2-06-6042/17

MÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 28.märts 2007 a. Rapla Tsiviilasja number 2-06-6042 Tsiviilasi M valla hagi Ü R ja R K vastu laste perest eraldamiseks. Menetlusosalised ja nende Menetlusest puudutatud isikud: esindajad M vald M Vallavalitsuse kaudu. ÜR R K , esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova. K K ja K K , esindaja vandeadvokaat Eve Jundas. Kohtuistungi toimumise aeg 09.märts 2007.a. RESOLUTSIOON Jätta K K ja K K elama vanematest eraldi xxx Lastekodusse. Määrata vanemate suhtlemise kord lastega järgmiselt: Ü R ja R K omavad õiguse viia lapsi xxx Lastekodust oma elukohta ühel koral kuus eelnevalt M Vallavalitsuse lastekaitsetöötajaga kokku lepitud aegadel. Laste äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laste tagasiandmise. Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määrus jõustub kohtu kantselei kaudu teatavakstegemise päevast ja kuulub viivitamatule täitmisele. 2 Määrust saab vaidlustada määruskaebuse esitamisega Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse võivad esitada Ü R, R K või M Vallavalitsus maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamise päevast. Asjaolud Avaldusest nähtub, et Ü R ja R K on kaks ühist last- xxx.a. sündinud tütar K K ja xxx a. sündinud poeg K K. Perekond elab xxx. 15.juulil 2005.a. esitas M vald kohtule hagi Ü R ja R K vanema õiguste äravõtmiseks Hagi esitamise põhjusteks olid vanemate poolne alkoholi kuritarvitamine, Ü.R ebastabiilne ja konfliktne käitumine ning laste hooletusse jätmine. Kuna vanemad muutsid oma suhtumist laste kasvatamisse- Ü.R lasi paigaldada alkoholi tarvitamise vastase ampulli, mõlemad andsid lubaduse lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda, siis otsustas hageja hagist loobuda. Alates 2005.a. oktoobrikuust tekkisid vanematel taas omavahelised tülid, samuti jätkasid nad alkoholi kuritarvitamist. Ü.R juhtis ka autot alkoholijoobes. Lapsed on olnud kodus vanemate tülide ja alkoholitarvitamise juures. 12.märtsil 2006.a. viis politsei lapsed R Maakonnahaiglasse, kuna mõlemad vanemad olid purjus. Ü.R viidi kainenema ja R.K jäi koju. Samal päeval lõikasid päästetöötajad läbi nende elamusse tulevad elektrijuhtmed, kuna majas olevad elektrijuhtmed süttisid ning maja oli täis suitsu. Lapsed olid sel ajal kodus. Alates 15.märtsist 2006.a. on lapsed paigutatud xxx Lastekodu Varjupaika. Arvestades vanemate omavahelist läbisaamist, pidevat alkoholitarvitamist; olukorda elamus, milles puuduvad elekter ja vesi, otsustas M Vallavalitsus lapsi vanematele mitte tagasi anda ja esitas Perekonnaseaduse (PkS) § 53 lg. 1 alusel hagi Ü R ja R K laste äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Ü R ja R K ei nõustu laste äravõtmisega ja soovivad lapsi koju tagasi. Nad kinnitavad, et laste elu ei ole ohus ega halvasti korraldatud. 12.märtsil 2006.a. tähistasid nad kodus oma sünnipäevi, mille käigus tarbisid ka alkoholi; põleng tekkis peavoolu kaablist ja kohale kutsuti päästeamet, kohale tuli ka kiirabi. Viimane viis Ü.R ja lapsed R haiglasse, et kontrollida võimalikke vingukahjustusi. xxx viidi Ü.R aga kainenema. M Vallavalitsuse esindaja S P ei ole perekonnaga tegelnud ega probleemide lahendamiseks kuhugi suunanud. Pärast laste äraviimist käis S.P esimest korda nende kodu külastamas. 2005.a. detsembris tekkis neil omavaheline probleem ja Ü.R kutsus ise kohale politsei, laste füüsilist karistamist ei ole kunagi olnud. Nad käivad mõlemad tööl ja on saanud oma probleemidest rääkida ka tööandjaga; pikad tööpäevad laste kasvatamist ei segaks; pidevat alkoholi tarvitamist ei ole olnud, omavahelised tülid on olnud suusõnalised, löömist ei ole kunagi olnud, tülid on tekkinud peale alkoholi tarvitamist, kodu on puhas ja korras, mis näitab, et alkoholiprobleem ei ole nii suur, et see lastele mõju avaldaks; lasteaiast antud iseloomustuse kohaselt ei kannatanud K alatoitumise ega magamatuse all, mõlemad lapsed on normaalselt arenenud; 24.-26.detsembrini 2006.a. ja 21.-22.jaanuarini 2007.a. olid lapsed vallavalitsuse loal kodus, neil kordadel on kodus käinud ka Ü.R vanemad lapsed, kes praegu elavad tema ema juures. Laste esindaja on seisukohal, et laste lubamine tagasi vanemate juurde oleks ennatlik. Vanemad on oma käitumist küll parandanud, kuid kodune olukord ei ole ikkagi piisavalt stabiilne; lapsed võiksid olla lastekodus seni, kuni vanem laps peab minema kooli. Laste ärakuulamine ei ole nende vanuse tõttu võimalik. Kohtu seisukoht Alates 01.jaanuarist 2006.a. kehtiva TsMS §§ 558-563 kohaselt määratakse vanema õigused laste suhtes ja lastega suhtlemise kord kindlaks hagita menetluses. Kohus leiab, et M Vallavalitsusel oli küllaldane alus 14.märtsi 2006.a. korraldusega lapsed Ü R ja R K ära võtta ja lastekodusse 3 paigutada. PkS § 53 lg. 1 kohaselt võib lapse vanemalt ära võtta, kui last on vanema juurde ohtlik jätta ja PkS § 58 kohaselt tuleb lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel lähtuda lapse huvidest. 2005.a. oli Rapla Maakohtu menetluses M valla hagi R Kja Ü R vanema õiguste äravõtmise kohta. 20.septembril 2005.a. toimunud kohtuistungil andsid nad lubaduse enam alkoholi mitte tarvitada ja hageja loobus hagist. Politseiameti andmebaasi väljatrükist nähtub Ü.R ja R.K kohta pärast 20.septembrit 2005.a. järgmine informatsioon: 28.detsembril 2005.a. on Ü.R teatanud politseisse, et joobes R K karjub kodus ja on vägivaldne, löönud Ü.R noaga kätte ja visanud last mänguasjaga. Kohapeal kontrollimisel selgus, et ka Ü.R oli alkoholijoobes. 12.jaanuaril 2006.a. on Ü.R teatanud politseisse, et joobes R.K tungis talle kallale. Kontrollimisel selgus, et R.K oli alkoholijoobes ja ta viidi kainenema. 12.märtsil 2006.a. kell 18.45 on fikseeritud kiirabi teade, et Ü.R ja R.K olid oma kodus laste juuresolekul alkoholijoobes; samal päeval kell 14.20 on fikseeritud teade, et Ü.R juhtis Märjamaa alevis autot alkoholijoobe seisundis. 10.mail 2006.a. fikseeritud teate kohaselt juhtis samal päeval R K M alevis autot alkoholijoobe seisundis. 24.mail 2006.a. on fikseeritud teade, et mõlemad kostjad on ajavahemikul 19.aprillist kuni 14.maini 2006.a. tülitanud hageja esindajat korduvalt (valla lastekaitsetöötajat) öisel ja muul töövälisel ajal pahatahtlike ja solvavate telefonikõnede ning mobiilside sõnumitega; 23.veebruaril 2007.a. on R.K teatanud politseisse, et Ü.R oli lahkunud 21.jaanuaril 2007.a. kodust ega olnud teatamise ajaks veel tagasi tulnud, ära minnes lubanud end üles puua; 24.oktoobril 2006.a. on politsei toimetanud Ü.R kainenema; 16.oktoobril 2006.a. on R.K karistatud Alkoholiseaduse § 70 ette nähtud väärteo eest. Tunnistajana üle kuulatud Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna vanemkonstaabel V V ütlustest nähtub, et Ü.R ja R.K talle töö tõttu tuttavad. Kokkupuuted on olnud põhjustatud nendepoolsest alkoholitarbimisest. Kui Ü.R ja R.K veel M alevis elasid, siis tuli vahel naabritelt politseile teateid, et nende korteris lärmatakse, tarbitakse alkoholi ning lapsed on järelevalveta. 2006.a. jaanuaris külastas ta Ü.R ja R.K kodu koos valla sotsiaaltöötajaga, kuna oli teateid, et lapsed olid seal tihti järelvalveta ja vanematel olid omavahelised probleemid. Ü.R on rääkinud, et tülid tekkisid tühistest asjadest ja armukadedusest. Esialgse teate kohaselt oli R.K elukaaslasele kallale tunginud ja teda löönud, kuid hiljem on mõlemad seda eitanud ja ära leppinud, alati on nad lubanud end parandada, kodu on seal alati olnud korras ja puhas, probleemid tekivad ilmselt alkoholi tarvitamisest. Eespool kirjeldatud tõendid kinnitavad, et pärast 20.septembrit 2005.a. s.o. hagist loobumist ei ole kostjad suutnud alkoholist vajalikul määral hoiduda ega lõpetada sellest põhjustatud tülisid. Kohus nõustub täielikult M Vallavalitsuse seisukohaga, et alkoholi tarvitamise ja omavaheliste tülide tõttu on kostjate juures kodune olukord ebastabiilne ja laste jaoks sobimatu. Laste eest hoolitsemise ja kasvatamise osas ei ole vallavalitususel kunagi etteheiteid olnud, probleemiks on vaid vanemate omavahelised tülid, millede lahendamiseks on nad lubanud pöörduda nõustaja poole. Teatud olukordades oskavad Ü.R ja R.K käituda ja toime tulla. Fakt, et Ü.R ja R.K hakkasid kohtusse pöördumise pärast solvavalt ning tarbetult tülitama valla esindajat näitab, et neil puudus eneste suhtes kriitiline meel ja nad ei mõistnud oma käitumise (sagedase alkoholitarvitamine ja omavaheliste tülide) kahjulikku mõju lastele s.o. kohtusse pöördumise põhjust. Kõigi menetlusest puudutatud isikute seletustest nähtub, et Ü.R ja R.K on lapsed kahel korral 2006.a. detsembris ja 2007.a. jaanuaris toonud lastekodust koju ja veebruarikuus lapsi lastekodus külastanud; kojutoomiseks oli vallavalitsuse nõusolek ja lastekodu külastamise ajal on nad käitunud korrektselt. Lastekodu juhataja teatest vallavalitsusele nähtub, et mõlemad lapsed olid enne lastekodusse toomist hoolitsetud ja arenenud. Lasteaia tööytajate poolt antud iseloomustusest nähtub, et tütar K on eakohaselt arenenud laps, lasteaeda tuli ta alati puhanuna, riided oli puhtad ja terved; mõlemad vanemad hoolisid lapsest ja järgisid lasteaia õpetajate soovitusi. Tööandja teatise 4 kohaselt töötavad Ü.R ja R.K OÜ-s T ja on kohusetundlikud. Eeltoodut arvestades ei ole kohtul alust kahelda R.K ja Ü.R soovis ja võimetes oma lapsi ise kasvatada, kuid politsei andmebaasis olev negatiivne informatsioon ei võimalda veel teha otsust laste tagasiviimiseks vanemate juurde. Samas on otstarbekas määrata kindlaks vanemate ja laste vahelise suhtlemise kord, kuna vanemad on juba kahel korral lapsed koju toonud, vanem laps seda soovib ja nendel kordadel on vanemad käitunud korrektselt. Indrek Saar Kohtunik