) § 15 lg 1, jättes selle kohaldamata.
lg 1 teine lause näeb kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse Justiitsministeeriumis. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu seisukohad asjades nr 3-3-128-01 ja 3-3-1-63-02 ei anna kaebajale õigust hüvitise taotlemiseks ilma kohtueelset menetluskorda järgimata. Nimetatud lahendites on Riigikohus leidnud, et kohustuslik kohtueelne menetlus peab olema sätestatud seaduses.
lg 1 teine lause sätestab selgesõnaliselt, et nõue kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Vastavalt 3-06-1969 HKMS § 11 lg-le 31 tuleb kaebus tagastada, kui selle esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. ASJAOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. * määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada. Kaebaja leiab, et ta võib esitada kaebuse ka otse halduskohtule vastavalt Riigikohtu seisukohtadele asjas nr 3-3-1-63-02.
lg 1 teise lause tõlgendamine viisil nagu seda tegi kaebaja ei tähenda, et säte kaotaks tähenduse. Sätte tõlgendamisel tuleb arvestada võimude lahususe printsiipi. Selle kohaselt ei saa Justiitsministeerium tuvastada kahju tekkimist, vaid üksnes lahendada taotluse, kui kahju tekitamine on kohtumenetluses tõendamist leidnud. Antud kaebust ei saa Justiitsministeerium lahendada ka ainuüksi sel põhjusel, et kaebaja taotleb
Seaduse põhiseaduspärasuse üle otsustamisel Justiitsministeeriumil pädevus puudub. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei menetle seadusesätte põhiseadusevastaseks tunnistamise taotlust. Kaebaja suunamine menetlusse, milles ei ole tema kaebuse lahendamine võimalik, kujutab endast kohtusse pöördumise õiguse ja menetlusnormide rikkumist, samuti materiaalõiguse väärat kohaldamist. 5. Justiitsministeeriumi vastuses leitakse, et
lg 1 teine lause ei sätesta HKMS § 3 lg-s 2 nimetatud teistsugust kohustuslikku menetluskorda. Isikul on võimalik valida, kas ta esitab taotluse Justiitsministeeriumile või kaebuse halduskohtule.
lg 1 teine lause täpsustab, et haldusorganiks, kelle poole kahju hüvitamise taotlusega tuleb pöörduda, on Justiitsministeerium. Riigivastutuse seadus ei sätesta sõnaselgelt kohustuslikku kohtueelset menetlust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus on seisukohal, et
lg 1 teine lause määratleb selgesõnaliselt vaid kahju hüvitamise taotluse läbivaatamiseks pädeva haldusorgani, kuid ei reguleeri halduskohtule esitatava hüvitamiskaebuse lubatavuse eeldusi. Seega ei tee nimetatud lause erandit sama lõike esimesest lausest, mille kohaselt kahjunõude saab esitada ka kaebuses halduskohtule. Eeltoodu tõttu ei ole käesolevas asjas kehtestatud vaidluse kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu HKMS § 11 lg 31 p-le 1 tuginedes kaebust tagastada ei saa. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.