) § 92 lg 1 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud (
lg 2).
lg 3 kohaselt eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes 4 on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
Kohus leiab, et eestkoste seadmise tingimused on täidetud. KA vanemad on elus ja neilt ei ole vanema õigusi ära võetud, kuid K on muul põhjusel jäänud vanemliku hoolitsuseta. KA ema KV kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole võimeline last ise kasvatama. Ema ei ole alates lapse kasvatamises osalenud, ei ole kursis tema arengu ega elukorraldusega. N LOV alustas K V vastus vanema õiguste äravõtmise menetlust KA suhtes, kuid loobus nõudest, kui K asus elama isa PA juurde. KA isa PA on esialgselt väljendanud nii kohalikule omavalitsusele, kui kohtule kirjalikult nõusolekut, et Kadrile määratakse eestkostja, kuna tema enda ebastabiilne elukorraldus ja tervislik seisund ei võimalda tal endal last kasvatada. PA pidas KM usaldusväärseks ja eestkostjaks sobivaks isikuks. Menetluse käigus P. A muutis oma seisukohta, leides, et tema elukorraldus on sedavõrd muutunud, et ta saab last ise kasvatada. Lapsel on õigus turvalisele ja stabiilsele elukeskkonnale. Kohus leiab, et PA väited, et eestkoste seadmise vajadus on ära langenud, sest tema elukorraldus on nüüdseks saavutanud stabiilsuse ja ta on võimeline ise last kasvatama, ei ole tõendamist leidnud. Kadri sündis PA on KA koos elanud osa lapse esimesest kolmest eluaastast: mil K eest põhiliselt hoolitses PA elukaaslane KK. Isaga koos elatud aega jääb ka periood, mil laps oli ööpäevases lasteaias. Vahepeal on laps olnud hooldusperes seega suurema osa oma elust, on K olnud põhiliselt KM juures. Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse § 25 lg 1 paneb lapse vanematele ja hooldajatele kohustuse õppida last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Neil on õigus saada selleks tasuta konsultatsiooni sotsiaaltalituselt. Sama seaduse § 26 kohaselt on üksikvanemaga perekond võrdselt täisperekonnaga kohustatud kasvatama last ja hoolitsema tema eest. Eestkosteasutuste TL ja RL arvamustest nähtub, et PAei suuda mõista väikese lapse vajadusi ega tule kõrvalise abita lapse kasvatamisega toime. PA seletused kohtuistungil kinnitasid eestkosteasutuste arvamust. Lapse kasvatamisel on PA nimetatud materiaalsed vahendid kahtlemata vajalikud, samas ei pea PA lapse emotsionaalseid vajadusi üldse oluliseks. Nii peab PA võimalikuks lapse tema juurde elamaasumist ilma eelneva kohanemisperioodita. Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad ja ka PA ise on märkinud, et laps on isast võõrdunud. PA on lapsega kohtunud harva, mistõttu tal ei ole olnud võimalustki last tundma õppida. Kohus leiab, et on tõendamist leidnud, et PA ei ole tehtud takistusi lapsega kohtumiseks, vaid isa on ise suhtunud lapsega suhtlemisse pealiskaudselt. Kohtuistungil PA tunnistas, et on erinevatel põhjustel ära jätnud kokkulepitud kohtumisi lapsega. Arvestades lapse probleemset väikelapseiga, mitmeid elukohamuutusi ja usaldatud inimeste korduvat kaotamist, on põhjendatud ja lapse huvidega kooskõlas eestkosteasutuse seisukoht, et PA peab esmalt taastama usalduslikud suhted lapsega, õppima lapse vajadustest aru saama ja neid arvestama. Selleks vajab PA tuge ja koostööd spetsialistidelt. Eestkoste seadmata jätmine ja KA koheselt isa juurde elama asumine oleks vastuolus ka lastekaitseseaduse § 13 lg-ga 2, mis keelab kahjustada lapse õigust eraelule meelevaldse või ebaseadusliku sekkumisega, riivates lapse au, väärikust, kiindumusi ja head mainet. Lapse ilma eelneva kohanemisperioodita elama paigutamine talle võõrasse keskkonda, harva kohatud isa juurde ning eemale inimestest, kellesse Kadri on kiindunud ja kellega harjunud, oleks kohtu hinnangul meelevaldne sekkumine lapse eraellu. Kohus leiab samuti, et PA väited, et tema elukorraldus on stabiliseerunud, on paljasõnalised. Kohus nõustub TL esindaja seisukohaga, et füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsema asumine 5 ei viita elukorralduse stabiilsusele. Paarikuise tegutsemise järel ei ole võimalik anda hinnangut, kas PA saab ettevõtjana hakkama või mitte. PA on FIE-na tegutsenud alles . lõpust, varasemalt on PA olnud pikemat aega palgatööl. Seega puudub PA ettevõtjana tegutsemise kogemus. Uuel tegevusalal sisseelamine ja –töötamine nõuab kohtu hinnangul palju aja- ja närvikulu, see toob endaga kaasa kõike muud, kui stabiilsust. Ettevõtjana sõltub PA sissetulek tellijate olemasolust. Tellimuse tähtaegne täitmata jätmine või kokkulepitud ajal objektile mitteilmumine kahjustab ettevõtja mainet, ebausaldusväärselt meistrilt tööd ei tellita. Kindlasti annab FIE-na tegutsema asumine suuremad võimalused tööaja planeerimiseks, kuid kohus suhtub kriitiliselt PA väitesse, et lapse heaolu nimel ta on valmis jätma tööle minemata. Kuna tegemist on üksikisaga, ei välista asjaolu, et töö võimaldab PA last lasteaeda viia ja sealt ära tuua, seda, et lasteaiast koju toodud laps isa töö tõttu järelevalveta ja hoolitsuseta jääb. Asjaarutamise käigus on leidnud tõendamist, et PA puuduvad R lähedased inimesed ja perekonnaliikmed, kes vajadusel saaksid lapse eest hoolitsemisel abistada. Kohus arvestab ka PA senist suhtumist, eriti seda, et PA on küll sõnades väljendanud soovi lapsega rohkem aega koos veeta ning last ise kasvatada, samas ei ole ta reaalselt selleks teinud endast olenevat, vaid on piirdunud üksikute külastustega talle sobival ajal. Eeltoodu alusel kohus leiab, et PA ei ole võimeline lapse eest nõuetekohaselt hoolitsema ja teda kasvatama ning seega on eestkoste seadmise alused jätkuvalt olemas. K. M on andnud kirjaliku nõusoleku enda määramiseks K. A eestkostjaks. KA on alates elanud pidevalt KM juures, kes on olnud alates ka KA ajutine eestkostja. TL on andnud arvamuse, et KM on eestkostjaks sobiv isik, samal seisukohal on ka KA esindaja, KM sobivust eestkostjaks on varem tunnistanud ka Priidu Ainumäe. Eeltoodu alusel kohus rahuldab avalduse ja määrab alaealise KA eestkostjaks KM. Perekonnaseadus ega tsiviilkohtumenetlus ei näe ette alaealisele isikule eestkostja määramist tähtajaliselt. Kohus määrab eestkostja tähtajatult.
kohaselt peab eestkostja esitama kohtule avalduse eestkoste lõpetamiseks, kui eestkoste seadmise eeldused ära langevad. Avalduse võib esitada ka eestkosteasutus. Kui eestkoste lõpetamiseks avaldust ei esitata, lõpeb eestkoste
Heli Käpp Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.