2-05-19653/1

Tsiviilasi nr.2-05-19653 (2(10925687/05) KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 14. novembril 2006.a. Harju Maakohus Kentmanni kohtumajas koossesus: kohtunik Arne Kolnes, sekretär Erlike Karjus juuresolekul, hageja esindaja v.adv. TK, kostja esindaja adv. UK osavõtul, arutas avalikul kohtuistungil (kohtuotsuse teatavakstegemise aeg 14. novembril 2006.a. kell 14.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu) AS hagi AS vastu võla nõudes, l e i d i s: 1. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 1.1 sõlmisid AS (edaspidi ka “Rendileandja”) ja AS (endise ärinimega AS ) (edaspidi ka “Rentnik”) allrendilepingu (edaspidi “Leping”, vt lisa 1), mille alusel kasutab Rentnik Tallinnas, aadressil asuvas kaupluses (edaspidi “Kauplus”) paiknevaid Rendileandja poolt tema kasutusse antud ruume (edaspidi “Ruumid”). Lepingu punkti 4.14 kohaselt kohustus Rendileandja korraldama Kaupluse (välja arvatud Ruumid) üldvalve (s.o tehnilise valve väljaspool Kaupluse tööaega), tagades sellega Kaupluse (v.a Ruumid) puutumatuse ja ohutuse. Samuti kohustus Rendileandja paigaldama oma kulul Ruumidesse tehnilise valve (signalisatsiooni) seadmed ning tagama nende korrasoleku ja laitmatu funktsioneerimise kogu Lepingu kehtivuse tähtaja jooksul. 1.2 avastati valvestatud Ruumides Kaupluse katusesse lõhutud augu kaudu toimepandud sissemurdmine ning kaupade vargus, mille tulemusena tekkis Rentnikule otsene varaline kahju summas 87 725.64 krooni. Nimetatud kahjusumma hõlmab Ruumidest varastatud kaupade väärtust summas 87 293.43 krooni (soetusmaksumus ilma käibemaksuta) ning sissemurdmise tulemusena kahjustada saanud kaupade parandamise kulusid summas 432.21 krooni (remonttööde maksumus ilma käibemaksuta). Kahjusummat tõendavad käesolevale hagiavaldusele lisatud varastatud kaupade loetelu (vt lisa 2) ning nende soetusmaksumust tõendavad arved (vt lisa 3), samuti kahjustatud kaupade kohta koostatud remonttööde akt (vt lisa 4) ning remonttööde maksumust tõendav arve (vt lisa 5). Ülalnimetatud sissemurdmise ja varguse toimumisel Kaupluse üldvalve ei toiminud, ka Ruumidesse paigaldatud signalisatsioon ei rakendunud ning valvekeskusesse häiret ei edastanud. Seega sai(

1. d)sissemurdmise toime pannud ja kaupu varastanud isik(
2. ud)segamatult tegutseda ning Rentnikule võimalikult suures ulatuses kahju tekitada. 1.3 Toimunud sissemurdmisest ja valvesüsteemide rakendumata jäämisest teavitas Rentnik Rendileandjat esialgu suuliselt ning hiljem ka kirjalikult – esitatud pretensioonis (vt lisa 6). Lisaks pöördus Rentnik signalisatsiooni rakendumata jäämise põhjuste väljaselgitamiseks nii valvekeskust haldava AS kui ka Rendileandja tellimusel (Lepingu punktist 4.14 tuleneva kohustuse täitmisena) Ruumidesse signalisatsiooniseadmeid paigaldanud AS Pristis poole. AS vastuse (vt lisa 7) kohaselt ei rakendunud valvesüsteem sissemurdmisel tööle, kuna sissemurdmise ja varguse asukoht ei olnud olemasolevate valveandurite tööpiirkonnas. Sisuliselt sama kinnitas ka AS vastuses (vt lisa 8), mille kohaselt oli valvesüsteem sissetungi ajal töökorras ning häire mittetekkimise tegelik põhjus peitus “leidlikus” sissetungi viisis läbi katuse, mida turvasüsteemi paigalduse ajal peeti ebatõenäoliseks. Eeltoodud põhjustel esitas Rentnik Rendileandjale ettepaneku Lepingu punktis 4.14 tulenevate Rendileandja kohustuste rikkumistega tekitatud kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks summas 87 725.64 krooni (vt lisa 9). Tänaseni ei ole Rendileandja nimetatud kahju aga Rentnikule hüvitanud. 2. HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED Hageja palub kostjalt välja mõista talle Lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest hüvitis summas 87 725.64 krooni, põhjendades oma nõuet alljärgnevalt. 2.1 Nagu eelpool juba kirjeldatud, kohustus Rendileandja Lepingu punkti 4.14 kohaselt korraldama Kaupluse (välja arvatud Ruumid) üldvalve (s.o tehnilise valve väljaspool Kaupluse tööaega), tagades sellega Kaupluse (v.a Ruumid) puutumatuse ja ohutuse. Samuti kohustus Rendileandja paigaldama oma kulul Ruumidesse tehnilise valve (signalisatsiooni) seadmed ning tagama nende korrasoleku ja laitmatu funktsioneerimise kogu Lepingu kehtivuse tähtaja jooksul. Lähtudes viimatinimetatud kohustuse eesmärgist, tuleb mõistliku isiku arusaama kohaselt tõlgendada seda nii, et Lepingu kohaselt kohustus Rendileandja paigaldama oma kulul Ruumidesse tehnilise valve (signalisatsiooni) seadmed selliselt, et kogu Ruumidesse jääv ala (sh kogu vastaval alal paiknev Rentniku vara) oleks signalisatsiooniseadmete tööpiirkonnas ning korrasoleva tehnilise valvega hõlmatud. Vastasel korral ei ole võimalik tagada ohu esinemisel (nt valvestatud Ruumidesse sissetungimisel ja kaupade vargusel) signalisatsiooni rakendumist ning häire edastamist valvekeskusesse ehk signalisatsiooniseadmete laitmatut funktsioneerimist. Lepingu punktist 4.14 tulenevate signalisatsiooniseadmete paigaldamise, korrasoleku ja laitmatu funktsioneerimise tagamise nõuetest lahusolevana ei saa vaadelda nende nõuete eesmärki, milleks on Ruumidesse sissemurdmise korral selle võimalikult kiire avastamine ning seeläbi tekkiva kahju ulatuse vähendamine. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saa lugeda ülalkäsitletud Rendileandja kohustust nõuetekohaselt täidetuks, kui Ruumidesse on signalisatsiooniseadmed küll paigaldatud, kuid sellele vaatamata esineb Ruumides (kohaste signalisatsiooniseadmete paigaldamata jätmise, signalisatsiooniseadmete ebapiisava arvu, signalisatsiooniseadmete mittekohase paigaldamise vmt põhjusel) tehnilise valveta alasid, mille tulemusel ei saa valvesüsteem täielikult ja laitmatult oma eesmärki täita. 2.2 Ülaltoodust tulenevalt on selge, et Kaupluse üldvalve (kas selle puudumise, selles esinenud puuduste vmt tõttu) ei toiminud, kuna Kaupluse katusesse augu lõhkumisel ega katuse kaudu sisenemisel Kaupluse üldvalvesüsteem ei rakendunud. Järelikult on kostja Kaupluse üldvalve korraldamise kohustust rikkunud, kuivõrd Kaupluse katuse puutumatus ja ohutus tagatud ei olnud. 2 Samuti on selge, et signalisatsiooniseadmed olid Ruumidesse paigaldatud selliselt, et Ruumides esines tehnilise valveta alasid (mh laeala, mille kaudu sisse murti; ala, kus varguse toime pannud isik(
3. ud)liikus(id); ala, kus varastatud kaubad paiknesid)Seega on kostja rikkunud ka signalisatsiooniseadmete paigaldamise, korrasoleku ja laitmatu funktsioneerimise tagamise kohustusi, kuna Ruumides esinenud tehnilise valveta alade tõttu valvesüsteem oma eesmärki ei täitnud (st sissemurdmise avastamisele ja tekkinud kahju ulatuse vähendamisele kaasa ei aidanud). 2.3 Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi “VÕS”) § 76 lg-le 1, tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, kohustuse rikkumine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 3, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Jättes Kaupluse üldvalve nõuetekohaselt korraldamata ning paigaldades Ruumidesse signalisatsiooniseadmed selliselt, et Ruumides esineb siiski tehnilise valveta alasid, pidi kostja oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägema ka hagejale ülalmärgitud kahju tekkimise. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse, et Ruumidesse sissemurdmine, sealt kaupade vargus ning seeläbi hagejale kahju tekkimine summas 87 725.64 krooni sai võimalikuks kostja poolt Lepingu punktis 4.14 sätestatud kohustuste rikkumise tulemusena, nõuab hageja kostjalt ülalnimetatud kahju hüvitamist. Juhindudes TsMS § 4 lg-st 1 palub hageja mõista AS-ilt AS kasuks välja kahjuhüvitis summas 87 725.64 krooni ja kohtukulud. Kostja hagi ei tunnista, esitades järgmised vastuväited ja põhjendused. 1. Hageja seostab vargusega põhjustatud kahju sellega, et kostja ei ole täitnud oma lepingulist kohustust korraldada kaupluse üldvalvet. Kostja toodud seisukohaga ei nõustu. Pooltevahelise 17.04.2002 lepingu p-ga 4.14 võttis hageja endale kohustuse korraldada kaupluse tehnilise valve väljaspool kaupluse tööaega ehk üldvalve. Seda on kostja ka piisava hoolsusega teinud, tellides vastava teenuse oma ala tunnustatud asjatundjalt AS-lt . Nagu hagiavalduses viidetega AS ja AS kirjadele sedastatakse, pandi vargus toime väga ebaharilikul viisil – ruumidesse siseneti hoone katusesse lõhutud avause kaudu. AS taolise vähetõenäolise riskiga ei arvestanud ning tema poolt paigaldatud andurid olid eelkõige suunatud kaitsma hoone perimeetrit, sissepääse ja aknaid. Tõenäoliselt sellega seoses valvesignalisatsioon ei rakendunud. Kostja oli siiski oma lepingust tuleneva tehnilise üldvalve korraldamise kohustuse täitnud, arvestades sealjuures VÕS §-s 76 lg 2 toodud põhimõtteid. Tekib küsimus, mida oleks kostja veel saanud oma kohustuse täitmiseks teha. Näiteks oleks temalt ebamõistlik eeldada täiendava turvaettevõtte palkamist vms, mis muutnuks üldvalve teostamise rahaliselt liiga koormavaks. Ka 3 isiklikus plaanis ei saa kostjale midagi ette heita, kuna ruumide tehniline valve on keeruline valdkond, kus tegutsevad vastavat litsentsi omavad ettevõtted ning kostjalt ei saa taoliste eriteadmiste omamist eeldada. 2. Kostja leiab, et vaidlusalune kahju kuulub hüvitamisele kindlustusandja poolt ning hagi on seetõttu esitatud vale isiku vastu. Varastatud kaup oli kindlustatud AS poolt. Hageja on esitanud taotluse kindlustushüvitise saamiseks, aga see jäeti teatega rahuldamata (lisa 1). Keeldumine toimus kindlustuslepingust taganemise teel ja selle aluseks oli asjaolu, et hageja andis kindlustusandjale andurite kohta väidetavalt valeteavet. Kostja hinnangul vastutab tekkinud kahju eest just kindlustusandja. Esiteks pole hageja VÕS §-s 440 lg 1 sätestatud teatamiskohustust rikkunud, kuna ta võis eeldada, et ruumi perimeetri ja sisenemisavade elektrooniline kaitse tähendabki kogu ruumi kaitset. Teiseks ongi kindlustuse mõte katta taolised ootamatud kahjujuhtumid ja ebatõenäolised riskid. Kindlustuslepingust taganemine tekitab küsimusi ka hageja enda vastutusest. Andurite kohta tõese info edastamisel oleks tõenäoliselt loetud vargus kindlustusjuhtumiks ja kahju oleks kaetud kindlustushüvitisega. Seega oli hageja kindlustuslepingu sõlmimisel ebahoolas, mis võib kaasa tuua kindlustusandja põhjendamatu vabanemise vastutusest. Veel tekib küsimus, miks hageja valeandmeid esitas. Tegu võib olla kas hageja tahtliku või hooletu käitumisega. Kui tal endal kindlustuslepingu sõlmimiseks piisavat teavet ei olnud, tulnuks selle saamiseks pöörduda kostja poole. 3. Kostja keeldus oma kirjaga (lisa 2) kahju vabatahtlikust hüvitamisest muuhulgas motiivil, et hageja varjab asja kohta olulist teavet. Nimelt tehti kostjale teadaolevalt lõpus AS poolt hageja vaidlusalustele ruumidele turvaanalüüs, mille tulemusi pole avaldatud. Analüüsist võib näiteks selguda, et hagejat oli spetsialistide poolt vastavast varguseohust hoiatatud vm olulist. Sellisel puhul tõusetub jälle küsimus hageja enda hoolsuskohustuse täitmisest ja vastutusest tekkinud kahju eest VÕS § 101 lg 3 järgi. Kuna turvaanalüüs on asjas oluline tõend, siis palub kostja kohtu abi, et see hagejalt välja nõuda. Veel on kostjal infot, et arvatavasti takistas ühe anduri töölehakkamist hageja poolt selle tööraadiusesse paigutatud teler. Kostja uurib seda küsimust täiendavalt ja teatab tulemustest võimalikult kiiresti. Kui antud asjaolu leiab kinnitust, paneks seegi vastutuse hagejale endale. Oluline on märkida, et kostja andmetel ei ole hageja teinud vähimaidki jõupingutusi oma kaupluseruumide turvalisuse tõstmiseks. Tegu on siiski väärtuslikke tehniktooteid müüva kauplusega, mis toob kaasa kõrgendatud riski ja eeldab seeläbi ka kõrgendatud hoolsust turvamisel ja kindlustamisel. Kostjale ei ole hagejalt laekunud ühtegi pretensiooni või ettepanekut seoses ruumide valvega. Niisiis võib vargust seostada ka vähese hoolsuse ja koostöötahtega hageja poolt. Juhindudes TsMS §-dest 60 lg 1, 119 palub kostja jätta hagi rahuldamata. Mõista hagejalt välja kostja kohtukulud, hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Asjas uuritud tõendid. sõlmitus allrendilepingust nähtuvalt sõlmisid pooles allrendilepingu mille alusel kasutab rentnik Tallinnas Paldiski mnt. 46 asuvas kaupluses“ M S “ paiknevaid rendileandja poolt tema kasutusse antud ruume. Lepingu p. 4.14 kohaselt kohustus rendileandja korraldama kaupluse (välja arvatud ruumid) üldvalve (s.o. tehnilise valve väljaspool kaupluse tööaega), tagades sellega kaupluse (v.a. ruumid) puutumatuse ja ohutuse. Samuti kohustus rendileandja paigaldama 4 omal kulul ruumidesse tehnilise valve (signalisatsiooni) seadmed ning tagama nende korrasoleku ja laitmatu funktsioneerimise kogu lepingu kehtivuse tähtaja jooksul. (tl. 6-12). . on hageja . kahjujuhtumi raames esitanud kostjale varastatud kauba nimekirja summas 87 293, 43 krooni. ( tl. 13). Hageja on esitanud ka ärakirjad varastatud kaupade soetusmaksumust tõendavatest arvetest. ( tl.14-22). Remondiekspert aktist ja arvestusest nähtuvalt oli kaupu kahjustatud summas 510 krooni. (tl.23-24). 20.05. 2005.a. on hageja esitanud kostjale pretensiooni seoses toimepandud sissemurdmisega AS kauplusesse Paldiski mnt. 56, viidates asjaolule, et vastavalt pooltevahelise rendilepingu p.-le 4.14. oli rendileandja kohustuseks korraldada kaupluse üldvalve, tagades sellega kaupluse puutumatuse ja ohutuse. (tl. 25). Vastuseks pretensioonile on teatanud AS, et valvesüsteem ei rakendunud sissemurdmisel tööle, kuna sissemurdmise – ja varguse asukoht ei olnud olemasolevate valveandurite tööpiirkonnas ja on palutud pöörduda süsteemi paigaldusfirma poole. ( tl. 26). Turvasüsteemi paigaldanud AS on oma 27.06.2005.a.skirjaga selgitanud hagejale, miks turvasüsteem ei avastanud sissetungi kauplusesse. Häire mittetekkimise tegelik põhjus peitub leidlikus sissetungi viisis läbi katuse, mida nii klient kui AS pidasid turvasüsteemi paigaldamise ajal ebatõenäoliseks Magnetanduritega oli katusel kaitstud suitsuluugid, kui ainukesed reaalsena tundunud sissetungikohad. Suures kaupluseruumis asuv liikumisandur ei katnud kogu kaupluseruumi seal asetsevate vaatevälja piiravate kandepostide tõttu. (tl.27). on hageja teinud kostjale ettepaneku kahju 87 725,64 krooni vabatahtlikuks hüvitamiseks. (tl.28-29). Hageja , endise ärinimega AS oli sõlminud kindlustuslepingu AS-ga. (kindlustuspoliis nr. ). Kindlustusfirma on teatanud, et taganeb lepingust, kuna andurite mittetäielik ruumi katmine omas olulist mõju kahjujuhtumile ja tulenevalt sellest, ei kuulu rahuldamisele ka esitatud kindlustushüvituse taotlus. (tl.38-39). Vastuseks hageja teabenõudele on Politseiamet vastanud, et pandi kõigist vargustest (KarS § 199) 0,1% toime lae/katuse kaudu, 13% luku lõhkumise teel. Ka kaubandusettevõtetest lae/katuse kaudu toimepandud varguste protsent on 0,1. ( tl. 49-50). Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on ennegi vargad sisenenud kauplusesse katuse kaudu. (tl.59-60). Kohus ära kuulanud pooled ja uurinud dokumentaalseid tõendeid, leiab et hagi on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 2, 100, 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 alusel. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, kohustuse rikkumine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 3, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Jättes kaupluse üldvalve nõuetekohaselt korraldamata ning paigaldades ruumidesse signalisatsiooniseadmed selliselt, et ruumides esineb siiski tehnilise valveta alasid, pidi kostja oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägema ka hagejale ülalmärgitud kahju tekkimise. Kohus leiab, et ruumidesse sissemurdmine, sealt kaupade vargus ning seeläbi hagejale kahju tekkimine summas 87 725.64 krooni sai võimalikuks kostja poolt lepingu punktis 4.14 sätestatud kohustuste rikkumise tulemusena. 5 Allrendilepingu punkti 4.14 kohaselt kohustus rendileandja korraldama kaupluse (välja arvatud ruumid) üldvalve (s.o tehnilise valve väljaspool kaupluse tööaega), tagades sellega kaupluse (v.a ruumid) puutumatuse ja ohutuse. Samuti kohustus rendileandja paigaldama oma kulul ruumidesse tehnilise valve (signalisatsiooni) seadmed ning tagama nende korrasoleku ja laitmatu funktsioneerimise kogu lepingu kehtivuse tähtaja jooksul. avastati valvestatud ruumides kaupluse katusesse lõhutud augu kaudu toimepandud sissemurdmine ning kaupade vargus, mille tulemusena tekkis hagejale otsene varaline kahju summas 87 725,64 krooni. Nimetatud kahjusumma hõlmab Ruumidest varastatud kaupade väärtust summas 87 293,43 krooni (soetusmaksumus ilma käibemaksuta) ning sissemurdmise tulemusena kahjustada saanud kaupade parandamise kulusid summas 432,21 krooni (remonttööde maksumus ilma käibemaksuta). Kahjusummat tõendavad hagiavaldusele lisatud varastatud kaupade loetelu ning nende soetusmaksumust tõendavad arved , samuti kahjustatud kaupade kohta koostatud remonttööde akt ning remonttööde maksumust tõendav arve. Asjas on tuvastatud, et ülalnimetatud sissemurdmise ja varguse toimumisel kaupluse üldvalve ei toiminud, ka ruumidesse paigaldatud signalisatsioon ei rakendunud ning valvekeskusesse häiret ei edastanud. Seega sai(
4. d)sissemurdmise toime pannud ja kaupu varastanud isik(
5. ud)segamatult tegutseda ning hagejale võimalikult suures ulatuses kahju tekitada. Esitatud tõenditest nähtub, et kaupluse üldvalve (kas selle puudumise, selles esinenud puuduste vmt tõttu) ei toiminud, kuna kaupluse katusesse augu lõhkumisel ega katuse kaudu sisenemisel kaupluse üldvalvesüsteem ei rakendunud. Järelikult on kostja kaupluse üldvalve korraldamise kohustust rikkunud, kuivõrd ei olnud tagatud kaupluse katuse puutumatus ja ohutus. Samuti nähtub esitatud tõenditest, et signalisatsiooniseadmed olid ruumidesse paigaldatud selliselt, et Ruumides esines tehnilise valveta alasid (muuhulgas laeala, mille kaudu sisse murti; ala, kus varguse toime pannud isik(
6. ud)liikus(id); ala, kus varastatud kaubad paiknesid). Seega on kostja rikkunud ka signalisatsiooniseadmete paigaldamise, korrasoleku ja laitmatu funktsioneerimise tagamise kohustusi, kuna Ruumides esinenud tehnilise valveta alade tõttu valvesüsteem oma eesmärki ei täitnud (st. sissemurdmise avastamisele ja tekkinud kahju ulatuse vähendamisele kaasa ei aidanud). Ülaltoodust tulenevalt on selge, et kaupluse üldvalve (kas selle puudumise, selles esinenud puuduste vmt tõttu) ei toiminud, kuna kaupluse katusesse augu lõhkumisel ega katuse kaudu sisenemisel Kaupluse üldvalvesüsteem ei rakendunud. Järelikult on kostja kaupluse üldvalve korraldamise kohustust rikkunud, kuivõrd ei olnud tagatud kaupluse katuse puutumatus ja ohutus. Samuti on selge, et signalisatsiooniseadmed olid Ruumidesse paigaldatud selliselt, et Ruumides esines tehnilise valveta alasid (mh laeala, mille kaudu sisse murti; ala, kus varguse toime pannud isik(
7. ud)liikus(id); ala, kus varastatud kaubad paiknesid). Seega on kostja rikkunud ka signalisatsiooniseadmete paigaldamise, korrasoleku ja laitmatu funktsioneerimise tagamise kohustusi, kuna Ruumides esinenud tehnilise valveta alade tõttu valvesüsteem oma eesmärki ei täitnud (st sissemurdmise avastamisele ja tekkinud kahju ulatuse vähendamisele kaasa ei aidanud). Kohus leiab, et kostja jättes kaupluse üldvalve nõuetekohaselt korraldamata ning paigaldades ruumidesse signalisatsiooniseadmed selliselt, et ruumides esineb siiski tehnilise valveta alasid, pidi kostja oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägema ka hagejale ülalmärgitud kahju tekkimise. Võttes arvesse, et ruumidesse sissemurdmine, sealt kaupade vargus ning seeläbi hagejale kahju tekkimine summas 87 725,64 krooni sai võimalikuks kostja poolt lepingu punktis 4.14 sätestatud kohustuste rikkumise tulemusena, on kostja kohustatud hagejale kahju hüvitama. 6 Kostja vastuses esitatu kohaselt peaks tekkinud kahju eest vastutama kindlustusandja. Kostja hinnangul pole hageja VÕS §-s 440 lg 1 sätestatud teatamiskohustust rikkunud, kuna ta võis eeldada, et ruumi perimeetri ja sisenemisavade elektrooniline kaitse tähendabki kogu ruumi kaitset. Teiseks ongi kindlustuse mõte katta taolised ootamatud kahjujuhtumid ja ebatõenäolised riskid. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Lepingut sõlmides eeldas hageja, et kostja täidab lepingut, sealhulgas selle punktis 4.14 sätestatud kohustust. Kostja tõlgendus, et „ruumi perimeetri ja sisenemisavade kaitse tähendabki kogu ruumi kaitset“ on meelevaldne, see ei põhine ühelgi õigusaktil ega poolte vahel sõlmitud lepingus kokkulepitul. Kui hageja oleks teadnud, et kostja annab hagejale kasutada nn. turvaaukudega ruumid ja võtab veel üldvalve korraldamise eest tasu, siis vaevalt oleks hageja nõustunud üldse ruumide kasutamiseks lepingut sõlmima. Ka on hageja esitanud tõendid, mis kinnitavad, et katuse kaudu hoonesse tungimine ei olegi nii ebaharilik viis, nagu seda väidab kostja. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud vastuväited hagile (tl.36-37) ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja on oma nõuet piisavalt põhjendanud ja esitanud ka asjakohased tõendid. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb kõik kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskuludena hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 5 500 krooni ja õigusabikulud 16 254,50 krooni osaliselt, sest õigusabikulude väljamõistmisel tuleb juhinduda „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-st 3, mille kohaselt enne.01.01.2006.a. alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Kuna antud asjas on menetlus alustatud enne. 01.01.2006.a., siis tuleb hageja õigusabikulud välja mõista kostjalt 5% ulatuses hagihinnast, s.o. 4386 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1, 2, 100, 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 , TsMS §-dest 434, 435, 436, 438, 441, 442, kohus o t s u s t a s: Välja mõista AS-ilt kahjuhüvitis 87 725,64 (kaheksakümmend seitse tuhat seitsesada kakskümmend viis) krooni ja 64 senti, riigilõivu 5 500 (viis tuhat viissada) krooni ja õigusabikulud 4386 (neli tuhat kolmsada kaheksakümmend kuus) krooni AS kasuks. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule. Arne Kolnes kohtunik 7