2-05-15121/1

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-15121 (endine nr 2/19-21888/05) Otsuse kuupäev 29.november 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi NM hagi PM(pankrotis ) vastu massikohustuse tunnistamiseks pankrotimenetluses Asja läbivaatamise kuupäev 07.november 2006 Istungil osalenud isikud Hageja NM, hageja esindaja advokaat TB, kostja PM(pankrotis), kostja esindajad pankrotihaldur RK ja S S Resolutsioon Jätta NM hagi PM (pankrotis) vastu massikohustuse tunnistamiseks pankrotimenetluses rahuldamata. Välja mõista NMlt PM(pankrotis) kasuks tasu õigusabi eest summas 8 000 (kaheksa tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Tallinna Linnakohtu otsusega kuulutati välja PM(PM) pankrot. Pankrotivara edaspidiseks müümiseks esitas pankrotihaldur hagi PM ja NM ühisvara jagamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse kohaselt jagati asuv korter ning PM omandiks tunnistati ½ mõtteline osa korterist. Pankrotivaraks oleva ½ mõttelise osa korterist müüs pankrotihaldur OÜ-le ning uus omanik kanti kinnistusraamatusse. Vaatamata sellele, et ½ korterist muutus pankroti väljakuulutamisel pankrotivaraks, tasus hageja kõik arved kogu korteri eest. Ajavahemikul tasus hageja kokku korteriühistule 125 677,94 krooni. Hageja leiab, et pool nimetatud summast oleks pidanud maksma PM eest pankrotihaldur. Hageja poolt nimetatud ajavahemikul halduri eest korteriühistule tasutud maksed on massikohustus PankrS § 148 tähenduses ning pankrotihaldur on kohustatud selle summa pankrotimenetluses PankrS § 146 lg 1 p 3 alusel välja maksma. Eelnevast lähtudes palub hageja tunnistada tema poolt ajavahemikul KÜ tasutud arved summas 62 838,97 krooni massikohustuseks PM pankrotimenetluses. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista, leiab, et hageja nõue on põhjendamata ja tõendamata. Korteri reaalosa ja poole mõttelise osa võõrandamisega OÜ-le ei muutunud perekond M jaoks sisuliselt midagi. Tallinna Kesklinna Valitsuse andmetel on korterisse registreeritud peale Nja PM veel T Z ja AU. Kostja leiab, et hageja arvamus, et poole nende isikute eluasemeks oleva korteri kasutamise eest KÜ makstud summast peaks maksma PM pankrotivara arvelt on põhjendamata. PM on varjanud pankrotihalduri eest oma sissetulekuid (sh. vanaduspensioni soodustatud tingimustel) PM on saanud linnalt toimetulekutoetust kokku 94 338 krooni. Seega oli võimalik PM katta oma osa kuludest korterile. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid korteriühistule väidetavalt 125 677,94 krooni maksmist ja selle põhjendatust. Ainuüksi korteriühistu õiendiga ei ole tõendatud nimetatud summa tasumine. Puudub võimalus kontrollida, kuivõrd põhjendatud oli väidetavalt makstud summade tasumine. Osa rahalisi kohustusi on seotud korteris elamisega, osa seotud omandiõigusega. Kostja leiab, et rahalised kohustused korteriühistu ees on sõltuvuses korteri kasutajate arvust. Kostja leiab, et vastavalt perekonnaseaduse § 17 on abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada, kusjuures abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara, sh ka rahalisi sissetulekuid kokkuleppel. Hageja ei ole tõendanud, et tema arveldusarvele sularahana sissemakstud summad oleks hageja lahusvara ja ei kuulu ühisvara hulka. Kostja leiab, et hageja poolt kostja vastu esitatud nõue ei ole massikohustus. Kohtu järeldused. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 148 lg lg 1 p-de 1-5 kohaselt on massikohustused: - pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused; - võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist; - võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud; - juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused; - muu kohustus, mida käesolev seadus loeb massikohustuseks. PankrS § 149 lg 1 sätestab, et massikohustuse täitmist võib võlgnikult pankrotimenetluse kestel nõuda üldkorras. 2 Hageja ei nõua massikohustuse täitmist vaid palub tunnistada tema poolt võlgniku eest täidetud kohustuse massikohustuseks. Võlaõigusseaduse sätetele tuginedes saaks isik, kes on teinud soorituse teise isiku eest ilma eelneva kokkuleppeta oma õigused maksma panna alusetu rikastumise nõude esitamisega selle isiku vastu. Vaidlus puudub selles, et NM ja PM olid abielus nii PM pankroti väljakuulutamise ajal ning on seda jätkuvalt ka käesoleval ajal. Seega reguleerib poolte vahelisi varalisi suhteid perekonnaseadus. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu otsusele jagati poolte ühisvara hulka kuuluv korteriomand asukohaga võrdselt, tunnustades PM omandiõigust poolele reaalosale ja mõttelisele osale ja NM omandiõigust poolele reaalosale ja mõttelisele osale. Ülejäänud abikaasadele kuuluva vara osas jagamist ei toimunud ning seda vara tuleb käsitleda poolte ühisvarana PkS § 14 lg 1 mõttes. PkS § 17 lg 1 ja 2 alusel on abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada ning teha seda omavahelisel kokkuleppel. Kohus leiab, et ei oma tähtsust kumb abikaasadest teeb majapidamises kulutusi, vastastikuseid hüvitamisnõudeid perekonnaseaduse sätetest tulenevalt neil ei teki. Eelnevast lähtudes puudub NMl alus nõuda oma abikaasa pankrotimenetluses massikohustuse täitmist, millest tulenevalt ei saa lugeda hageja õiguste rikkumiseks ka asjaolu, et väidetavalt tema poolt korteriühistule tasutud 62 838,97 krooni ei ole pankrotimenetluses tunnistatud massikohustuseks. Teoreetiliselt oleks massikohustuse täitmise nõude esitamise õigus kommunaalkulude hüvitamiseks korteriühistul juhul kui need kulud oleksid jäänud tasumata. Kuna hagi jääb rahuldamata põhjusel, et abielus olevatel abikaasadel vastastikuseid hüvitamisnõudeid tulenevalt perekonnaseadusest ei teki, ei pea kohus vajalikuks täiendavalt motiveerida poolte poolt esitatud väiteid ja vastuväiteid kommunaalkulude suuruse ning nende arvestuse õigsuse kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 jäävad hagi rahuldamata jätmisel kohtukulud hageja kanda. Arvestades antud tsiviilasja keerukust ning kostja esindaja poolt tehtud töö mahtu ja selleks kulutatud aega, loeb kohus põhjendatuks hagejalt kostja kasuks välja mõista tasu õigusabi eest summas 8 000 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik 3