käesoleval ajal (so otsuse tegemise ajal) võimeline maksma elatusraha suuremas määras, kohtu käsutuses ei olnud. Kostja kinnitas kohtuistungil, et hagejal on tekkinud tasumata elatusraha võlgnevus. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 164 hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Raivo Einula Kohtunik -3-