Obsah (5)

§ 471§ 3§ 4§ 10§ 6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 01.detsember 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1931 Haldusasi E.-M. S.’i riigi õigusabi taotlus RESOLUT

§ 471; § 94).

ASJAOLUD

1. 03.10.2006 esitas E.-M. S. kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab taotleja riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 1 sätestab, et kohtumenetluse käigus esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks lahendab asja menetlev kohus määrusega kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras. Kuivõrd halduskohtumenetlus algab halduskohtusse kaebuse esitamisest, on käesolev õigusabi taotlus käsitletav taotlusena väljaspool halduskohtumenetlust.
3. RÕS § 10 lg 2 järgi, kui taotleja soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub kaebuse läbivaatamine. Esitatud õigusabitaotlusest nähtuvalt on õigusabi taotleja sooviks toetuse saamine Eesti Vabariigilt.
4. Põhiseaduse § 15 lg 1 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.

§ 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.

§ 4

lg 2 tulenevalt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Seega peab olema tekkinud õiguslik vaidlus kaebaja ja avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse vahel. Esitatud taotlusest nähtuvalt ei ole tegemist konkreetse vaidlusega taotleja ja avalik-õiguslikke haldusülesandeis täitva asutuse vahel. Kaebaja ei ole taotluses märkinud asutust või isikut, kelle haldusakti või toimingut ta vaidlustada soovib. Taotluse esitaja märgib vaid, et taotleb riigi õigusabi Eesti Vabariigilt toetuse saamiseks. Kohus selgitab, et halduskohtule esitatav kaebus peab vastama

§ 10nõuetele.

Üheks tähtsamaks nõudeks on kaebuses seadusekohase selgelt väljendatud taotluse märkimine vastavalt

§-le 6.

§ 6

kohaselt võib kaebusega taotleda haldusakti või selle osa tühistamist; peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. Lisaks võib taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist; avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist; avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise kindlakstegemist. Eeltoodust nähtub, et

ei näe ette võimalust esitada halduskohtule kaebust, milles taotletakse riigilt rahalist toetust. Halduskohtus saaks näiteks vaidlustada konkreetset haldusakti või ametiisiku toimingut, kui sellega on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi kaebaja taotluse läbivaatamisel, samuti on võimalik halduskohtule esitada riigivastutuse seaduse alusel taotlus hüvitise väljamõistmiseks, juhul kui kaebaja on pöördunud haldusorgani poole kahju hüvitamiseks ja taotlus on jäetud rahuldamata. Riigilt rahalise toetuse saamise küsimustega tegelevad aga sotsiaalkindlustusasutused.

§ 3

lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

1. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-is märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb aga arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures riigi õigusabi seadusest tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel (RÕS §-d 12-14). Riigikohus on 17.01.06 määruses asjas nr 3-1-151-05 asunud seisukohale, et riigi õigusabi saamiseks ei piisa aga ainuüksi maksejõuetuse tuvastamisest. Nii sätestab RÕS § 7 lg 1 p 2, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Sama lõike
2. punkt välistab aga riigi õigusabi andmise olukorras, kus asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused asjades nr 3-1-1-134-04, ja nr 3-1-1-66-05).
3. Esitatud taotluse ja eeltoodud halduskohtu pädevust käsitleva kohtu selgituse alusel leiab kohus, et kuigi antud juhul ei ole tegemist kohtumenetluse käigus esitatud riigi õigusabi taotlusega ja seega ei saa kohus antud juhul kaebuse alusel otsustada riigi õigusabi vajaduse küsimuse üle, siis taotlusest nähtuvalt soovib taotleja pöörduda halduskohtusse kaebusega, milles esitatava taotluse menetleminel oleks kaebajal võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene, s.t, et esitades halduskohtule kaebuse riigilt rahalise toetuse saamiseks, ei omaks sellise kaebuse menetlemine halduskohtus ilmselt eduväljavaateid kaebajale positiivse lahendi saamiseks. Seega esineb RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. 2
4. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks riigi õigusabi seaduse § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse § 6 lg-le 1 (Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2005 määrus, asjas nr 23/1021/05). Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p 5 kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Lisaks eeltoodule märgib kohus täiendavalt, et juhul, kui ei esineks märgitud alust riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis esitatud taotluse ja kaebaja majandusliku seisundi teatises esitatud andmete alusel ei ole antud juhul tõendatud taotleja maksejõuetus. Taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt on taotleja arveldusarvel Hansapangas 10000 krooni. Tema ühe kuu netosissetuleku moodustavad ettevõtlusest saadud sissetulek (palk) 3925 krooni ja pension 3270 krooni. Samas moodustavad taotleja püsikulutused kuus 6100 krooni (sealhulgas kulutused riietele, jalatsitele ja lastelaste abistamisele 2500 krooni). Seega nähtub esitatud andmetest, et taotlejal on võimalik oma ühe kuu sissetuleku summadest katta nii enda vältimatud püsikulutused kui ka lastelaste abistamise kulud, seejuures, netosissetulek kuus ületab summaarselt vältimatud püsikulutused kuus. Seega ei ole esitatud andmete alusel tõendatud, et tegemist on maksejõuetu isikuga.
5. Taotleja on esitanud kohtule 03.10.2006 kviitungi kassa sissetulekuorderile nr 156, millest nähtub, et E.-M. S. on riigi õigusabi taotlemiseks tasunud riigilõivu 200 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui keeldutakse avalduse või kaebuse vastuvõtmisest või riigilõivuga maksustatava toimingu tegemisest. Kohus selgitab, et taotluse esitajal on õigus taotleda antud asjas tasutud riigilõivu tagastamist RLS §-s 11 sätestatud korras. Kadriann Ikkonen kohtunik 3