§-st 440 lg 3. Viimases on sätestatud, et kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
§-s 440 lg 1 on sätestatud, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kõik kostjad on eelmenetluse käigus hagi õigeks võtnud, võib lahendada kirjalikus menetluses, tehes hagi rahuldava otsuse. Kuna tegemist ei ole abikaasade vahelise vaidlusega, ei loe kohus käesolevat tsiviilasja abieluasjaks
Seetõttu ei kuulu kohtu arvates ka kohaldamisele
lg 4 esimeses lauses sätestatu, mille kohaselt kohus ei ole seotud hagi õigeksvõtuga seotud abieluasjas.
lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse, jättes otsusest välja kirjeldava osa. PkS § 132 kohaselt lahusvara määratakse kindlaks ja ühisvara jagatakse perekonnaseaduse sätete kohaselt ka siis, kui see oli omandatud enne selle seaduse jõustumist. Seega tuleb hagiavalduses näidatud korteriomandi kuuluvuse küsimuses lähtuda § 15 sätetest. PkS § 15 lg 1 kohaselt abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. 2
§-le 173 lg 1 menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
lg 1 kohaselt jäetakse menetluskulud reeglina poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti.
§-s 162 lg 4 on sätestatud, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu arvates on käesolevas asjas põhjendatud poolte menetluskulud jätta neid kandnud poole enda kanda. Hagi esitamise vajadus on tekkinud hageja enda tegematajätmisest, mistõttu menetluskulude jätmine kostjate kanda oleks äärmiselt ebaõiglane. Hageja ei registreerinud peale Põlva Rajooni Rahvakohtu 07.10.1985.a. kohtuotsuse jõustumist abielulahutust perekonnaseisorganis, nagu nägi ette sel ajal kehtinud APK § 190 lg 1. Seetõttu ka abielu juriidiliselt ei lõppenud ( APK § 46) ning sai võimalikuks hagiavalduse esitamist tinginud probleemi teke.
§-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt kuulub hagi õigeksvõtmisel põhinev otsus tagatiseta viivitamatult täitmisele Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.