sätestatust juhindudes ja
veebruari- ja märtsikuu rahvusvahelised kauba saatelehed (CMR-id) seoses käibemaksu kontrollimise käigus ilmnenud vajadusega selgitada välja kauba üleandmine ostjale ja kaubavedude tegelik toimumine. Korralduses on märgitud, et ükski transporditeenust pakkuv äriühing ei ole kontrollitaval perioodil OÜ-le Morobell arveid esitanud ning kaubavedusid ei ole korraldanud ka OÜ Morobell ise. Korralduse kohaselt rahandusministri 07.04.2004.a. määruse nr 73 “Kauba eksporti tõendavate dokumentide loetelu” § 1 lg 2 p 3 alusel on juhul, kui kauba eksport ei ole piisavalt tõendatud, maksuhalduril õigus nõuda muid dokumente, sealhulgas ka kauba saaja poolt kinnitatud kaubaveo saatedokumente. OÜ Morobell esitas 16.11.2005.a Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA Lääne Maksu- ja Tollikeskuse 27.07.2005.a korralduse nr 12-2.1/7017 tühistamiseks. KAEBUSE MOTIIVID OÜ Morobell leiab, et CMR-ide nõudmine on põhjendamatu ning kaebaja taotletavaks eesmärgiks on vabaneda CMR-ide esinemise kohustusest. Korralduses dokumendinõude alusena viidatud rahandusministri 07.04.2004.a. määrusega nr 73 kehtestatud „Kauba eksporti tõendavate dokumentide loetelu“ § 1 lg 2 p 3 on rakendatav kaebaja arvates vaid siis, kui kauba eksport ei ole piisavalt tõendatud sama määruse § 1 lg 1 nimetatud dokumentidega. Kaebaja väitel on ta esitanud kõik eksporti tõendavad dokumendid, millisena kaebaja on nimetanud tollideklaratsiooni ja müüja poolt väljastatud arve. Korraldust ei ole põhjendatud asjaoluga, et kauba eksport ei ole piisavalt tõendatud sama määruse § 1 lg 1 nimetatud dokumentidega. Seega ei ole kaebuse väitel põhjendatud ka mingite täiendavate dokumentide, s.h. CMR-ide nõudmine ekspordi tõendamiseks. Maksuhalduril ei tekkinud kahtlust siis, kui ta teostas kauba ekspordi tolliprotseduuri. Seda tõendavad kontrolli käigus esitatud tollideklaratsioonid.Kui maksuhalduri ühel allüksusel tekkis kahtlus teise allüksuse tegevuse õigsuses, saab ta neid kahtlusi kõrvaldada ilma OÜ-t Morobell tülitamata. Samuti leiab kaebaja, et maksuhaldur nõuab kauba saaja poolt kinnitatud CMR-e, mida kauba saatjal ei ole objektiivselt võimalik esitada. Rahvusvahelise kaupade autoveo konventsiooni art 5 kohaselt koostatakse saateleht 3 eksemplaris, kusjuures saatja valdusesse jääb saatelehe eksemplar, millel kauba saaja kinnitust olla ei saa. Samuti tuleb silmas pidada,et kui kaupa kolmandale isikule vedamiseks üle ei anta, vaid see toimub müüja või ostja transpordiga, CMR ei koostata. Arusaamatuks jääb esitatud põhjendus, mis seisneb vajaduses selgitada välja kaubavedude tegelik toimumine. Kaebuse esitaja maksuarvestusse ei ole võetud ühtegi veoteenuse arvet ja kaebaja ei ole veoteenust saanud ega vedude eest tasunud. Seda, et ükski transporditeenust pakkuv äriühing ei ole kontrollitaval perioodil kaebajale arveid esitanud ning kaubavedusid kaebaja ise korraldanud ei ole, märgib oma korralduses ka maksuhaldur. Seega puudub vajadus kontrollida veoteenuste arvestamist käibemaksuarvestuses. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 2 Lääne Maksu- ja Tollikeskus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu. Maksuhaldur on
veebruari- ja märtsikuu käibedeklaratsioonidega esitatud tagastusnõuete õigsust. Uurimisprintsiibist tulenevalt analüüsib maksuhaldur maksukohustuslase poolt esitatud dokumente ja muid tõendeid ning selgusetuks jäänud asjaolude kohta kogub omal algatusel tõendeid, mida ennekõike tuleb nõuda maksukohustuslaselt. Viimasel omakorda on kohustus need tõendid esitada
Maksuhaldur otsustab temale pandud ülesannetest ja kaalutlusõigusest lähtuvalt , milliseid tõendeid ta peab konkreetses asjas vajalikuks koguda (
Maksuhalduril on õigus kontrollida mitte ainult kontrollitava raamatupidamisdokumente, vaid kõiki majandus – või kutsetegevusega seotud dokumente. Maksukohustuslane peab aga
06.05.2005.a. esitatud OÜ Morobell raamatupidamisdokumentidest selgus, et kontrollimiseks on vaja ka rahvusvahelisi kaubaveo saatedokumente. Kala ekspordi tollideklaratsioonidel on tarneklauslina märgitud CPT ( laadimiskoht sihtpunktis määratud, müüja kohustuste hulka kuuluvad transpordi korraldamine ja selle eest tasumine kuni sihtpunktini ja ekspordi tollivormistus) ja DAF( laadimiskoht määratud, müüja kohustuste hulka kuuluvad transpordi korraldamine piirini ja selle eest tasumine, ekspordi tollivormistus, kaup piiril veokilt mahalaadimata) ning sihtkohana Ivangorod ja Sankt-Peterburg. Kaebajale ei olnud arveid esitanud aga ükski transpordifirma ega olnud ta ka ise oma autodega kala Venemaale toimetanud. Tollideklaratsioonidel olid märgitud kaupa transportinud autod, mis olid registreeritud Venemaal või kuulusid Liikluskindlustusfondi andmetel erinevatele Eesti äriühingutele. Ükski neist viimatimärgitud äriühinguist OÜ-le Morobell transpordi eest arveid esitanud ei olnud. Samuti puudusid arvete hulgas Venemaa isikute transpordiarved. Tulenevalt rahandusministri 07.04.2004.a. määruse nr 73 § 1 lg 2 p 3 oli juhul, kui kauba eksport ei ole piisavalt tõendatud, maksuhalduril õigus nõuda ka muid dokumente, sealhulgas kauba saaja poolt kinnitatud kaubaveo saatedokumente. Kala transpordi asjaolude väljaselgitamiseks nõudis revident „Kauba eksporti tõendavate dokumentide loetelu“ § 1 lg 2 p 3 alusel OÜ-lt Morobell rahvusvaheliste kaubaveo saatedokumentide esitamist, kuna revidendi põhjendatud seisukoha kohaselt ei olnud kala eksport ekspordi tollideklaratsioonidega piisavalt tõendatud. Korralduses on toodud põhjendus, miks kaubaeksporti tõendavate dokumentide loetelu § 1 lg 1 p 1 nimetatud dokumendid piisavalt eksporti ei tõenda. Antud juhul ilmnes, et ekspordideklaratsioonides kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele. Ebaõiged andmed peab maksuhaldur välja selgitama ja tegema kindlaks, kas need mõjutavad käibemaksukohustust. Nõutud saatelehed täiendavad tollideklaratsioonides esitatud andmeid ja võimaldavad kontrollimisel ilmnenud vastuolud kõrvaldada. Eksporti tõendavate lisadokumentide küsimist ei keela ka kehtiv käibemaksuseadus. Kaebaja väited CMR-ide mittekoostamisest juhtudel, kui kaupa kolmandale isikule vedamiseks ei anta, on asjakohatud, sest tollideklaratsioonide järgi on kaupa vedanud 4 Eesti autot, mis müüjale ega ostjale ei kuulu. Kui kaupa vedanud Venemaa autod kuuluksid ostjale, peaks tarneklauslitest tulenevalt kaebaja ostjale transpordi eest täiendavalt tasuma, mida tehtud ei ole. Kaebaja ei ole esitanud ka lepinguid, millest nähtuks, et tollideklaratsioonides oleksid näidatud valed tarneklauslid. Kauba saatja saab alati nõuda kauba vedaja käest saaja poolt kinnitatud saatelehe eksemplari ning vedaja on kohustatud selle saatjale edastama. Maksuhaldur ei kontrolli üle mitte tolliametnike tegevust, vaid kaebaja poolt deklareeritud andmeid. Tolliprotseduuri käigus ei saanud toll teha kindlaks, kas kõik deklareeritud andmed, sh tarneklauslid, on õigesti märgitud. 3 Korraldus on nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ja selles on piisava põhjalikkusega esitatud haldusakti andmise asjaolud. KOHTU PÕHJENDUSED 1.OÜ Morobell esitas 16.11.2005.a Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA Lääne Maksu- ja Tollikeskuse 27.07.2005.a korralduse nr 12-2.1/7017 ning Maksu- ja Tolliameti 14.09.2005.a otsuse nr 303 ja 24.10.2005.a otsuse nr 358 peale. Kohus on eelmenetluses selgitanud välja kaebaja tahte ning OÜ Morobell on 20.12.2005.a. kaebuse eset täpsustanud, jäädes MTA Lääne Maksu- ja Tollikeskuse 27.07.2005.a korralduse nr 12-2.1/7017 tühistamise nõude juurde. Samuti on kohus 25.01.2006.a. määrusega ennistanud nimetatud haldusakti tühistamiseks kaebuse esitamise tähtaja, millist kohtumäärust menetlusosalised vaidlustanud ei ole. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks kaebuse eseme ja kaebuse tähtaja küsimuste lahendamise kordamist kohtuotsuses. Tulenevalt kaebuse täpsustusest ning kohtuistungil esitatud väidetest on käesolevas haldusasjas vaidlus selle üle, kas maksuhalduri poolt 27.07.2005.a korraldusega nr 122.1/7017 OÜ-lt Morobell 2005.a. veebruari ja märtsi kaubaveo saatelehtede esitamise nõudmine oli õiguspärane. 2.Maksuhaldur peab maksumenetluses järgima haldusmenetluse üldpõhimõtteid,samuti tagama menetlusosalistele nende õiguste kaitse.
lg 3 on sätestatud menetluse efektiivsuse põhimõte, mille kohaselt maksuhaldur peab menetluse läbi viima võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, tegema seejuures võimalikult vähe kulutusi ning mitte põhjustama menetlusosalistele üleliigseid ebamugavusi. Menetluse kiirus ja lihtsus ning menetlusosalise õiguste kaitse ei ole vastandatav maksuhaldurile pandud kohustusele tagada maksude tasumise õigsuse kontroll ning võtta vajadusel tarvitusele vastavad meetmed, ka ei ole menetluse efektiivsuse põhimõttest võimalik järeldada maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusest vabanemist .
lg 2 p 1 tulenevalt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning järgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras.
lg 2 sätestatud maksumenetluse uurimisprintsiibist tulenevalt ei ole maksuhaldur seotud ainult menetlusosalise esitatud tõendite ja taotlustega, vaid tal on õigus otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingu sooritamise vajadus, toimingu liik ja ulatus, samuti milliseid tõendeid peab maksuhaldur vajalikuks koguda. Samas on uurimispõhimõtte kohaselt maksuhalduril kohustus maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvestada kõiki asjas tähendust omavaid, , sealjuures nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavaid asjaolusid (
Seega kõigi asjas tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks mingite menetlustoimingute vajalikkuse kasuks otsustamine ka juhul, kui see on ebamugav või aeganõudev , kuid eesmärgipärane ja põhjendatud,ei ole menetluse efektiivsuse põhimõtte ning maksukohustuslase õiguste rikkumiseks. Maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja seega maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmiseks on maksuhalduril
lg 1 tulenevalt õigus nõuda maksukohustuslaselt teavet.
lg 1 tulenevalt võib maksuhaldur nõuda maksumenetluses tähtsust omavaid dokumente.
lg 2 sätestab põhimõtte, et maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks tuleb kõigepealt nõuda teavet maksukohustuslaselt endalt ja alles siis võib pöörduda teabe saamiseks kolmandate isikute poole.Viidatud sätteist tulenevalt on tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks esmalt maksukohustuslase poole pöördumine normiks, 4 mida ei saa käsitleda
lg 3 sätestatu eiramisena, vaid nimelt viidatud sättes kehtestatud põhimõtete järgimisena. Ülaltoodud sätteist tulenevalt on maksuhaldur õigustatud pöörduma maksukohustuslase poole maksustamise seisukohalt tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks teabe ja dokumentide saamiseks ja maksukohustuslase poolt kaasaaitamiskohustuse täitmise võimaldamiseks. Maksuhalduri tegevust iseloomustavale uurimisprintsiibile vastab maksukohustuslase
sätestatud kaasamistamiskohustus, sealhulgas kohustus teatada maksuhaldurile kõik maksustamise seisukohalt tähendust omavad või omada võivad asjaolud. 3.Üksikjuhtumite kontrollil peab maksuhaldurile olema eelnevalt teada asjaolu, mille kinnituseks või ümberlükkamiseks tõendite kogumine läbi viiakse. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud korraldusest nähtub, et maksuhaldur on varasema korraldusega 28.04.2005.a. teavitanud OÜ-t Morobell 2005.a. veebruari- ja märtsikuu käibemaksu tasumise õigsuse kontrollist ning dokumentide esitamise nõue on seotud 2005.a. veebruari- ja märtsikuu käibemaksu tasumise õigsuse kontrolliga. Osundatu on olnud mõistetav ka kaebuse esitajale. HMS § 56 ja
lg 3 p 5 kohaselt tuleb adressaadile kohustusi paneva maksuhalduri haldusakti põhjendustes märkida haldusakti andmise õiguslik ja faktiline alus. Korralduses on viited õiguslikule alusele, samuti on maksuhaldur esitatud põhjendused, mis on tinginud CMR-de nõudmise ” seoses käibemaksu kontrollimise käigus ilmnenud vajadusega selgitada välja kauba üleandmine ostjale ja kaubavedude tegelik toimumine, kuna ükski transporditeenust pakkuv äriühing ei ole kontrollitaval perioodil OÜ-le Morobell arveid esitanud ning kaubavedusid ei ole korraldanud ka OÜ Morobell ise.” ning on leidnud, et käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja poolt esitatud dokumentidega kauba eksport piisavalt tõendatud. Kohus leiab, et korralduse andmise faktiline alus on ebapiisavalt motiveeritud, sest sellest ei nähtu üheselt selgelt, millest tekkis vajadus selgitada välja kauba üleandmine ostjale ja kaubavedude tegelik toimumine. Seega ei nähtu korraldusest ka, miks on maksuhaldur lugenud kauba ekspordi ebapiisavalt tõendatuks. Vaidlustatud korralduses ei ole toodud maksuhalduri kirjalikus vastuses ja kohtuistungil esitatud põhjendusi, mille kohaselt selgus 06.05.2005.a. OÜ Morobell poolt esitatud raamatupidamisdokumentidest, , et kala ekspordi tollideklaratsioonidel oli tarneklauslina märgitud CPT ( laadimiskoht sihtpunktis määratud, müüja kohustuste hulka kuuluvad transpordi korraldamine ja selle eest tasumine kuni sihtpunktini ja ekspordi tollivormistus) ja DAF ( laadimiskoht määratud, müüja kohustuste hulka kuuluvad transpordi korraldamine piirini ja selle eest tasumine, ekspordi tollivormistus, kaup piiril veokilt mahalaadimata) ja sihtkohana Ivangorod ja Sankt-Peterburg, ent OÜ Morobell veoteenust saanud ega vedude eest tasunud ei ole. Kui haldusakti osalises motiveerimatuses seisnev õigusvastasus hilisema põhjendamisega kõrvaldatakse, ei tingi motiveerimisnõude rikkumine akti andmisel selle tühistamist. 4.KMS § 5 lg 5 kuni 01.01.06 kehtinud redaktsiooni kohaselt kehtestati kauba eksporti tõendavate dokumentide loetelu rahandusministri määrusega. Rahandusministri 07.04.2004.a. määruse nr 73 ”Kauba eksporti tõendavate dokumentide loetelu” § 1 lg 1 sätestas: Kauba eksporti tõendatakse järgmiste dokumentidega: 1) ekspordi tollideklaratsioon, millel on pädeva tolliasutuse märge tolliformaalsuste lõpetamise kohta «Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse nr 2454/93/EMÜ, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik» (Euroopa Liidu Teataja L 253, 11.10.1993 lk 0001–0766) 5 tähenduses, ja kauba müüja poolt väljastatud arve. Ekspordi tollideklaratsiooni lahtris 24 peab olema märgitud tehingu liik, mis näitab kauba võõrandamist; 2) aktsiisikauba «Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse» (RT I 2003, 2, 17; 48, 345; 88, 591; 90, 602) tähenduses eksportimisel lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatud dokumendile aktsiisikauba saateleht, mis peab vastama «Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduses» kehtestatud nõuetele; 3) seestöötlemise tolliprotseduuril teostatud toimingute ja lisatud kaupade eest esitatud arve ja ekspordi tollideklaratsioon või kauba saaja poolt kinnitatud kaubaveo saatedokumendid; 4) ühendusevälise riigi impordi tollideklaratsioon. Sama paragrahvi lg 2 nägi ette, et kui kauba eksporti ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidega piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda muid dokumente, milleks võivad muuhulgas olla: 1) kauba eest krediidiasutuse kaudu tasumist tõendav dokument; 2) kirjalik ostu-müügileping või tellimiskiri, mis võib olla saadetud elektrooniliselt; 3) kauba saaja poolt kinnitatud kaubaveo saatedokumendid. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kala ekspordi tollideklaratsioonidel oli tarneklauslina märgitud CPT ( laadimiskoht sihtpunktis määratud, müüja kohustuste hulka kuuluvad transpordi korraldamine ja selle eest tasumine kuni sihtpunktini ja ekspordi tollivormistus) ja DAF ( laadimiskoht määratud, müüja kohustuste hulka kuuluvad transpordi korraldamine piirini ja selle eest tasumine, ekspordi tollivormistus, kaup piiril veokilt mahalaadimata) ja sihtkohana Ivangorod ja Sankt-Peterburg, mistõttu kohus ei pidanud vajalikuks nimetatud dokumentide asja materjalide juurde nõudmist. Samuti on menetlusosalised kohtule kinnitanud, et puudub vaidlus selle üle, et tollideklaratsioonidel olid märgitud kaupa transportinud autod, mis olid registreeritud Venemaal või kuulusid erinevatele Eesti äriühingutele, mistõttu asja materjalide juurde ei ole nõutud ka nimetatut kinnitavaid tõendeid. Vaidlus puudub menetlusosaliste vahel ka selle üle, et ükski transpordifirma kaebuse esitajale arveid esitanud ei olnud ning kaebuse esitaja ise oma autodega kala Venemaale toimetanud ei olnud. Eespooltoodust järelduvalt ilmnesid kontrollimise käigus esitatud dokumentides sisalduvates andmetes vastuolud,millest tulenevalt oli põhjendatud maksuhalduri seisukoht tollideklaratsioonis sisalduvate andmete ebapiisavusest ekspordi tõendamisel. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kaubaveo tegelik toimumine ja kauba üleandmine ostjale omab tähendust ekspordi tõendamisel ning tarneklauslite järgi oli selleks kohustatud kaebuse esitaja.OÜ-l Morobell aga ei olnud transpordi tasumise arvet ning ei olnud näha, et ta oleks kaupa ise vedanud. Lisaks eespoolnimetatule ei olnud esitatud maksuhaldurile lepinguid, millest nähtuks tollideklaratsioonides valede tarneklauslite näitamine. Seega olid ka põhjendatud maksuhalduri kahtlused kauba olemasolu ja selle transpordi toimumise ning kauba ostjale üleandmise suhtes ehk teisisõnu – ekspordi toimumise suhtes. Esitatud tõendite õigsuses kahtluste tekkimisel ning ilmnenud vastuolude lahendamiseks oli maksuhaldur õigustatud nõudnma täiendavaid tõendeid. Rahvusvaheliste kauba saatelehtede (CMR) alusel soovis maksuhaldur saada kinnitust ekspordi toimumise kohta ning seega nõuti korraldusega dokumente, mis olid vajalikud OÜ Morobell käibemaksukohusust mõjutada võivate asjaolude väljaselgitamiseks. Maksuhaldur on korralduses märkinud, et dokumentide nõudmine on tingitud ekspordi ebapiisavast tõendatusest. Kohus nõustub vastustajaga, et CMR-d aitavad tõendada ekspordi 6 toimumist. Ehkki nimetatud dokumendid on osaliselt aluseks tollideklaratsioonide koostamisel, oli maksuhalduril tekkinud tollideklaratsioonide õigsuses kahtlusi. 5.Kohus ei nõustu kaebuse väitega, mille kohaselt korraldus on suunatud objektiivselt võimatu kohustuse tekitamisele. Eesti Vabariik ühines Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) ja selle juurde kuuluva protokolliga vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.03.1993.a. määrusele nr 61 . Konventsiooni art 6 sätestab andmed, mida saatedokument peab sisaldama ning viidatud sättest tulenevalt kajastub kaubaveo saatedokumendil oluline informatsioon kauba saaja ja saatja, kauba lähte- ja sihtkoha kohta, kauba kirjeldus, kogus jne. Konventsiooni art 5 kohaselt koostatakse saatedokument kolmes originaaleksemplaris, millele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja.Saatedokumendi esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas ning kolmas jääb vedajale. Maksuhaldur on nõudnud OÜ Morobell CMR-de esitamist. Kaebuse esitajal sai olla vaid saatedokumendi esimene eksemplar ning osaühingu saatelehtede nõudmisel sai nõuet mõista kui kaebaja käes oleva eksemplari esitamise nõudmist. Korralduses on eelnevalt viidatud rahandusministri määruse nr 73 § 1 lg 2 p 3, mille alusel on juhul, kui kauba eksport ei ole piisavalt tõendatud, maksuhalduril õigus nõuda muid dokumente, sealhulgas kauba saatja poolt kinnitatud kaubaveo saatedokumente , mis võis tekitada arusaamatuse, mida kaebajalt soovitakse. Kaebuse esitajal oli õigus ja võimalus seda maksuhaldurilt küsida. Kui kaebuse esitajal nõutavat dokumenti objektiivsetel põhjustel võimalik esitada ei olnud, saaks kohtu arvates korralduse täitmisena käsitleda ka kaebuse esitaja poolt maksuhalduri informeerimist korralduse täitmise osalisest võimatusest koos vastavate põhjenduste esitamisega. Maksuhaldur kontrollib üle kaebaja poolt deklareeritud andmeid,mille õigsust tolliprotseduuri käigus toll kindlaks teha ei saanud, mistõttu maksuhaldur on õigustatud pöörduma esmalt maksukohustuslase poole. Ülaltoodule tuginevalt ei ole kaebuse esitajale korraldusega pandud kohustus kaebajat ülemäära koormav ega riku kaebaja õigusi. Ka ei ole korraldusega rikutud kaebaja õigust heale haldusele. 6.HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja kohtukulud tema enda kanda ning puudub vajadus kohtukulude põhjendatuse analüüsimiseks. Lea Kuuse kohtunik 7 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.