Obsah (7)

§ 471§ 14§ 12§ 11§ 3§ 23§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1974 Haldusasi A. R. (R.) kaebus Kaitsepolitseiametilt ja

§ 471lg 1 ja 3).

ASJAOLUD

1. 06.10.2006 esitas A. R. Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitsepolitseiametilt ja Riigiprokuratuurilt ametist kõrvaldatud aja eest ajavahemikul 01.06.2005 – 20.09.2006 saamata jäänud töötasu 142 838 krooni ja 65 sendi solidaarselt väljamõistmiseks.
2. Kohus võttis kaebuse 23.10.2006 määrusega menetlusse, tunnistades vastustajateks Kaitsepolitseiameti ja Riigiprokuratuuri. KAITSEPOLITSEIAMETI SEISUKOHT
3. Kaitsepolitseiamet on seisukohal, et pole antud vaidluses kohane vastustaja esindaja. Kohased vastustajad oleksid Riigiprokuratuur ja Justiitsministeerium. Kaitsepolitseiameti seisukohad on järgmised. 4.

§ 14

lg 1 kohaselt on halduskohtumenetluses menetlusosalisteks pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud. Poolteks omakorda on sama paragrahvi teise lõike punktide kohaselt 1 kaebuse või protesti esitaja ning asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev isik, kelle haldusakti või toimingu peale kaebus või protest on esitatud.

§ 12

lg 2 p 1 kohaselt teeb halduskohus eelmenetluses kindlaks, millise asutuse või ametniku või avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku haldusakti või toimingu peale kaebus või protest on esitatud, saadab talle ning teistele menetlusosalistele kaebuse või protesti ärakirja. Seega kuulub menetlusosaliste ringi väljaselgitamine kohtu pädevusse.

1. Haldusõiguses kehtib haldusorgani pädevuse ja tegevuse suhtes printsiip, mille kohaselt on haldusorganile keelatud kõik, mis ei ole lubatud. Kooskõlas põhiseaduse §-ga 87 on täidesaatva riigivõimu ülesandeks seaduste täitmine, teisisõnu saavad täidesaatva riigivõimu asutused, s.h Kaitsepolitseiamet tegutseda vaid vastava seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul. Vastavalt haldusõiguse üldpõhimõtetele on haldusaktide andmise ning haldustoimingute tegemise pädevus vaid asutustel, kes on selleks volitatud ning üksnes neile antud pädevuse piires. Täidesaatva riigivõimu asutuse poolt antud haldusakt/tehtud haldustoiming peab olema tagasiviidav seaduses sätestatud volitusalusele. Eeltoodud põhimõtetest ning kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest selgub, et kaebaja suhtes kohaldati kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 141 sätteid (KrMS jõustus 1.07.2004). KrMS § 141 lõige 1 sätestab, et kahtlustatav või süüdistatav kõrvaldatakse ametist prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.
2. Kaitsepolitseiameti osalemisest vastustajana enne 01.07.2004 toimunud kohtuasjades (kaebaja viide Tallinna Halduskohtu 16.11.04 haldusasjale 3-917/2004 ja Tallinna Ringkonnakohtu haldusasjale nr 3-04-14) ei tulene Kaitsepolitseiameti kohustust osaleda käesolevas asjas vastustajana, kuna varasemates kohtuasjades osalemise aluseks oli enne 01.07.2004 kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi § 129 (süüdistatava kõrvaldamine ametikohalt) põhimõte, mille kohaselt peab uurija ametiisikule süüdistuse esitamisel otsustama, kas süüdistatav tuleb kõrvaldada uurimise ajaks ametikohalt. Ametikohalt kõrvaldamine toimub uurija motiveeritud määrusega, mille sanktsioneerib prokurör. Võrreldes enne 01.07.2004 kehtinud kriminaalmenetlusõigusega on kehtivasse KrMS-i sisse viidud mitmeid olulisi prokuratuuri ja kohtu pädevust puudutavaid organisatsioonilisi ja põhimõttelisi muudatusi. Tulenevalt KrMS §-st 30 juhib prokuratuur kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele.
3. Eeluurimiskohtuniku ülesandeks on eelkõige kõikvõimalike põhiõiguste piiramisega seotud küsimuste lahendamine nagu näiteks kohtumäärusega kahtlustatava või süüdistatava kõrvaldamine ametist, aga ka muude talle seadusega pandud kohustuste täitmine. Seega on oluliselt muutunud isiku ametikohalt kõrvaldamise aluseks olevate õiguslike otsuste vormistamine ja nende vastuvõtmine. Kaebuse esitaja kõrvaldati ametist prokuratuuri taotlusel kohtumääruse alusel. Seega on Kaitsepolitseiamet seisukohal, et antud haldusasjas saavad vastustajad olla solidaarselt prokuratuur ja Justiitsministeerium (riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 17 lg 1 kohaselt esitatakse kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise taotlus Justiitsministeeriumile). Nimelt on prokuratuur ja kohus käsitletavad avaliku võimu kandjatena RVastS tähenduses. Käesoleval juhul on kaebuse esitajale võimalik kahju tekitatud avaliku võimu kandjate poolt nendele antud volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel ning selle võimaliku kahju tekitajateks on olnud kriminaalmenetlust juhtinud Põhja Ringkonnaprokuratuur oma ringkonnaprokuröri isikus, kes esitas taotluse kõrvaldada kriminaalmenetluse ajaks ametist kahtlustatav (kaebaja isik) ning Tallinna Linnakohus vastava eeluurimiskohtuniku isikus, kes võttis vastu kohtumääruse kahtlustatava ametikohalt kõrvaldamise kohta. 2 RIIGIPROKURATUURI SEISUKOHT
4. Riigiprokuratuur ei tunnista kaebust ja leiab, et ta ei ole asjas õige vastustaja. Riigiprokuratuuri seisukohad on järgmised.
5. Senine kohtupraktika kriminaalmenetluses ametist kõrvaldamise osas on rajanenud praeguseks kehtivuse kaotanud õigusnormidele. Varasemad kohtulahendid ametist kõrvaldamise aja eest makstava hüvitise väljamõistmiseks on tehtud juhtumite osas, kus vastavalt varasemale kriminaalmenetlust reguleerivale normistikule on määruse isiku töölt kõrvaldamiseks teinud täitevvõim (uurija poolt koostatud ja prokuratuuri sanktsioneeritud määrus vastavalt varem kehtinud KrMK § 129). Sellises olukorras oli põhjendatud käsitleda kahju tekitajana ja seega ka halduskohtumenetluses vastustajana prokuratuuri, kuna võis asuda seisukohale, et kahju tekitamine oli seoses prokuröri menetlusotsusega.
6. Alates
7. aastast kehtiva KrMS § 141 kohaselt teeb vastava otsuse määruse vormis eeluurimiskohtunik. Seega peab Riigiprokuratuur kujunenud olukorras küsitavaks kaebaja väidet, nagu oleks tema ametist kõrvaldamisel, mis toimus KrMS § 141 sätestatud alustel ja korras, vastustajaks prokuratuur. Ka kohtulahendid, millele kaebaja oma kaebuses viitab, käsitlevad ajavahemikku, mil ametist kõrvaldamine ei olnud seotud kohtu vastava otsusega, st ei olnud tehtud mitte sõltumatu õigustmõistva organi poolt vaid täitevvõimu organite otsuse alusel. Riigiprokuratuuri hinnangul on praeguseks õiguslik olukord oluliselt muutunud ning varasemale praktikale tuginedes ei ole muutunud õiguslikus olukorras põhjust samalaadselt käsitleda prokuratuuri organina, kelle otsuse tagajärjel on isikule tekkinud kahju, kuna ta on olnud kriminaalmenetlusega seoses ametist kõrvaldatud. KAEBAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
8. Kaebaja täpsustas 07.12.2006 taotlust, nõudes Kaitsepolitseiametilt ja Riigiprokuratuurilt ametist kõrvaldatud aja eest õiglase hüvitise, mis koosneb ajavahemikul 01.06.2005 – 20.09.2006 saamata jäänud töötasust summas 142 838 krooni ja 65 senti, solidaarselt väljamõistmist.
9. Kohus küsis kaebajalt 08.12.2006 määrusega tulenevalt Kaitsepolitseiameti ja Riigiprokuratuuri vastustest täiendavaid seisukohti. Kaebaja täiendavad seisukohad olid järgmised.
10. Kaebaja leiab, et õiguslik olukord ei ole sedavõrd palju muutunud, et oleks muutunud põhiseaduse § 10 mõte, mis sätestab, et II peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.
11. Põhiseaduse § 10 kohta käiva kommentaari punkti 2.4.
12. kohaselt ei tohi õigusriigis riigivõim käituda üksikisikuga oma suva järgi. Üksikisikul on põhiseadusega tagatud piiramatu vabaduse sfäär (§ 19 lg 1). Riigivõim tohib seda kitsendada üksnes siis, kui ta suudab oma rakendatavat abinõud õigustada. Riigivõimu abinõu on õigustatud, kui ta on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta piiratava õiguse olemust ehk on proportsionaalne (§ 11 lause 2). Samuti sätestab PS § 14, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
13. Vastustajate väidetest hoolimata rõhutab kaebaja kaebuses esitatud varasema kohtupraktika (halduskolleegiumi 17.04.2001 otsus haldusasjas nr 3-3-1-10-01) mõtet. Ka juhtudel, kui ametikohalt kõrvaldamine toimus küll kooskõlas seadusega, kuid isik mõistetakse hiljem õigeks või kriminaalasja menetlus tema suhtes lõpetatakse, peab isikul olema võimalus saada riigilt õiglast hüvitist. Sellisel juhul on isik kahju kandnud 3 kriminaalasjas tõe väljaselgitamise huvides, seega avalikes huvides. Seadusandja peab ette nägema sellise kahju hüvitamise alused ja korra, nagu ta on seda teinud nt kriminaalmenetluses alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Käesoleval ajal ei ole sellise hüvitise maksmine seadusega reguleeritud, kuid riigi tegevusetus ei saa välistada riigi kohustust üksikisiku ees. Seega võib niisugustel juhtudel nõuda hüvitist õiguse üldpõhimõttele tuginedes ka siis, kui seaduses vastav erinorm puudub.
14. KrMS § 141 lg 1 sätestab, et kahtlustatav või süüdistatav kõrvaldatakse ametist prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel ning teenistussuhte peatamise lõpetamise käskkirja aluseks on Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri määrus.
15. Eelpool toodule tuginedes jääb kaebaja oma kaebuse juurde. KOHTU PÕHJENDUSED
16. Haldusasi jagati lahendamiseks Tallinna Halduskohtu kohtunikule Kadriann Ikkonenile.
17. Kohus, analüüsinud haldusasjas esitatud seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kohtu põhjendused on järgmised.
18. Vastustaja 20.1.

§ 12

lg 2 p 1 kohaselt teeb halduskohus eelmenetluses kindlaks, millise asutuse või ametniku või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva muu isiku haldusakti või toimingu peale kaebus või protest on esitatud, saadab talle ning teistele menetlusosalistele kaebuse või protesti ärakirja. 20.2. RVastS § 12 lg 1 kohaselt on kahju kannatanud isikule avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Avaliku võimu kandjana saab vaadelda riiki, kohalikku omavalitsust, avalik-õiguslikku juriidilist isikut jne ning avaliku võimu kandja mõistet tuleb eristada haldusorgani mõistest. RVastS § 12 lg 1 paneb vastutuse tekkinud kahju eest avaliku võimu kandjale tervikuna, mitte aga konkreetsele haldusorganile, mille või kelle tegevusega kahju konkreetselt tekitati. Juhul kui kaebuses kirjeldatud kahju tekkimine leiab tõendamist ning juhul kui selline kahju seadusest tulenevalt hüvitamisele kuulub, saab avaliku võimu kandjaks, kellel kirjeldatud kahju hüvitamise kohustus lasuda, olla riik. 20.3.

§ 14

lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt on halduskohtumenetluses poolteks kaebuse või protesti esitaja ning asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik, kelle haldusakti või toimingu peale kaebus või protest on esitatud. See tähendab, et halduskohtumenetluses saab vastustajaks olla haldusorgan haldusmenetluse seaduse § 8 lõike 1 mõttes. Teisisõnu ei näe

ette võimalust, et vastustajaks võiks olla Eesti Vabariik või riik avaliku võimu kandjana üldiselt, vaid kohtumenetluses tuleb nõuded suunata konkreetse(

1. te)haldusorgani(
2. te)vastu. Seda lähenemist toetab ka riigivastutuse seadus, mille § 17 lõike 1 kohaselt esitatakse taotlus kahju hüvitamiseks kahju tekitanud haldusorganile. 20.4. Kohtumenetluse kaudu kahju hüvitamise nõudmisel peaks seega vastustajaks olema seesama haldusorgan (need haldusorganid), kelle vastu tuleks sarnane nõue esitada kohtuvälises menetluses. Olukorras, kus väidetav kahju on tekkinud kas mitme haldusorgani tegevuse või tegevusetuse tulemusena, tuleks halduskohtumenetluses vastustajatena kaasata kõik haldusorganid, kelle haldusaktid või toimingud võisid kaebuses kirjeldatud kahju tekitada. Kuna väidetav kahju tekkis eeluurimiskohtuniku määrusest, on üheks vastustajaks kindlasti Justiitsministeerium. Kahju tekkimise ja selle asjaolude väljaselgitamisel omab kohtust enam vajalikku faktilist informatsiooni Riigiprokuratuur, mistõttu oleks otstarbekaim 4 kaasata vastustajana menetlusse ka Riigiprokuratuur, kes saaks anda selgitusi kahju tekkimise asjaolude kohta. Kohus rõhutab, et kahju hüvitajaks on riik, mitte haldusorgan, seega seisneb kohtumenetluses vastustajate roll eelkõige kohtulahendi tegemiseks vajaliku informatsiooni andmises. Kaebaja ei ole esitanud väiteid, mis välistaksid kahjunõude esitamise Justiitsministeeriumi vastu. 21. Kohustuslik kohtueelne menetlus 21.1. Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel kontrollib kohus

§ 11lg 1 p 2 kohaselt, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

Vastavalt

§ 3

lõikele 1 on halduskohtu pädevuses: 1) avalik-õiguslike vaidluste lahendamine; 2) seadusega sätestatud juhtude haldustoiminguks loa andmine; 3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.

§ 3

lõike 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. 21.

1. Kaebaja on esitanud halduskohtusse kaebuse kohtulahendist põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks. Kohus leiab, et RVastS näeb ette kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse. Vastavalt RVastS § 17 lõike 1 lausele 1 võib esitada avaliku võimu kandja tekitatud õigusvastase kahju hüvitamiseks taotluse haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Erikorra näeb ette RVastS § 17 lõike 1 lause 2, mis sätestab: taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Kui seadusandja oleks pidanud kohtu tekitatud kahju osas silmas kannatanule nõude adressaadi osas valikuvõimaluse andmist, puuduks RVastS § 17 lõike 1 lausel 2 mõte (kuna valikuvõimaluse muude nõuete osas annab sama lõike esimene lause). RVastS § 18 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan (kohtu tekitatud kahju nõude puhul Justiitsministeerium) lahendama taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohaselt esitamisest arvates. Lõike 2 kohaselt kui haldusorgan jätab hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. RVastS § 17 lõike 1 lausest 2 ja §-st 18 tuleneb nende koostoimes, et kui isik leiab, et kohus on oma tegevuses tekitanud talle kahju, tuleb tal esitada kahju hüvitamiseks taotlus Justiitsministeeriumile ja kui isik ei nõustu Justiitsministeeriumi tehtud otsusega, on isikul võimalus see otsus vaidlustada halduskohtus. 21.
2. Kokkuvõtlikult ei ole kaebaja pidanud kinni taotluse eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Ka juhul, kui lisaks Justiitsministeeriumile lugeda teiseks vastustajaks Riigiprokuratuuri, on vaja kaebajal läbida esmalt RVastS § 17 lõike 1 lauses 2 sätestatud kohtueelne menetlus. 21.
3. Vastavalt

§ 23

lõike 1 punktile 1 jätab halduskohus kaebuse määrusega läbi vaatamata juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Kuna RVastS § 17 lõike 3 kohaselt on nõude aegumistähtaeg kolm aastat arvates päevast, mil kannatanu kahjust või selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, saab kaebaja takistusteta pöörduda kahju hüvitamise nõudega Justiitsministri poole. 22. Vastavalt

§ 23

lõikele 5 loetakse kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse esitaja võib sama kaebusega uuesti halduskohtu poole pöörduda. 5 23.

§ 84

lg 4 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kaebuse esitajale, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata. Vabariigi Valitsuse 11.04.2001 määruse nr 140 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ § 10 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks riigilõivu võtnud asutusele kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Paragrahvi 12 kohaselt teeb riigilõivu võtja otsuse ja tagastab riigilõivu 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Seega on kaebuse esitajal õigus esitada Tallinna Halduskohtule taotlus käesolevas haldusasjas tasutud riigilõivu tagasi saamiseks. Kadriann Ikkonen kohtunik 6