3-06-1948/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1948 Haldusasi V.P.’i (N.) kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (edaspidi KMA) kohustamiseks võtta viivitamata menetlusse kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus ja tühistada KMA 28.09.2006 ettekirjutus nr
2. Menetlustoiming Asjas menetluse lõpetamine Resolutsioon
3. Lõpetada asjas menetlus (HKMS § 24 lg 1 p 4);
4. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks;
5. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates määruse 1 kättesaamisest (HKMS § 24 lg 3; § 47 ). ASJAOLUD
6. Kaebaja esitas kohtusse kaebuse talle Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (edaspidi KMA) poolt tähtajalise elamisloa andmiseks (haldusasi nr 3-06-1959). Tallinna Halduskohtu menetluses oli samade poolte vahel vaidlus KMA 28.09.2006 ettekirjutuse nr 1011606229 (edaspidi ettekirjutus) tühistamiseks (haldusasi nr 3-06-1948). Kohus liitis nimetatud haldusasjad ühte menetlusse (haldusasja numbriks jäi 3-06-1948).
7. Kohus andis pooltele 07.12.2006 määrusega kuni 02.01.2007 aega omavaheliste läbirääkimiste pidamiseks kaebajale elamisloa andmiseks.
8. 10.01.2007 laekus kohtusse teade vastustajalt, milles vastustaja kinnitab, et KMA on teinud V.P.’i elamisloa/tööloa taotluse suhtes positiivse otsuse ja talle on antud tähtajaline elamis- ja tööluba tähtajaga 07.06.2006 kuni 06.06.
9. Vastustaja on lisanud teatele väljatrüki KMA andmebaasist, millelt nähtuvad andmed on kooskõlas teate sisuga. Teates vastustaja kohtule taotlusi ei esitanud.
10. Kohus kohustas pooli 10.10.2007 määrusega teatama oma seisukoha menetluse lõpetamise aluse osas. Käesolevaks hetkeks on kaebajale elamisluba väljastatud ja ettekirjutus riigist lahkumiseks oma kehtivuse kaotanud (kuivõrd ära langesid riigist lahkumiseks kohustumise alused). Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et kuivõrd vastustaja on sooritanud toimingud, mida 1 kaebaja taotles, eksisteerib alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lõike 1 punkti 4 alusel. Kohus märkis ka, et kaebajal on samas õigus taotleda ka menetluse lõpetamist HKMS § 24 lõike 1 puntki 2 alusel, esitades taotluse kaebusest loobumiseks.
11. Kaebaja teavitas kohust 19.01.2007 avaldusega sellest, et nõustub asja lõpetamisega HKMS § 24 lõike 1 punkti 4 alusel. Kaebaja esitas ühtlasi taotluse õigusabikulude summas 900 krooni väljamõistmiseks HKMS § 92 lõike 5 alusel.
12. Vastustaja esitas kohtule 01.02.2007 oma seisukoha menetluse lõpetamise osas. Vastustaja selgituste kohaselt esitas kaebaja 13.12.2006 dokumendid, mille kohaselt on ta lahutanud oma abielu A. N. ja võtnud tagasi oma endise perekonnanime P.. Seega sai kaebaja taas kasutada oma passi, kuna tal oli sama perekonnanimi, mis passis. Vastustaja hinnangul on võimalik lõpetada asja menetlus kompromissiga. Seejuures peaksid kumbagi poole menetluskulud jääma nende endi kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
13. Kohus leiab, et kuivõrd vastustaja on sooritanud toimingud, mida kaebaja kaebuses taotles, tuleb menetlus lõpetada HKMS § 24 lõike 1 punkti 4 alusel.
14. Menetluskulud 8.
15. Kaebaja esitas taotluse õigusabikulude summas 900 krooni väljamõistmiseks HKMS § 92 lõike 5 alusel. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 5 kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lõike 1 punkti 4 alusel. Vastustaja on seisukohal, et poolte kohtukulud peavad jääma nende endi kanda. Kohus leiab, et kaebaja kantud menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Kohtu põhjendused on järgmised. 8.
16. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 10 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei olnud vastustajal võimalik rahuldada kaebaja taotlust tähtajalise elamisloa pikendamiseks ja ta oli kohustatud tegema kaebajale ettekirjutuse riigist lahkumiseks põhjusel, et kaebajal ei olnud vastustajale esitada oma perekonnanimega passi. Vabariigi valitsuse 26.11.2002 määruse nr 364 „Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja tähtajad ning elamisloa ja tööloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning elamisloa andmete kandmine välisriigi reisidokumenti ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord“ § 66 lõike 1 puntki 1 kohaselt esitatakse tähtajalise elamisloa pikendamisel isikuandmed. Nimeseaduse § 3 lõike 1 kohaselt on isiku nimi ametlik nimi, mis kantakse rahvastikuregistrisse ning isikunimi koosneb ees- ja perekonnanimest. Kaebaja abiellus 21.05.2004 A. N.ga ja tema perekonnanimi oli peale abiellumist N.. Abiellumisjärgse perekonnanimega passi kaebajal aga vastustajale esitada ei olnud. Niipea, kui kaebaja taastas oma endise perekonnanime ja esitas vastustajale selle nimega passi, pikendati tema tähtajalist elamisluba ja langes ära riigist lahkumise alus. Kohus leiab, et kaebajale elamisloa pikendamata jätmisel ja riigist lahkumise ettekirjutuse tegemisel toimis vastustaja õiguspäraselt. Seetõttu oleks vastustajalt kaebaja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Eeltoodust tulenevalt jäävad kaebaja kantud kohtukulud tema enda kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 2