← Eesti

2-05-16941/4

Obsah (6)§51§ 26§ 29§ 50§ 60§ 61

2-05-16941 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-16941 Otsuse kuupäev Jõhvi, 12. oktoober 2006.a kl 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi M. P. hagi I. P. va

) § 60 lg 1 ja § 61 lg 4 välja mõista kostjalt elatusraha lapse ülalpidamiseks summas 4 612 krooni kuus. 3. Pärast kostja lahkumist jäi poolte ühine laps hageja juurde. Edaspidiste vaidluste ärahoidmiseks palus hageja vastavalt

§51määrata lapse elukohaks hageja igakordse hageja elukoha.

KOSTJA VASTUS

  2. jaanuaril 2006.a esitatud kostja vastuse kohaselt ei töötanud hageja pärast lapse sündi kolm aastat ning sel ajal maksis kostja mitte ainult lapsele elatist, vaid pidas üleval ka hagejat ning hageja esimesest abielust sundinud poega R.. Kuni septembrini 2005.a kostja tasus kõik maksed, ostis lapsele vajalikud rõivad, lisaks sellele andis ta hagejale sularaha vastavalt oma võimalustele ja pere vajadustele. Ajal, mil kostja oli sunnitud hageja nõudmisel kodust lahkuma ja tal puudusid sissetulekud, ei saanud kostja elatist maksta regulaarselt.
  3. Kostja ei nõustunud lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks esitatud nimekirjaga, leides, et lapse vajadused on põhjendamatult suurendatud ning lapsele saab osta asju ka väiksemate hindadega. Kostja nõustus elatise maksmisega vaid summas 2 500 krooni kuus.
  4. Abielu lahutamise ja lapse elukoha kindlaksmääramise osas kostjal vastuväiteid ei olnud. KOHTUISTUNG
  5. Kohtuistungil hageja ja tema esindaja toetasid hagi, kuid elatise väljamõistmise osas vähendasid nõuet kuni 2 500 krooni kuus. Hageja seletuste kohaselt kostja lahkus pere juurest ja pooled enam koos ei ela. Kostja kuritarvitas alkoholi ja kasutas hageja suhtes vägivalda, mistõttu oli hageja sunnitud kutsuma politseipatrulli kohale. Hageja palus lahutada abielu, jätta laps enda 2

(4)2-05-16941 kasvatada ning välja mõista kostjalt enda kasuks elatis lapse ülalpidamiseks kostja poolt õigeksvõetud 2 500 krooni ulatuses alates hagi esitamisest.
  1. Kostja nõustus abielu lahutamise, lapse hageja juurde elama jätmise ning lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 2 500 krooni elatise maksmisega. Kostja väitel on ta vahepeal ostnud lapsele asju, andnud raha, kokku rohkem kui 9 000 krooni. Seda summat palus kostja arvestada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Abielu lahutamise põhjendatus
  3. Vastavalt abielutunnistusele poolte abielu on sõlmitud 05.09.1997.a. Abielu lõppemise alused on sätestatud perekonnaseaduse (

) peatükkis 5.

§ 26ja § 27 järgi abielu lõppeb muuhulgas ka abielu lahutamisega kohtus.

Sama seaduse §29 lg2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. 11. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Hageja soovib abielu lahutada, kostja on abielu lahutamisega nõus. Poolte seletustega on tuvastatud, et alates 2004.a augustikuust pooled elavad lahus. Hagi esitamine ei mõjutanud pooli, nende vahelised suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud. Kohtuistungil selgelt väljendatud poolte tahteks oli abielu lahutamine. Eeltoodud asjaolud välistavad abielu jätkamist, mistõttu kuulub hagi abielu lahutamise osas rahuldamisele. Lapsesse puutuva vaidluse lahendamine 12.

§ 29

lg 3 lähtudes abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel ka lapsesse puutuva vaidluse. Hageja nõuab jätta last enda juurde elama, millega kostja on nõustunud. 13. TsMS §440 lg alusel kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja omaksvõtt on mõjutatud pettuse või vägivallaga, kohus ei tuvastanud. Laps on kogu aeg elanud hageja juures. Asjaolusid, mille kohaselt ei saaks last hageja kasvatada jätta, pole tuvastatud. Seega rahuldab kohus ka selles osas hagi ja vastavalt

§51jätab lapse hageja juurde elama.

Õigus elatisele

  1. Vastavalt sünnitunnistusele lapse Liselle Peedu vanemateks on hageja ja kostja. Hagiavalduse järgi laps elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel, kostja ei toeta hagejat materiaalselt. Kostja ei vaielnud sellele vastu. Kostja seletuste kohaselt pole ta lapse ülalpidamiseks regulaarselt elatist maksnud, pärast hagi esitamist ostis kostja lapsele asju ja andis raha kokku umbes 9 000 krooni.
  2. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (

) peatükkis 8. Vastavalt

§ 50

lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

§ 60lg 1 alusel vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Kuna kostja ei ole ülalpidamiskohustust nõutaval viisil täitnud, siis vastavalt

§ 61lg1 ja §70 mõistab kohus kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise hageja kasuks. 3

(4)2-05-16941
  1. Kostja on võtnud hagi ka elatise väljamõistmise osas õigeks. Et kostja õigeksvõtt rajaneb eksimusel, pole tuvastatud. Sellepärast ei pea kohus vajalikuks lapse vajadusi ega poolte varalist seisundit välja selgitada. Kuna kohtuotsus põhineb kostja õigeksvõtul, TsMS §440 lg1 ja § 444 lg 1 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi hagiavalduses toodud õiguslikel alustel hageja poolt nõutud ja kostja poolt õigeksvõetud summas 2 500 krooni kuus alates elatise nõue esitamisest, s.o alates
  2. septembrist 2005.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  3. Pärast hagi esitamist kostja poolt lapse ülalpidamiseks tehtud kulutused summas 9 000 krooni tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. Kohtukulud
  4. TsMSRakS § 3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 14.09.2005.a. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuli tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast. TsMS § 48 lg 1 p 3 alusel elatise hagis määrati hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 28 000 krooni (2 500 x 12). RLS § 16 lg 1 p 1 alusel hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest elatisehagi esitamisel. Seega vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §64 lg1 kuulub riigilõiv 1 750 krooni väljamõistmisele kostjalt riigituludesse.
  5. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.