Asjaolud. Hageja on esitanud hagi kostjate vastu vanema õiguste äravõtmiseks nende alaealise lapse K T ’i (isikukood xxxx) suhtes. Hagiavalduse kohaselt lapse isa Ü T küll töötab, kuid tarvitab tihti alkoholi, mistõttu esineb põhjuseta töölt puudumisi. Lapse ema S L ei tööta, on koduperenaine, ja tarvitab samuti süstemaatiliselt alkoholi. Juba raseduse ajal tarvitas lapse ema alkoholi, kahjustades sellega veel sündimata lapse tervist. Kohe pärast sünnitamist algasid kostjate kodus joomingud, koos tuttavatega suitsetati ja tarvitati alkoholi. Lapse pärast muretses Ü.T ’i õde A.T , kes sageli käis vanemaid kontrollimas ja hoolitses lapse eest, kui vanemad olid tarvitanud alkoholi sel määral, et ei suutnud lapsele süüagi anda. Ka lapsega arsti juures käis A.T , sest ema polnud selleks alkoholijoobes oleku tõttu 2 võimeline. 2005.a. on valla sotsiaaltöötajad pidevalt külastanud kostjate kodu ja vormistanud sellekohased aktid, millest nähtub kostjate poolt alkoholi pidev liigtarvitamine. Aktide kohaselt kostjate kodune olukord ei sobi lapse kasvatamiseks, sest korteris on mustus, elekter on välja lülitatud suurte võlgade tõttu, puudub talveküte, pere ei oma kindlat sissetulekut. Tapa Vallavalitsuse 09.09.2006.a. korraldusega on laps K T perekonnast eemaldatud ning paigutatud hooldusperekonda. Lapse ema S.L lubas küll minna Tallinna Wismari Haiglasse, et alkoholisõltuvust ravida, kuid seda ta ei teinud. Kostjad jätkasid senist eluviisi. 13.09.2006.a. arutas Tapa Valla laste hoolekandekomisjon K T ’i edasise eluga seonduvaid küsimusi ning otsustas anda laps H.N ’u hooldusperekonda, sest olid kujunenud üheaegselt SHS §-s 25 lg. 1 sätestatud asjaolud 1) puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut või kui laps ise oma käitumisega seab ohtu oma elu, tervise või arengu; 2) perekonna ja lapse suhtes kasutuselevõetud muud abinõud ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik; 3) lapse eraldamine perekonnast toimub lapse huvides. Kostjate varasemast elust nähtub, et kostjatest kumbki ei ole kasvatanud ka oma eelmiseid lapsi. S.L esimene laps elas 2003.a. detsembrikuust J.O i hooldusperes ning suri suitsiidi läbi 16.05.2004.a. Ü.T ’i poegi kasvatas ja pidas ülal Ü.T ’i ema M T . Hageja palub alaealise lapse K T ’i suhtes vanemaõigused ära võtta S L ’lt ja Ü T ’ilt ning toetudes PKS §-dele 61 lg. 4 ja 62 kostjatelt kummaltki välja mõista elatis pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga alammäärast kuus Kenert Truus’i ülalpidamiseks. Hagi on esitatud PKS §-de 54 lg. 1 p. 1, p. 3 ja p. 4, § 61 lg. 1, SHS § 25 lg. 1 ja LaKS § 3 alusel. Hagis märgitud asjaolude tõendamiseks on hageja esitanud lapse sünniakti ja sünnitunnistuse koopia, samuti Saksi ja Tapa Vallavalitsuse kodukülastusaktid, A. T seletuskirja, M.T ’i vestluse kajastuse, T.E ’i koostatud juhtumikirjelduse, OÜ Tapa Perearstikeskuse teatised ja tõendid, laste hoolekandekomisjoni protokoll, Ida Politseiprefektuuri ja Jõhvi Vallavalitsuse vastused päringutele. Kostjad kohtule kirjalikku vastust kohtu määratud ajaks ei saatnud. II. Asja Asja kohtulik arutelu. Hageja esindaja kohtuistungil jääb hagiavalduse juurde. Esindaja leiab, et on põhjendatud vanema õigused ära võtta, sest laps vajab pidevalt hoolitsust, mida lapse vanemad ei suuda tagada. Kostjad on kuritarvitanud oma vanemlikku seisundit ega ole täitnud oma kohustust lapse eest hoolitseda just oma eluviiside ja alkoholi tarvitamise tõttu. Hageja esindaja on seisukohal, et dokumentaalselt on tõendatud, et kostjad ei oska elada niisugust elu, mis oleks kohane lapse kasvatamiseks. Esindaja selgitab, et laps on momendil hooldusperes, teda on ka koju antud, kuid ka siis on korduvalt fikseeritud, et vanemad on alkoholi tarvitanud kas eelmisel päeval või samal päeval. Kui laps oli haiglas, teatas lastekaitsespetsialist emale, et too saaks minna last vaatama, aga S.Lehtma seda võimalust ei kasutanud. Detsembri lõpus oli ema veel pikalt Ida-Virumaal. Temaga suheldi siis telefoni teel ja jällegi oli aru saada, et ta oli ka seal olles alkoholi tarvitanud. Aga isegi siis, kui korter on puhas ja toit laual, ei saa tegelikult selles kodus olla lapsel kindlustunnet, et isa-ema on hommikul kained. Vald ei saa riskida sellega, et laps sinna koju tagasi saata. Kostjad pole veel valmis oma elus muudatusi tegema. Muutumine algab ainult enne kohtuistungit, aga see ei näita, et nad oleksid valmis ennast lõplikult muutma sel määral, et lapse eest hoolitseda. 3 Pealegi on ka võimalik alati vanema õigusi kohtu kaudu taastada, kui inimesed muutuvad. Hageja esindaja palub hagi rahuldada PKS 54 lg. 1 p. 1 alusel, jätta lapse elu korraldamine eestkosteasutusele ning mõista kostjatelt välja elatis minimaalses määras, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga alammäära. Elatis tuleks välja mõista sellele kasvatusasutusele, kus laps viibib. Kostja S.L ütleb, et kõik on õige, mis hageja esindaja räägib. Kostja seletab, et tõesti tarvitab alkoholi ja seda alates oma tütre surmast. Põhiliselt juuakse õlut ja seda õhtuti koos mehega. Kostja palub jätta vanemaõigused alles, aga jätta laps kasvatusasutusse. Kostja lubab minna tööle ja hakata käima last vaatamas. Elatise nõudes leiab kostja, et nõutud määras elatise väljamõistmine raskendab nende majanduslikku olukorda veelgi. S.L seletab, et tal on ka pangalaen 15 000 krooni vaja maksta, kuigi momendil on maksmine peatatud. Kostja Ü.T ei ole nõus, et neid peetakse alkohoolikuteks ning politsei käib ilma mingit paberit omamata kontrollimas alkomeetriga tema seisundit. Ü.T möönab, et alkoholi tarvitatakse, aga õhtuti, sest tema käib tööl. Kostja ütleb, et sissetulek ulatub kuni 5 000 kroonini. Sellest annab ta pojale umbes 400 krooni kaardi peale, sest noorem poegadest veel õpib. Ü.T leiab, et kõik sõltub ka kohtuotsusest, kas S.L ’l üldse ongi mõtet tööle minna, sest kui laps tuleb koju, siis tuleks jälle töölt lahti võtta. Tunnistaja V.L leiab, et tema sotsiaaltöötajana töötamise ajal leidis korduvate kodukülastustega kinnitust, et kostjad tarvitavad alkoholi liigselt, mistõttu ei suuda oma lapse eest hoolitseda ning hoolimata antud lubadustest ei suuda ka oma elu sellele vastavalt ümber korraldada. Kui 2006.a. suvel tundus, et selline soov on, siis ometi selgus, et paljus valetati ja ikkagi jätkati endist eluviisi. Tunnistaja möönab, et igaüks võib elus eksida, kuid peab suutma end parandada. Kas seda suudetakse või tahetakse sõltubki ainult vanematest endist. Tunnistaja A.R sotsiaaltöötajana leiab, et lapsele tuleb säilitada vanemad nii kaua kui võimalik. Tunnistaja ütleb, et tema osalusel on tehtud enne esimest kohtuistungit kaheksa kodukülastusakti ja pärast seda üheksa akti, millesse ta on pannud kirja selle, mida ta nägi või koges. Tunnistaja on arvamusel, et laps tuleks tagasi anda vanemate juurde ja sellega ka vanematele veel üks võimalus näidata, kas nad suudavad oma vanemakohustusi täita. Advokaat M.Schmidt ütleb, et kuna K T on nii väike, et temaga kontakti ei saa, siis tuleb lähtuda kogutud tõenditest. Iga laps vajab ema ja isa, kuid praegu leiab ka ema ise, et praeguse elukorralduse juures pole ta valmis 180 kraadist pööret tegema ning olema selline ema nagu väike laps vajab. Muudatus kostjate elus peab olema tõeliselt järsk, mis oleks ka nähtav. Paranemised on olnud lühiajalised. S.L on ka haiglas käinud ja talle on preparaat pandud, kuid ta ise tunnistas, et see aitas ainult alguses. Ravi saab aidata siis, kui inimene ise seda väga tahab. Ilmselt pole siis väga tahetud. K on küll väike, aga iga ema läheks jõulude ajal oma lapse juurde. S.L jõulude aeg last haiglasse vaatama ei läinud. Ka 09.01.2007.a. kodukülastusaktist nähtub, et ema oli jälle purjus ajal, mil ise tahtis last lastekodust koju võtta. Järgmisel hommikul, kui mindi Saiakoplisse kodu külastama, selgus, et jälle võeti neljakesi viina, tuba oli täis suitsetatud. Küllap oli selline olukord juba eelmisel päeval, kui last taheti koju võtta. Lapse ema algul keeldus alkomeetrisse puhumast, aga pärast tunnistas, et on tarvitanud alkoholi. Näib, et lapse isa ja ema ei ole andnud endale aru, milline peab olema 4 lapse kodu, et kodu peab olema korras pidevalt ja elulaad peab muutuma. Esindaja toetab Tapa Vallavalitsuse hagi, et laps ema-isa juurest ära võtta, kuid ilma vanemaõigusi kohe ära võtmata. Laps tuleks paigutada lastekodusse. See annaks viimase võimaluse vanematele näidata, et kodu on paranenud. Edaspidi võiks selgitada vanemaõiguste äravõtmise vajaduse. Esindaja palub leida ka võimalus elatist mitte välja mõista täies ulatuses, sest see viiks kodu väga suurtesse materiaalsetesse raskustesse, mis omakorda raskendaks vanematel enda elu parandada, teha õigeid järeldusi. Elatist saab ka tulevikus suurendada. III. Maakohtu otsuse põhjendused.
kohaselt on nõue laste äravõtmiseks vanematelt käsitletav hagita perekonnaasjana ning asjas tehtav lahend oleks vastavalt kohtumäärus. Kuna
4 p. 1 kohaselt ülalpidamisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes, siis lahendab kohus asja kohtuotsusega.
tulenevalt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
kohaselt peab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas kuulama ära vähemalt seitsmeaastase lapse. Kuna laps, kelle suhtes taotletakse vanemaõiguste äravõtmist, ei ole oma ea tõttu veel piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega, siis puudub kohtul võimalus last ära kuulata, küll on aga määratud asjas lapse huvide kaitseks advokaat. Seega saab kohus lapse huvide arvestamisel lähtuda sotsiaaltöötajate arvamusest ja kostjate endi antud seletustest. Sotsiaaltöötajad on kohaldanud kostjate suhtes lapse kasvatamisel ja hoolitsemisel esinenud puudujääkide kõrvaldamiseks mõjutusvahendeid ning eraldanud lapse perekonnast SHS § 25 lg. 1 p. 1, 2 ja 3 ettenähtud tingimuste esineminel. Vastavalt PKS §-le 54 lg. 1 p. 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei pea mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. PKS § 58 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel lähtub nii eestkosteasutus kui kohus lapse huvidest. LaKS § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. LaKS § 63 kohaselt on lapse abistamisel eestkoste ja hoolduse vormis eestkoste- ja hooldusorganiks kohalik omavalitsus ning sotsiaalhoolekande seaduse § 24 järgi korraldab laste hoolekannet kohalik omavalitsus. Hagi vanema õiguste äravõtmiseks on esitanud eestkosteasutus.
sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud ja tõendamist leidnud. Hageja on oma nõuet tõendanud asjas kogutud materjalidega ja tunnistajate ütlustega selle kohta, et kostjad liigtarvitavad alkoholi, mistõttu nad ei ole võimelised oma vanemakohustusi lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel täitma. Kohus jagab hageja esindaja veendumust selles, et kui laps elab vanemate juures, ei ole tagatud tema eest hoolitsemine lapse vajadusi arvestades. PKS § 50 lg. 4 järgi vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Kostjad pole tõendanud, et lapse elukoht nende juures oleks jätkuvalt turvaline, tagaks lapse 5 igapäevaeluks ja arenguks vajalikud tingimused, harmoonilise keskkonna kodus, armastuse ja helluse ning vastastikuse lugupidamise üksteise poolt. Kostjad ei tõendanud, et lapse vanematena nad suudavad last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kostja S.L enda seletusest tuleneb, et hagi esitamise tinginud asjaolud on õiged. Kostja S.L on ka nõus, et ta pole praegusel momendil koheselt valmis selleks, et laps koju võtta.
1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja S.L on hagi osaliselt õigeks võtnud.
sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hageja kui eestkosteasutuse esitatud kirjalikest tõenditest ning kohtuistungil selgitustest tulenevalt leidis kinnitust hagiavalduses ja neile lisatud kodukülastusaktides kirjeldatu, mida kohus siinkohal ümber ei kirjuta, kuna see on menetlusosalistele teada, ning leidis tõendamist, et kostjad lapsevanematena ei ole tegutsenud lapse elu ja tervise huvides ega täida oma kohustust lapse eest hoolitseda. Kuritarvitades alkoholi ja harrastades neile sobivat eluviisi ei ole kostjad suutnud korraldada pereelu majandamist ega kindlustada lapsele vajalikke elamistingimusi. Kostjate ebastabiilne eluviis põhistab neilt vanema õiguste äravõtmise. Selleks, et laps saaks normaalselt elada ja oleks hoolitsetud, peaks ema oma eluviisi muutma. Seda pole juhtunud ka asja kohtuliku menetluse kestel. Kodukülastusaktidest ilmneb, et kostjad kuritarvitavad alkohoolseid jooke jätkuvalt, mõningasi piiranguid on endile seatud vaid enne kohtuistungi toimumist. Tulenevalt
§-des 475 ja 477 sätestatust ei ole kohus perekonnaasjades seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele. Kohus ei toeta K.T ’i esindaja, tunnistaja A.R ja kostja S.L soovi võtta laps vanematelt ära ilma vanemaõigusi ära võtmata. Sellises olukorras tuleks jälle ja järjepidevalt kontrollida vanemate käitumist ja eraelu. Kohus ei pea normaalseks, et lapse kasvatamine ühes perekonnas peaks toimuma ja saaks toimuda vaid sotsiaaltöötaja pideva järelevalve all ja politsei sekkumistega pereellu. Vanema kohustus last ülal pidada ja tema eest hoolitseda ning last kasvatada tuleneb otseselt seadusest ja see peab toimuma ainult lapse huvidest lähtuvalt seadustele vastavates tingimustes. Kui vanemad suudavad ja soovivad, saavad nad alati pöörduda kohtusse vanemaõiguste taastamiseks. Kohus tuli järeldusele, et lapse huvides on hagi rahuldada mõlema kostja vastu vanemaõiguste äravõtmise nõudes. PKS § 54 lg. 4 kohaselt, kui vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab tema elu eestkosteasutus. Kostjatelt ära võetud laps K T viibib käesoleval ajal hooldusperes ja hageja esindaja sõnutsi paigutatakse kohe ka kasvatusasutusse. Kostjad lapse ülalpidamisel seni ei ole osalenud. PKS § 55 lg. 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Vastavalt PKS §-le 61 lg. 1, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Sama paragrahvi lg. 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, ning lg. 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele 6 lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest pool on 1 800 krooni. PKS § 61 lg. 5 ja 6 sätestavad võimaluse elatise väljamõistmiseks alla lg. 4 nimetatud alammäära. Kohus, võttes arvesse, et praegu töötab ainult üks kostja, kelle sissetulekust tasutakse kommunaalkulud ja antakse raha poja abistamiseks, samuti kaetakse pereeluks vajalik, leidis, et on võimalik kohaldada PKS § 61 lg. 6 p. 3 sätestatut ning mõista elatusrahana välja kummaltki kostjalt 1 000 krooni kuus. Kostja Ü.T töötab ning tema poolt saadav töötasu võimaldab lapsele elatist maksta. Kostja Svetlana Lehtma ei tööta, kuid seda enda otsustuse kohaselt. Samas on kostja terve ja töövõimeline isik, mistõttu saab ka tema vastava soovi korral oma kohustust täita. Seega on põhjendatud hagi elatise nõudes rahuldada osaliselt ning kostjatelt kummaltki elatis välja mõista igakuise elatusrahana 1 000 krooni K T ’i ülalpidamiseks ja kasvatusasutuse kasuks, kus K T viibib.
Pooled ise kohtukulude nõudeid ei esitanud. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni, kuid selle hüvitamist ei nõua.
2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuus eest saadav summa“. Seega on hagihind 9x1 000 = 9 000 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv riigilõiv 650 krooni. Kuna hageja oli riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb mõista kummaltki kostjalt välja riigilõivu katteks riigituludesse 650 krooni.
1 kohaselt tehakse kohtuotsus teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei kaudu.
lg 2 kohaselt ei välista ega piira kohtuotsuse teatavakstegemine kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalisele kätte. Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas LaKS §-de 3, 63, SHS §-de 24-25, PKS §-de 54 lg. 1 p. 1, 55 lg. 3, 60, 61 sätteid ning juhindus
§-de 129, 162, 440442, 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 26. märtsil 2007.a Nooremreferent I.Golubev 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.