lg 1 annab maksukohustuslasele õiguse ise otsustada, kas lõppvestlusel osaleb ta ainuisikuliselt (juhatus või seda asendava organi liige) koos lepingulise esindajaga, lepinguline esindaja üksinda või koos selgitusi anda oskava isikuga.
lg 1 kohaselt viib maksurevisjoni korraldav revident revisjoni lõpus maksukohustuslase või tema esindajaga läbi vestluse. Dr. iuris Lasse Lehis on 2004. aastal ilmunud maksuõiguse õpikus seonduvalt revisjoni lõppvestlusega märkinud: „Selle toiminguga realiseeritakse maksukohustuslase ärakuulamisõigus ja kaasaaitamiskohustus. Vestluse eesmärk on püüda lahendada võimalikult palju lahkarvamusi veel enne haldusakti andmist, et vähendada hilisemate vaidluste mahtu.“ Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur taganud AS-le Deeboland ärakuulamisõiguse realiseerimise võimalust, mis on viinud maksustamise aluseks olevate asjaolude ühekülgse kajastamiseni revisjoniaktis. Samuti ei ole maksukohustuslasele antud võimalust saada revidendilt selgitust, kuidas revisjoni käigus tuvastatud asjaolud võivad mõjutada tema maksukohustust. Maksuhaldur on jätnud tahtlikult täitmata
AS-l Deeboland puudub võimalus
§-s 13 ja 80 sätestatud õiguste realiseerimiseks enne maksuotsust. Revisjoniaktile eriarvamuse esitamise võimaldamine ei asenda revisjoni lõppvestlust, kuna kahe maksumenetluse toimingu eesmärk ning ulatus ei ole samastatavad. Eriarvamuse esitamine ei võimalda AS-l Deeboland saada revidendipoolseid selgitusi ega muud informatsiooni, mis omab maksustamise seisukohast tähtsust. Põhja maksukeskus ei ole lõppvestluse läbiviimata jätmisel viidanud ei
AS Deeboland või tema esindaja poolt lõppvestlusest keeldumine on absoluutselt välistatud 09.12.2005 taotlusega. VASTUSTAJA SEISUKOHT 2 Eriarvamuse esitamiseks ja lõppvestluse läbiviimiseks võimaldatud aeg on käesoleva vaidluse kontekstis igati mõistlik ärakuulamisõiguse tagamiseks. Äriühingul, kellel on nii seaduslik esindaja, kui mitmed lepingulised esindajaid, pidi olema võimalik leida sobiv aeg maksuhalduri poolt pakutud tähtaja jooksul. Eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamist ei ole AS Deeboland küll taotlenud, samas on AS Deeboland nii 29.11.2005.a taotluses kui 02.12.2005.a taotluses märkinud, et eriarvamuse koostamist peetakse võimalikuks alles peale lõppvestluse läbiviimist. Seega tähendaks lõppvestluse tähtaja pikendamine sisuliselt nõustumist ka eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamisega. Põhja maksu- ja tollikeskuse hinnangul on see aga osa AS-i Deeboland venitamistaktikast ning seaks ohtu maksusumma tähtaegse määramise võimalikkuse. Lõppvestluse läbiviimise tähtaja pikendamine ei olnud juriidiliselt põhjendatud. Põhjustena nimetas AS Deeboland asjaolusid, et E. T. viibis kuni 06.12.2005.a väljaspool Eesti Vabariiki ning lepinguline esindaja Erki Kergandberg oli 06.-08.12.2005.a kohtuistungitega hõivatud. Kuna E. T.lt on võetud korduvalt seletusi ja ta ei ole AS Deebolandi seaduslik esindaja, puudus vajadus tema osalemiseks lõppvestlusel. Erki Kergandbergi viibimine kohtuistungitel perioodil 06.-08.12.2005.a ei olnud samuti takistuseks lõppvestlusel osalemiseks perioodil kuni 06.12.2005.a. Väidetav hõivatus perioodil 06.-08.12.2005.a ei takistanud Erki Kergandbergi koostamast 5 leheküljelist vaiet MTA Põhja MTK 07.12.2005.a otsuse nr 5625 tühistamiseks ning 7 lehel taotlusi täiendavate materjalide (406-1 lehel) võtmiseks maksumenetluse materjalide juurde ja vaatlusprotokollide väljastamiseks. Eeltoodu seab kahtluse alla väidetava võimatuse tegeleda AS-i Deeboland revisjoniga perioodil 06.-08.12.2005.a. Samuti on oluline, et AS Deeboland on sõlminud õigusabilepingu Advokaadibürooga Aivar Pilv, mitte Erki Kergandbergiga, ning revisjoni ja sellega seotud erinevate kohtuvaidluste kestel on äriühingut esindanud vähemalt kolm advokaati Advokaadibüroost Aivar Pilv. Ka seetõttu puudub Erki Kergandbergi hõivatusel otsene seos lõppvestluse tähtaja pikendamise vajadusega. Lõppvestluse tähtaja pikendamise taotlus jäeti küll rahuldamata, kuid samas otsuses märgiti, et maksuhaldur arvestab AS-i Deeboland kirjalikke ja suulisi selgitusi, kui need esitatakse Põhja maksu- ja tollikeskusele enne maksuotsuse koostamist. Vaatamata asjaolule, et Põhja maksu- ja tollikeskus soovis revisjoni tähtajast kinni pidada ja revisjoni hiljemalt 31.12.2005.a lõpetada, esitas AS Deeboland peale 07.12.2005.a otsuse nr 5625 kättesaamist maksuhaldurile 12.12.2005 406-1 lehel lisadokumente, mis tingis ikkagi revisjoni tähtaja pikendamise vajaduse. Lõppvestluse läbiviimiseks lepiti AS-iga Deeboland e-maili teel kokku aeg 05.01.2006.a. Nimetatud päeval ilmusid AS-i Deeboland esindajad Põhja maksu- ja tollikeskusesse, kuid asusid seisukohale, et tegemist ei saa ikkagi olla lõppvestlusega, kuna AS Deeboland on vaidlustanud Põhja maksu- ja tollikeskus 30.12.2005.a korralduse nr 12-2.1/31564 Tallinna Halduskohtus ning taotlenud esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamist. Lõppvestluse läbiviimist pidasid AS-i Deeboland esindajad võimalikuks peale esialgse õiguskaitse määruse lahendamist Tallinna Halduskohtu poolt. Tallinna Halduskohtu 10.01.2006.a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-06-41 jäeti AS-i Deeboland esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Peale kohtumääruse saabumist pakkus maksuhaldur AS-ile Deeboland võimalust saada kokku 19.01.2006.a. AS-i Deeboland 17.01.2006.a e-mailiga teatati maksuhaldurile, et AS Deeboland on vaidlustanud Tallinna Halduskohtu 10.01.2006.a kohtumääruse Tallinna Ringkonnakohtus. 19.01.2006.a AS Deeboland maksuhalduri juurde ei ilmunud. AS Deeboland ei ole maksuhalduriga 3 kontakteerunud ka peale Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2006.a määrust, millega jäeti Tallinna Halduskohtu 10.01.2006.a määrus muutmata. AS-i Deeboland väited ärakuulamisõiguse realiseerimise soovist on pelgalt deklaratiivsed ja tingitud üksnes soovist revisjoni venitada. Ärakuulamisõiguse tagamine ei tähenda maksuhaldurile keeldu menetluse lõpetamiseks olukorras, kus isik ei soovi vastavat õigust käsutada, vaid ärakuulamisõiguse tagamine tähendab mõistliku võimaluse loomist vastuväidete esitamiseks. Käesoleval juhul on maksuhaldur vastavad võimalused loonud ning AS Deeboland on neid sisuliselt ka kasutanud (esitades 406-1 lehel lisadokumente ning kohtudes maksuhalduriga 05.01.2006.a), seega ei ole ärakuulamispõhimõtet eiratud. KOHTU PÕHJENDUSED Maksukorralduse seaduse (
) § 80 lg 1 kohaselt viib revisjoni lõpus revident maksukohustuslase või tema esindajaga läbi vestluse. Revisjoni lõpus ei toimu vestlust
lõikes 3 sätestatud juhul, samuti juhul, kui maksukohustuslane või tema esindaja vestlusest keeldub või kui revisjoni tulemusel ei avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid.
lg 2 kohaselt vestluse käigus informeeritakse maksukohustuslast revisjoni tulemustest, arutatakse maksukohustuslasega eelkõige vaieldavaid asjaolusid ning võimaldatakse tal anda nende kohta seletusi. Maksukohustuslase soovil selgitab revident, kuidas revisjoni käigus tuvastatud asjaolud võivad mõjutada tema maksukohustust. Vestluse võib ühitada revisjoniakti tutvustamisega. Vestlusesse võib kaasata maksuhalduri ametnikke, kes ei osalenud revisjonis, samuti eksperte ja spetsialiste. Vajaduse korral vestluse käigus antud seletused protokollitakse. Riigikohtu halduskolleegium on 06.06.2005 haldusasjas nr. 3-3-1-20-05 leidnud: „Revisjoni lõpus toimub lõppvestlus (§ 80) ja pärast seda koostab revident revisjoniakti, millele maksukohustuslane võib lisada eriarvamuse (§ 81).“ Dr. iur. Lasse Lehis on maksukorralduse seaduse kommentaarides („Eesti maksuseadused koos rakendusaktidega“ I köide, Tartu, 2004. lk. 17) kirjutanud järgmist: „Revisjoni käigus avastatud asjaoludest tuleb maksukohustuslast jooksvalt informeerida (§ 78 lg 1). Revisjoni lõpus tuleb läbi viia lõppvestlus, mille käigus informeeritakse maksukohustuslast revisjoni tulemustest, arutatakse maksukohustuslasega eelkõige vaieldavaid asjaolusid ning võimaldatakse tal anda nende kohta seletusi. Lõppvestlusele järgneb kirjaliku revisjoniakti koostamine, millele maksukohustuslane võib omakorda lisada eriarvamuse.“ Seega tuleb asuda seisukohale, et reeglina viiakse revisjoni lõppvestlus läbi juba enne revisjoniakti koostamist. Samas on kohus seisukohal, et seadus ei välista revisjoni lõppvestluse aja kokkuleppimist ka pärast revisjoniakti koostamist. Nii võib
lause kohaselt vestluse ühitada revisjoniakti tutvustamisega. Seega tuleb järeldada, et lõppvestluse eesmärgiks ei ole ärakuulamisõiguse teostamine revisjoniakti koostamist ennetavalt ning ärakuulamisõiguse teostamise käigus selgunud asjaolude kaudu revisjoniakti muutmine. Seega saab lõppvestluse läbiviimine lisaks maksukohustuslase informeerimisele revisjoni tulemustest omada tähendust maksuotsuse koostamise seisukohast. Käesoleval juhul väljastati kaebuse esitajale 14.11.2005 revisjoniakt ning maksuhaldur pakkus lõppvestluse läbiviimise esmaseks ajaks 28.11.2005, hilisema kirjavahetuse käigus ükskõik millise aja kuni 06.12.2005, mis oli ka eriarvamuse esitamise tähtajaks. Alates 4 revisjoniakti kättesaamisest 16.11.2005 kuni 06.12.2005 jäi seega 20-päevane ajavahemik. Kohus on seisukohal, et eeltoodud, kaebuse esitaja väitel liiga lühike ajavahemik oli lõppvestluse läbiviimiseks piisav. Kuna
lõike 2 lause 3 kohaselt võib lõppvestluse ühitada ka revisjoniakti tutvustamisega, ei eelda lõppvestluse läbiviimine seda, et kaebuse esitaja peaks olema peensusteni teadlik revisjoniaktis kajastatud faktilistest asjaoludest ning õiguslikest väidetest.
lause kohaselt informeeritakse vestluse käigus maksukohustuslast revisjoni tulemustest, arutatakse maksukohustuslasega eelkõige vaieldavaid asjaolusid ning võimaldatakse tal anda nende kohta seletusi. Lähtudes
lg 2 lausete 1 ja 3 koosmõjust on kohus seisukohal, et vaieldavate asjaolude all peetakse seaduses silmas eelkõige neid asjaolusid, mis jäävad revisjoniakti koostaja jaoks ebaselgeks ning vaieldavaiks. Käesoleval juhul ei nähtu, et maksuhalduril oleks tekkinud kaebuse esitaja maksukohustusega seoses vaieldavaid küsimusi, mille suhtes oleks vajalik olnud revideeritava perioodiga seonduvate tehingute kohta selgitusi andva isiku ärakuulamine. Seega sai lõppvestlus omada tähtsust vaid kaebuse esitajale revisjoni käigus tuvastatud asjaolude selgitamise aspektist. Ka kaebuse esitaja 22.11.2005 taotlusest lõppvestluse läbiviimiseks ei nähtu, et kaebuse esitaja, kes oli nimetatud ajaks revisjoniakti juba kuus päeva enda valduses hoidnud (kaebuse kohaselt tutvus kaebuse esitaja revisjoniaktiga 17.-21.11.2005), oleks taotlenud lõppvestluse läbiviimist seoses revisjoniakti tutvumise käigus tõusetunud konkreetsete vaieldavate küsimustega. Taotlusest nähtub pigem, et taotlus on esitatud seoses sooviga, saada maksuhaldurilt selgitusi kaebuse esitaja maksukohustust mõjutavate asjaolude suhtes. Kohus on seisukohal, et maksuhalduri selgitused kaebuse esitaja maksukohustust mõjutavate asjaolude kohta saavad tähendust omada vaid kaebuse esitaja praegusele juhatusele, kes vastutab maksukohustuse täitmise eest. Seega on kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt peab lõppvestluse läbiviimisel osalema tingimata komandeeringus viibiv E. T., asjakohatu. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et lõppvestlusel võisid osaleda nii AS Deeboland juhatuse liige Sten Lukas kui ka ükskõik milline Advokaadibüroo Aivar Pilv lepinguline esindaja. Lõppvestluse näol ei saanud käesoleval juhul tegemist olla toiminguga, mille eesmärgiks oleks olnud maksustamise seisukohast uute asjaolude väljaselgitamine, vaid maksukohustuslase teavitamine. Arvestades revisjoniaktile eriarvamuse esitamiseks antud tähtaega (06.12.2005), samuti asjaolu, et kaebuse esitajat oleks saanud lõppvestlusel esindada nii juhatuse liige kui ka mõni AS-i Deeboland lepingulise esindaja Advokaadibüroo Aivar Pilv töötajatest (kohus ei pea kaebuse esitaja väiteid Erki Kergandbergi väidetavast hõivatusest tõsiseltvõetavaks argumendiks), on maksuhaldur põhjendatult keeldunud revisjoni lõppvestluse läbiviimise tähtaja pikendamisest kuni 09.12.2005.
Esinduse puhul juhindutakse maksumenetluses tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavatest sätetest, kui käesolevast seadusest või maksuseadusest ei tulene teisiti. Kaebuse esitaja ei ole põhjendanud, miks ei pidanud maksuhaldur käesoleval juhul
Maksukohustuslase huvi kaasata lõppvestlusele isik, kes ei ole maksukohustuslase seaduslik esindaja ega ka õigusabi osutav advokaat ei kaalu üles maksuhalduri huvi, vältida menetlustoimingu edasilükkamist. Seega tuleb kaebuse esitaja keeldumist maksuhalduri poolt väljapakutud tähtaja jooksul oma esindaja lõppvestlusele saatmiseks tõlgendada
Nagu nähtub edasisest revisjoni käigust, kohtusid kaebuse esitaja ning vastustaja esindajad lõppvestluse läbiviimiseks 05.01.2006. Seega puudub kohtul alus järeldada, et lõppvestlust 5 käesoleva revisjoni käigus läbi ei viidudki. Selliseks järelduseks ei anna alust ka asjaolu, et kaebuse esitaja vaidlustas kohtus Põhja MTK 30.12.2005 korralduse nr. 12-2.1/31564 ning kohtumise ajal oli vaidlus nimetatud korralduse seaduslikkuse üle kohtutes pooleli. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Seega jäävad kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda. Tiina Pappel kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.