) § 13 lg 4 ja 15-1 lg 1 tuginedes Rakveres Lennuki 8 asuvate kostja omandis olevate mitteeluruumide M1 ja M2, üldpinnaga 120,4m2, majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest tasu võlgnevuse, kokku summas 37 113.27 krooni väljamõistmist, sellest 29 890.02 krooni moodustab põhivõlgnevus ning 7 223.25 krooni viivised. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on kostja ühistu liikmena kohustatud tasuma elamu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest, kuid kostja, vaatamata korduvatele meeldetuletustele, ei ole neid kohustusi täitnud. Kostja võlgnevus on avalduses märgitud seisuga veebruar 2004; sama seisuga on väidetavalt arvestatud ka viivised ( I, lk 5). Hagiavaldusele on lisatud väljavõtted kinnistusraamatu registriosast nimetatud mitteeluruumide kuulumisest kostjale, samuti hageja B-kaardi registriandmete väljatrükk, kostja maksete võlgnevus tõend ning kohtukulude nimekiri. Kostja vastuväited hagile: Kostja oma kirjalikus vastuses hagile 07.04.2004 hagi ei tunnista (I, lk18-19). Kostja väitel on ta tasunud ühistule tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektrienergia eest vastavalt tarbitule ning arvestite näitudele. Kostja leiab ka, et mitteeluruumide omanikuna ei olnud ta korteriühistu liige ega ka kohustatud tasuma ühistu halduskulude arveid, kuna vajalikud remondi- ja hoolduskulud on kandnud kostja ise. Kostjat ei ole ühistu koosolekutele kutsutud, meeldetuletusi ei ole saanud, esitatud on ainult arved. Kostja omandas mitteeluruumid 2001.aastal ostu-müügi lepingu alusel Rakvere linnalt enampakkumise teel. Tema ruumidesse on eraldi sissekäik. Ruumide omandamise järel alustas ta remonti, mis kestis kuni 20.12.2001, kuid juba juulis 2001 esitati talle tasumiseks arve nr 7–m2+m3 võlgnevusega summas 3681.25 krooni; võlgnevuse tekkimise alust arvelt ei nähtunud. Ruumide soetamisel võlgnevust ei esinenud. Kostjale esitatud arveid vee hälbe eest kostja ei tasunud, kuna temale kuuluvates ruumides on torud vahetatud ja korras ning kostja ei vastuta majas tekkinud lekete eest. Hagejalt esitatud arvete osas kostja selgitust ei saanud. Mingit lepingut poolte vahel ei ole sõlmitud. Asja kohtuliku menetluse käik Kostja vastuväidetest tulenevalt on hageja menetluse käigus esialgset hagiavaldust täiendanud kirjalike seisukohtadega 26.04.2004, 13.11.2004 (I, lk 184-185) ja 08.02.2005 (I, lk 196). Esitatud avaldustes on hageja täpsustanud võlgnevuse tekkimise asjaolusid ja nõude õiguslikku põhistust, samuti on lisanud võlgnevuse arvestuse aluseks olevate arvete koondväljavõtted perioodil 2001 kuni 01.07.2002 ning perioodil juulist 2002 kuni 01.12.2003 kostjale saadetud igakuuliste arvete väljatrükid. Kostja on esitanud täiendavad vastuväited hagile 07.07.2004 (I, lk 87-88) ja 29.10.2004 (I, lk 158-159) koos täiendavate dokumentaalsete tõenditega. Kostja leiab, et olemasolevate tõendite alusel ei ole nõue põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohtuistungeid lükati korduvalt edasi seoses poolte taotlustega täiendavate tõendite esitamiseks, samuti seoses esindajate haigestumistega (04.04.2005, 12.04.2006) või teistel kohtuistungitel osalemisega (13.06.2005, 23.08.2006). 05.09.2005 eelistungil rahuldas kohus kostja esindaja taotluse hageja esindaja seadusliku takistuseta kohtusse mitteilmumise tõttu tagaseljaotsuse tegemiseks. 16.09.2005 tehtud tagaseljaotsusega jäeti hagi täielikult rahuldamata. 3 16.09.2006 saabunud hageja avalduse alusel menetlus asjas taastati. Hageja lõplikud seisukohad ja põhjendid 23.01.2007 kohtuistungil: Hageja leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele hagiavalduses esitatud ulatuses. Menetluse taastamise järel esitas hageja kirjalikult oma nõude selgitused 23.09.2005 (II, lk 3033) koos loeteluga tõenditest, millele hageja tugineb. 23.01.2007 kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et hageja jääb nimetatud kirjalikes selgitustes esitatu juurde, samuti on hageja esindaja kostja vastuväidetest tulenevalt andnud suulised selgitused kohtuistungil 15.09.2006 ning lisaks dumentaalsetele tõenditele tugineb nõude tõendamisel raamatupidaja L H tunnistajana antud ütlustele. Korteriühistu Lennuki 8 on moodustatud antud elamu korteriomandite valitsemiseks.
lg 1; § 3 lg 1 ja § 5 lg 1 alusel on võimalik asutada korterelamu majandamiseks korteriühistu ning seaduse mõtte kohaselt ei ole võimalik antud elamus paralleelselt eksisteerida muid elamu majandamise vorme. Kostja omandina registreeritud mitteeeluruumid (korteriomandid) M 1 ja M 2 moodustavad vastavalt 390/20030 ja 814/20030 kinnistu mõttelisest osast, need on lahutamatult seotud teiste korteriomanditega, kuuluvad kinnistu koosseisu ja on ühtlasi aluseks kostja arvamiseks ühistu liikmeskonda. Kostja peab ühistu põhikirja järgi tasuma majandamiskulusid
Mitteeluruumide omanike kohustus nimetatud kulude eest tasumiseks nähtub ka vastavast Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-2-42-
).
lg 1 mõtte kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine Rakveres Lennuki 8 korterelamus asutatud Korteriühistu Lennuki 8 (reg.kood 80069075) asutamise seaduslikkuse üle pooltel vaidlus puudub (
). Ühistu põhikiri on kinnitatud 10.01.1999 ning kanne mittetulundusühingute registrisse on tehtud 28.01.1999 (II, lk 57).
lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras.
lg 2 kohaselt loetakse ühistusse kuuluva korteriomandi võõrandamisel korteri omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Seega,
lg 2 tulenevalt, sai kostja V O Lennuki 8 elamus mitteeluruumide omandamisega ühtlasi samas elamus moodustatud korteriühistu liikmeks ning ühistu liikmena on ta kohustatud tasuma ühistu poolt osundatud teenuste eest, samuti ka elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude eest. Otseselt on nimetatud seisukoht väljendatud Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-42-04 ”Korteriühistuseaduse mõtte ja eesmärgi kohaselt kuuluvad korteriühistusse ka mitteeluruumide omanikud, kes tarbivad
§-s 151 loetletud teenuseid. Seetõttu on nad kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest samadel alustel, mis eluruumide omanikud”. Kostja esindaja väide, et kostjal, kes ennast ei pidanud ühistu liikmeks, puudus enne nimetatud Riigikohtu lahendit võimalus ühistu otsuste vaidlustamiseks ja oma õiguste realiseerimiseks, on alusetu. Seadused, millele nimetatud lahend tugineb, olid varem vastu võetud ja kehtisid ka kostjal võlgnevuse tekkimise perioodil, samuti on nimetatud seadustega vastavuses väljastatud kostjale tasumiseks arveid osutatud teenuste ja ka hooldus-ja remondikulude tasumiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumisele kuuluv võlasumma 37 113.27 krooni arvestatud seisuga 31.01.2004. Kostja on esitatud nõude vaidlustanud täies ulatuses. TsMS § 230 tulenevalt peab kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Juba 11.08.2004 eelistungil ja ka järgnevatel kohtuistungitel (viimati 15.09.2006) tegi kohus hageja esindajale ettepaneku kostja vastuväidetest tulenevalt esitada kogu nõude arvestamise aluseks olevad algdokumendid, samuti kogu hagis nõutud võlgnevuse arvestus esitatud arvete ja kostja poolt tasutud summadest lähtudes kululiikide kaupa (II, lk 115) . Hageja täiendavaid tõendeid ega nõutud arvestust ei esitanud. 7 TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 229 lg 2 toodud tõendite loetelule vastavalt on antud asjas tõenditeks tunnistaja ütlused ning poolte esitatud dokumentaalsed tõendid. Tunnistaja L H , kes osutas Virumaa Õppekeskuse poolt raamatupidamisteenust hagejale alates juulist 2002, kinnitas küll kohtuistungil 15.09.2006, et arvutiprogrammi alusel eluasemekulude üle peetavas arvestuses ta vigu ei leidnud, kuid tema tööleasumisele eelnevaid igakuuliselt väljastatud arveid ei olnud raamatupidamises säilinud ning arvestused iga korteri kohta anti temale üle koondina formaadis A 4 lehel. Kostja on küll tunnistanud, et hageja poolt esitati arveid ka enne 01.07.2002, kuid kostja poolt hageja arvestuste õigsuse vaidlustamise ning hagejal vastavate arvestuste aluseks olevate algdokumentide puudumise tõttu leiab kohus, et kuni 01.07.2002 osutatud kommunaalteenuste ja elektrienergia eest tasumise osas esitatud võlgnevuse koondarvestust ei ole võimalik lähteandmete kontrollimise võimatuse tõttu kohtul tõendina aluseks võtta. Koondväljavõtetel toodud andmed ei vasta ka kostja valduses olevatel ning kohtule esitatud üksikutel arvete märgitud andmetega: näiteks, arvel nr 7 – m2+m3, 06.08.2001 mitteeluruumi M2 osas juulikuu eest remonditasu ja hooldustasu nõue kokku summas 276.80 krooni, abonenttasu 10 krooni ning võlgnevus summas 3681.25 krooni (I, lk 29). Arvel puudub selgitus, millise teenuse osas ning millise perioodi eest kostjal võlgnevus esineb. Mitteeluruumi M2 kohta esitatud koondtabelist perioodil mai 2001 kuni juuni 2002 nimetatud summas võlgnevust ei nähtu (I, lk 83). Hageja on loobunud asjas tuginemast tema enda poolt esitatud dokumentidele, s.o. AS-i Rakvere Soojus (I, lk 109-119), AS-i Eesti Energia (I, lk 120-137) ja AS-i Rakvere Vesi (I, lk 138-155) poolt ühitule esitatud arvete osas, pidades neid enam mittevajalikeks tõenditeks (II, lk 31). Hageja on ka esitanud kogu Lennuki 8 kortermaja vee, soojusenergia ja elektrinergia mõõturite näitude koondväljavõtted (I, lk 102). Kohus leiab, et nimetatud dokumendid kinnitavad küll hageja poolt nimetatud äriühingutelt teenuste ostmist ja vahendamist ühistu liikmetele, kuid ei tõenda ega kinnita konkreetsel ühistu liikmel (kostjal) teenuste eest tasumisel esineva võlgnevuse olemasolu ega selle suurust. Kohus nõustub ka kostja vastuväidetega kütte, vee ja elektrienergia eest alates 01.07.2002 arvestatud võlanõude osas. Alates 01.07.2002 tekkinud võlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud koopiad (väljatrükid) kostjale väljastatud hooldus- ja kommunaalkulude ning elektri eest tasumiseks esitatud arvetest 01.07.2002 kuni 01.12.2003 (I, lk 42-83), samuti kostja kirjad ning ühistu üldkoosoleku protokolli 16.07.2002 (I, lk 43). Kostja on teatanud hagejale tema ruumides kütte puudumisest veebruaris 2003). Hageja leiab, et vastavalt esitatud arvetele ning 01.07.2002 üldkoosoleku otsusele oli kostja kohustatud ühe mitteeluruumi (kaupluseruumi) kütmisel soojusenergia eest tasuma arvestuslikust küttemaksumusest 10% (arvetel - mitteeluruum M 2) ja teises mitteeluruumi eest küttesüsteemist väljalõikamiseks loa puudumise tõttu 100 % maksumusest (arvetel- M 1). Kohtus ei ole leidnud tõendamist, millise ruumi osas ning millises ulatuses oli tegelikult kostjalt põhjendatud nõuda kütte eest tasumist ning milline võis olla hagi esitamisel veel esinev võlgnevus. Hageja on aktsepteerinud 16.07.2002 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel ”kaupluseruumis osalise elektrikütte olemasolu” ning sellest tulenevalt pidanud vajalikuks ”ühises jaotussüsteemis” olemise tõttu küttearvete esitamist kostjale 10 % arvestuslikust maksumusest (I, lk 43). Kostja on väitnud, et tegelikult puuduvad mitteeluruumis M1 ka läbivad küttetorud ning hageja on 10% arvestusega arvete esitamisel konkreetse mitteeluruumi määratlemisel eksinud. Tunnistaja L H seletusel kinnitati temale juhatuse liikmete poolt, et kaupluseruumis (suuremas ruumis) küte puudub ning seetõttu esitati arveid 10 % osas. Teises ruumis kütte olemasolu 8 kinnitati samuti suuliselt, kuigi ”mitmel korral oli juttu olnud vajadusest kontrollida, mis seal tegelikult on ja mille eest peab maksma”. Kostja esitatud tunnistaja M J kinnitas kohtus, et kaupluseruumis on elektriradiaatorid, müügisaali kohta väitis vaid, et ”külm seal ei ole”. Kostja esitatud OÜ Rakvere Avico pangakonto väljavõtetelt ei nähtu, kas kütet on tasutud kostja mitteeluruumi M1 või M2 eest. Kuna arvete tasumisel on täpsustamata, mille eest ja millises ulatuses on kütet makstud, samuti puuduvad hagejal algdokumendid kuni juulini 2002 arvestatud küttevõlgnevuse osas, siis eelnevast tulenevalt ei ole kohtul tõendite puudumisel võimalik tuvastada kostjal kütte eest tasumisel esineva võlgnevuse olemasolu. Kohus leiab ka, et kostja poolt tarbitud elektrienergia osas kuni 01.07.2002 arvestinäitusid kajastavate algdokumentide puudumise tõttu ei ole tõendatud kostjale juunikuu 2002 eest esitatud arvel märgitud võlgnevuse summa – 5874.80 krooni. Kohtule esitatud koondarvetel mitteeluruumi M1 osas ”voolumõõtja näidud juunist 2002 alates kuni oktoober 2003” on juunis 2002 märgitud algnäit 8381 (I, lk 107) ja mitteeluruumi M2 osas ”elektrinäidud juunist 2002 kuni oktoober 2003” on juunis 2002 algnäiduks märgitud 36014 (lk 108). Varasemad näidud kostja elektritarbimise kohta puuduvad ka perioodil 2001 kuni juuni 2002 kohtule esitatud arvete koondil (I, lk 64). Kostja tunnistas 15.09.2006 kohtuistungil, et kohtu toimikus (I, lk 42) olev dokument vee ja elektrinäitude esitamisest on tema poolt omakäeliselt kirjutatud oktoobri ja detsembri 2003 näitude alusel. Nimetatud dokumenti ei ole võimalik kohtul käsitleda tõendina hageja andmetega vastavuse kontrollimisel, kuna sellel märgitud arvud on parandatud ning kirjed tehtud suvalises järjekorras. Hageja väitel võeti sellisel kujul esitatud andmeid juhatuse poolt arvestuste tegemisel ka arvesse (lk.110). Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud algandmete puudumisel elektrienergia eest tasumisel ka hilisema võlgnevuse olemasolu, kuna kostja poolt arvete tasumisel ei ole kululiike eraldi välja toodud ning ka hageja ei ole eraldi kululiikide kaupa võlgnevuse arvestust kohtule esitanud. Kohus leiab, et hagis esitatud nõudest kuulub rahuldamisele vaid hooldus- ja remondikulude eest esitud võlanõue, samuti kostja osas arvestatud võlgnevus veehälbe eest tasumiseks. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostja on nii oma kirjalikes vastustes hagile kui ka kohtuistungitel omaks võtnud, et ta ei ole remndi ja hoolduskulu tasu nõudmist pidanud põhjendatuks ja ei ole elles osas arvestatud summasid tasunud. Samuti on kostja kinnitanud, et ta ei ole tasunud veehälbe eest, mille arvestamise aluseid ei ole tõendatud ja mida vastavalt 16.07.2002 koosoleku otsusele peaksid tasuma ainult korterite omanikud.
tulenevalt on korteriühistu liikmete ühiseks huviks on ka vahendite saamine ja nende säästlik kasutamine mõtteliste osade majandamiseks. Vastavalt
lg 2 sätestatakse korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord ühistu pühikirjas.
lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta.
-1 lg 2 kohaselt eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. 9 Hageja esitatud väljavõttest KÜ Lennuki 8 üldkoosoleku protokollist nr 1, 28.01.1999 nähtub, et otsustati kehtestada ühistu liikmete poolt tasumisele kuuluvaks hooldustasu suuruseks 1.59 krooni m2 kohta ning remonditasu suuruseks 1,81 m2 kohta; üldelektri maksumuseks korteri kohta 3 krooni (II, lk 48). Nimetatud protokolli algdokumendina ei ole kohtule esitatud, hageja väitel on ühistu dokumentide hulgas säilinud ainult väljavõte. TsMS § 273 lg 4 kohaselt, kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Kohus leiab, et nimetatud väljavõtet 28.01.1999 üldkoosoleku protokollist on võimalik arvestada tõendina, kuna sellel esitatud remondi ja hooldustasu arvestuse aluseks olevad summad vastavad kostjale tasumiseks esitatud arvetel kajastatud andmetega ning ka tunnistaja Liia Hüüs kinnitas, et hooldus- ja remonditasu arvestamise aluseks olid temale juhatuse poolt esitatud käsitsi kirjutatud väljavõte koosoleku protokollist 1999 aastast, samuti üldkoosoleku protokolliline otsus juulist 2002. 28.09.1999 üldkoosoleku otsuse väljavõttest nähtuvad andmed hooldus- ja remonditasude arvestamise alustes ja suuruse osas ei ole muutunud ka 16.07.2002 üldkoosoleku otsuse punktis 3 märgitud samade tasude kehtestamisel (I, lk 43). Korteriomandi mõtteliste osade ühise majandamisega seotud
imustes on otsustusi pädev vastu võtma korteriühistu korteriühistuseaduses ja korteriühistu põhikirjas sätestatud korras. Vastavalt
lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majanduskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja vastuväidetes osundatud KÜ Lennuki 8 põhikirja p 3.2.8 ei välista ühistu poolt igakuuliste perioodiliste remondimaksete tasumise kohustamist üldkoosoleku otsusega; nimetatud põhikirja p 3.2.8 sätestab üksnes erakorraliste maksete tasumist hädavajalike edasilükkamatute remonditööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Igakuiste maksete tasumise kohustus nii remondi kui ka hoolduskulu osas tuleneb ühistu põhikirja p. 3.2.6, mille kohaselt on ühistu liige kohustatud regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu mõtteliste osade majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsioni ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi jm) ühistu tegevusega seotud kulutuste katteks tasuma sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kuigi ühistu põhikirjast nähtub, et maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korteri kogupinnas (lI, lk 35-36), on üldkoosoleku otsustega kehtestatud vastavate majandamiskulude (hooldus- ja remonditööde) jaotuse alusena kr / m2 kohta. Nimetatud kulude jaotuse alust võimaldab ka
-1 lg 1 sätestatu ning vastavat hooldus ja remondikulu arvestamise alust kinnitas kohtus ka tunnistajana L H . Tema seletusel kaeti halduskuludest ka kogu maja korrasoleku kulud, samuti ka raamatupidamise- ja pangateenuse kulud. Kostja on oma vastuväidetes seadnud kahtluse alla 16.07.2002 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest tulenevalt vastu võetud otsuste seaduslikkuse. Hageja on esitanud kohtule 09.07.2002 üldkoosoleku protokolli ja koosolekul oselenute nimekirja (I lk.197): nimetatud koosolekul otsustati kvoorumi puudumisel kokku kutsuda korduskoosolek 16.07.2002. Samuti on esitatud KÜ Lennuki 8 üldkoosoleku 16.07.2002 toimumise kohta osavõtjate nimekiri (I, lk 187) ja korteriomanike nimekiri (I, lk 188-189). KÜ Lennuki 8 põhikirja p.6.4 sätestab, et ühistu liikmeid informeeritakse üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 15 päeva ette. Põhikirja p 6.5 kohaselt, kui üldkoosolekule ei ilmu nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala 10 jooksul. Etteteatamise aega, mis peaks jääma esimese koosoleku ja korduskoosoleku kokkukutsumise vahele, ei ole põhikirjas sätestatud. Kohus leiab, et isegi juhul, kui lähtuda üksnes põhikirja p 6.4 sätestatud tähtajast, ei ole tegemist sedavõrd olulise rikkumisega, mis tooks iseenesest kaasa otsuse tühisuse.
lg 4 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Nimetatud üldkoosoleku otsust ei ole kostja poolt vaidlustatud, see on jõus ning seega täitmiseks kohustuslik. Hooldus- ja remondikulude võlgnevuse tasu arvestamisel lähtub kohus järgmistest asjaoludest: Hagiavalduse kohaselt on nõudes esitatud võlgnevuse arvestus esitatud seisuga 31.01.2004 summas 37113.27 krooni (sellest viivised 7 223.25 krooni ja põhivõlgnevus summas 29 890.02 krooni, I, lk 5). Tegelikult ületab 31.01.2004 seisuga esitatud võlgnevuse summa mitteeluruumi M2 osas (summas 27 134.93 krooni (I, lk 96)) ja M1 osas (16 231.09 krooni (I, lk 10)) kokku hagis nõutud summa. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hagis nõutud võlgnevuse summa nii põhivõlas kui viivistes on tegelikult arvestatud ja nõudena esitatud seisuga kuni 01.12.2003. Nimetatu nähtub mitteeluruumi M1 võlgnevuse arvestuse koondilt seisuga 01.09.2001 – kuni 01.12.2003 (I, lk 104) ning mitteeluruumi M 2 osas sama arvestuse koondilt alates 01.04.2001 kuni 01.12.2003 (I,lk 105); kostjale esitatud arvete väljatrükkidelt, s.o. mitteeluruumi M1 osas arvelt nr 0312 01.12.2003 on kostjal esinev võlgnevus summas 11 309.39 krooni ja viivis 2 926.65 krooni (I, lk 46) ning mitteeluruumi M2 osas arvelt nr 0312 - 01.12.2003 esineb võlgnevus 18 580.63 krooni ja viivis 4296.60 krooni (I, lk 65); samad summad nähtuvad ka esitatud koondarvestuselt seisuga 01.12.2003 (lk 10 ja 104, 96 ja 105). Kohtumenetluse käigus ei ole hageja võlgnevuse arvestuse aluseks olevat perioodi suurendanud ega ka nõutud põhivõla ja viiviste osas nõuet korrigerinud, mistõttu ei ole kohtul võimalik hagis muudatuste tegemise puudumise tõttu nõude piiridest väljuda. Hageja ei ole ka esitanud kostjale väljastatud arveid, millest nähtuks detsembris 2003 ja jaanuaris 2004 kostja kasutatud teenuste eest tasumisele kuuluvad summad. Samal põhjusel ei saa kohus arvesse võtta ka kostja väiteid tema poolt veebruaris 2004, s.o. enne hagi esitamist tasutud summadest ning hagi esitamise seisuga esinevast ettemaksust üldsummas 1150.20 krooni. Kostja esitatud kontoväljavõttest nähtub ebaregulaarne summade ülekandmine hageja arvele, kuid ei nähtu millist esitatud arvet on tasutud ning millise mitteeluruumiruumi osas esitatud arvete tasumine on toimunud. Remondikulude katteks tasumisele kuuluvat summad arvestab kohus järgmiselt: mitteeluruumi M1 osas kuuluks vastavalt korteriühistu otsustele alates haginõudes märgitud arvestuspeioodist septembrist 2001 kuni 01.12.2003 tasumisele (39,0 m2 x 1,81) = 70.59 krooni kuus (ümardades 70.60 krooni), mis vastavalt 27 kuu eest moodustab kokku 1906.20 krooni. Mitteeluruumi M2 osas vastavalt hagis märgitud arvestusperioodist lähtudes kuni kohtule esitatud nõuet tõendavatel arvetel märgitud ajani, s.o. mai 2001 kuni – 01.12.2003, kokku 31 kuu eest, arvestusega (1,81 krooni x 81,40 m2) =147,334 krooni kuus (ümardades 147.35 krooni) ning vastavalt 31 kuu eest kokku 4567.85 krooni. M1 ja M2 mitteeluruumi remondifondi raha kokku (1906.20 + 4567.85) moodustab summa 6474.05 krooni. Hooldustasu kuulub tasumisele vastavalt järgmisele arvestusele - mitteeluruumi M1 osas (1,59 x 39m2) = 62,0 krooni kuus, s.o. 27 kuu eest (alates septembrist 2001 kuni 01.12.2003) kokku 1674 krooni. Enne septembrit 2001 on hageja koondilt nähtuvalt kostja arved M 1 osas tasutud (I, lk 104). Mitteeluruumi M2 osas vastavalt (1,59 x 81,40 m2) = 129.426 krooni kuus (ümardatult 129.45 krooni) ja kokku 31 kuu eest (alates maist 2001 kuni 01.12.2003) summas 4012.95 krooni. Hooldustasu mitteeluruumide M1 ja M 2 osas kokku (1674 + 4012.95) moodustab summa 5686.95 krooni 11 Seega moodustavad remonditasu ja hooldustasu põhjendatud võlgnevus haginõude aluseks oleval arvestuslikul perioodil mõlema mitteeluruumi osas kokku (6474.05 + 5686.95) summa 12 161 krooni. Hageja esindaja kinnitusel kostja mingile osale territooriumist ainukasutus- ja hooldusõiguse saamiseks ühistu poole ei ole pöördunud. Seega puudub ka kohtul poolte vahel vastavate kokkulepete puudumisel alus kostja kantud kulutuste arvesse võtmiseks ning hoolduskulude tasu vähendamiseks. Kostjale kuuluvates mitteeluruumides asub Rakvere Avico OÜ kauplus, kelle poolt on äritegevuse käigus sõlmitud kokkulepped Tallinna Külmhoonega (II, lk. 56) ning Rakvere Piiristutehas AS-iga pakkekastide tagastamiseks (II lk.55). Tunnistaja L H kinnitusel kostjale prügiveo eest arveid ei olegi esitatud, muude halduskulude eest esitati kostjale arveid samadel alustel teiste ühistu liikmetega. Kohus leiab ka, et kostja on kohustatud tasuma elamu veehälbe eest ühtsetel alustel teiste ühistu liikmetega. Ühistu üldkoosoleku 16.07.2002 otsuse punkti 2 kohaselt otsustati juhul, kui maja veemõõturi üldnäit ei lange kokku korterite näitude kogusega, siis tuleb jaotada vee kadu korterite peale. Vee hälbe eest tasumisele kuuluv summa on arvestatud kostjale ainult ühe mitteeluruumi M1 osas (I, lk52). Kostja ei ole nimetatud otsust ega vastavaid arveid veehälbe arvestamise osas ühistule vaidlustanud. Kuigi 16.07.2002 otsuses on märgitud veekao jagamist korterite peale, on kostja kui mitteeluruumide omaniku kohustused korteriühistu liikmetena võrdustatud eluruumide omanikega ning
-1 alusel on tal nimetatud teenuse tarbijana ja ühistu koosoleku nimetatud jõus oleva otsusest tulenevalt kohustus tasuda veekao eest samadel alustel teiste ühistu liikmetega. Kostja poolt tasutud veekogused ja temale veehälbe eest tasumiseks arvestatud summad (kokku 204.65 krooni) nähtuvad mitteeluruumi M1 veemõõturi näitude koondarvestuse tabelist (I, lk 103). Kokku peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja halduskulude (12 161 krooni) ja veekao eest (204.65 krooni) võlgnevuse katteks 12 365.65 krooni. Kohus leiab ka, et hageja esitatud viivisvõla nõue rahuldamisele ei kuulu.
lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Esitatud arvetelt ning ka tunnistaja L H ütlustest nähtub, et viivist arvestati kostjale kogu võlgnetavalt summalt, s.o. kõigilt kululiikidelt.
lg 4 ja
-1 lg 1 tulenevalt oleks põhjendatud viivist arvestada üksnes majandamiskulude maksetega hilinemisel. Sama põhimõte nähtub ka korteriühistu üldkoosoleku protokollist 16.07.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.