Obsah (4)

§ 28§ 6§ 92§ 93

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1967 Haldusasi TBG Invest OÜ kaebus

§ 28; § 31 lg 4).

1 KAEBUSE SISU JA TAOTLUS 1. Kaebaja on esitanud taotlused:

1. a)Harku Vallavalitsuse 07.07.2006 kirjas nr 8-1.2/1344 väljendatud toimingu detailplaneeringu algatamisest keeldumise – õigusvastasuse kindlakstegemiseks; ja –
2. b)Harku Valla kohustamiseks algatama Harku vallas Lamedi maaüksuse detailplaneeringut. 2. TBG Invest OÜ esitas 21.03.2006 Harku Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse (tlk 7-8), millega palus algatada Lamedi kinnistu (registriosa nr 121602) detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). 3. Harku Vallavalitsus keeldus 07.07.2006 vastuskirjaga nr 8-1.2/1344 (tlk 9) detailplaneeringu algatamisest, tuues põhjuseks asjaolu, et Harku valla uues üldplaneeringus on vahetult Lamedi maaüksuse naabrusesse reserveeritud maa tuulepargi rajamiseks, mistõttu ei pea Harku Vallavalitsus mõistlikuks antud piirkonnas tihehoonestuse rajamist planeerida. 4. TBG Invest OÜ esitas 03.08.2006 Harku Vallavalitsuse 07.07.2006 haldusaktile nr 8-1.2/1344 vaide (tlk 10-13). Harku Vallavalitsus lahendas vaide 05.09.2006 istungil, otsustades mitte algatada Lamedi maaüksuse detailplaneeringu koostamist. Kuivõrd kaebuse esitajat ei informeeritud vaideotsusest, saatis TBG Invest OÜ 08.09.2006 Harku Vallavalitsusele vastava teabenõude, mille tulemusena saatis Harku Vallavalitsus 15.09.2006 kaebuse esitajale väljavõtte Harku Vallavalitsuse 05.09.2006 istungi protokollist (tlk 14-15). 5. Kuna kaebuse esitajale kuulub Lamedi kinnistu, on tal õigus nimetatud kinnistu kruntideks jagamisele ja ehitusõiguse määramiseks ning detailplaneeringu algatamisest keeldumisega rikutakse kaebuse esitaja neid õigusi. 6. Harku Vallavalitsus keeldus detailplaneeringu algatamisest põhjusel, et uues üldplaneeringus on Lamedi maaüksuse naabrusesse reserveeritud maa tuulepargi rajamiseks. Samas ei ole nimetatud üldplaneering veel kehtestatud ning tänase päeva seisuga kehtib Harku vallas 1996 kehtestatud üldplaneering. Seega lähtus Harku vallavalitsus kaalutlusõiguse teostamisel veel kehtestamata üldplaneeringust, mitte kehtivast üldplaneeringust. 7. Kaebaja leiab, et Harku Vallavalitsus on detailplaneeringu algatamisest keeldumise otsustuse teinud kaalutlusvigadega ja see on motiveerimata. VASTUSTAJA SEISUKOHT 8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja põhjendused on järgmised. 9. Vaidlustatud toiming ei ole õigusvastane kuna see ei tekita, muuda ega lõpeta ühegi isiku õigust ega kohustust. Planeeringu algatamine on menetlustoiming, mille tegemine on kohaliku omavalitsuse üksuse õigus. Antud juhul omab tähtsust see, mis oli detailplaneeringu algatamise eesmärk. Selleks oli kinnistu jagamine tihehoonestuse rajamise põhimõttel. Vaidlustatud vallavalitsuse toimingu eesmärgiks oli detailplaneeringu algatamise edasilükkamine kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni ning tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseni antud piirkonda, et tagada keskkonda säästev areng. 10. Peale selle piirneb Lamedi kinnistu Tuulevälja ja Lauri kinnistutega, kuhu on algatatud detailplaneeringu koostamine 162 ha suurusele maa-alale tuulepargi rajamiseks, mille kõrvale ei oleks elamute rajamine võimalike keskkonnamõjude tõttu mõistlik. 2 11. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt detailplaneeringu algatamine ja algatamata jätmine on erinevad toimingud ning detailplaneeringu algatamine ei riku tema ega kolmandate isikute õigusi, kuid algatamata jätmine rikub tema õigusi kinnistu kruntideks jagamiseks ning ehitusõiguse määramiseks, kuna ka detailplaneeringu algatamisel isik ei saa õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes eeldada, et planeerimismenetluse eelmised etapid läbinud detailplaneering ka igal juhul kehtestatakse. 12. Kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine ei ole seadusega tagatud omandiõigus. Selle rakendamise juures peab kinnisasja omanik arvestama kohaliku omavalitsuse ja teiste asjast huvitatud isikute seisukohaga, samuti tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise ja keskkonnakaitse vajadustega. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud oma territooriumi planeerimisel lähtuma kinnisasja omaniku soovist muuta kinnisasja senist maakasutust ja ehitusõigust. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 13. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada. Kaebaja menetluskulud tuleb vastustajalt mõista välja osaliselt. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 14. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: Harku valla üldplaneering on kehtestatud Harku Vallavolikogu 26.03.1996 otsusega nr 21; vastustaja keeldus detailplaneeringu algatamisest põhjusel, et kinnistu asub kavandatava tuulepargi vahetus läheduses; planeeringu algatamisest keeldumine on haldustoiming; hetkel kehtiv Harku valla üldplaneering ei sätesta, et kinnistu läheduses oleks tuulepargile kavandatud ala. 15. Vaidlusalusteks asjaoludeks on, kas detailplaneeringu algatamisest keeldumine oli põhjendatud, sh kas haldusorgan on keeldumist piisavalt motiveerinud. 16. Vastustaja väitel ei ole vaidlustatud toiming õigusvastane, kuna see ei tekita, muuda ega lõpeta ühegi isiku õigust ega kohustust. Vastustaja on viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002 lahendile haldusasjas nr 3-3-1-8-02 ja väitnud, et planeeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt ja ei kuulu vaidlustamisele. Kohus põhimõtteliselt nõustub vastustajaga, kuid leiab, et selline argument ei ole käesolevas menetluses asjakohane. Kaebaja vaidlustab nimelt hoopis seda, et tema taotlust planeeringu algatamiseks ei rahuldatud ning keelduti planeeringu algatamisest. kaebajal on õigus, kui ta väidab, et detailplaneeringu algatamine iseenesest isikute õigusi rikkuda ei saa, küll saab isiku õigusi rikkuda aga taotletud detailplaneeringu algatamisest keeldumine. Asjaolu, et algatatud detailplaneeringut ei pruugi planeeringu algatamise taotluse esitanud isikule meelepärases vormis lõpuks kehtestada, ei tähenda siiski seda, et detailplaneeringu algatamisest keeldumine tema õigusi rikkuda ei saaks. Isikul on õigus detailplaneeringu algatamist taotleda ning saada kohalikult omavalitsuselt taotluse rahuldamata jätmise korral vastav põhistatud otsustus. 17. Harku valla üldplaneering 17.1. Asjas kogutud materjalide kohaselt ei algatanud vastustaja detailplaneeringut põhjusel, et Lamedi maaüksuse vahetusse lähedusse on reserveeritud maa-ala tuulepargi rajamiseks. Seejuures ei ole vastustaja esitanud vastuväiteid sellele, et Harku vallas kehtib 1996 üldplaneering, milles ei ole nimetatud tuuleparki ette nähtud. Vaideotsuses on vastustaja täiendavalt märkinud, et Lamedi kinnistu piirneb Tuulevälja ja Lauri kinnistutega, kuhu on algatatud detailplaneeringu koostamine 162 ha suurusele maa-alale tuulepargi rajamiseks, mistõttu ei saa Lamedi maaüksuse detailplaneeringut algatada. Kohus nõustub kaebajaga selles, et planeeringu algatamise etapis ei ole veel võimalik väita, et eelnimetatud planeeringud kehtestatakse. Otsus, millega kehtestatakse või jäetakse kehtestamata detailplaneering, võetakse vastu menetluse lõppetapis. Kohus nõustub 3 kaebajaga selles, et üldjuhul ei saa kohalik omavalitsus hinnangut detailplaneeringu sobivusele enne, kui pole menetlust algatanud. 17.2. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 4 lõike 2 punkti 3 kohaselt tagab kohalik omavalitsus kehtestatud planeeringute järgimise. PlanS § 8 lõike 7 kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Seega peab detailplaneering olema kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub Lamedi maaüksus perspektiivses elamuehituse piirkonnas (väljavõte Harku valla üldplaneeringu funktsionaalse tsoneerimise skeemist tlk 40-41). Väljavõttelt ei nähtu maaüksuse ligidusse kavandatavat tuuleparki. Eelnev ei tähenda, et kohalik omavalitsus ei võiks planeerimisotsustuste tegemisel muuhulgas lähtuda ka menetletavatest planeeringulahendustest, ent olukorras, kus kehtiv üldplaneering soovitud detailplaneeringu üldist eesmärki ei välista, peab iseäranis põhjendama, miks on kavandatav üldplaneeringu lahendus selline, et välistab isegi kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas oleva detailplaneeringu algatamise. 18. Detailplaneeringu algatamisest keeldumise alusena esitatud põhjendused 18.1. PlanS § 4 lõike 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kahtlemata tuleb nõustuda vastustajaga selles, et planeeringu algatamine on menetlustoiming, mille tegemine on kohaliku omavalitsuse üksuse õigus. Tegemist on kaalutlusotsustusega. 18.2. PlanS § 4 lõike 2 punkti 2 kohaselt tagab kohalik omavalitsus huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Riigikohtu halduskolleegium on oma 18.10.2004 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-37-04 leidnud, et kohalik omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil. Samas tuleb tal mõistlikult põhjendada, miks menetlusosalise esitatud argumente või tõendeid ei ole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Kohus leiab, et detailplaneeringu algatamata jätmine riivab kaebaja omandipõhiõigust. Nimelt määratakse detailplaneeringuga see, millisel eesmärgil omanik oma kinnisasja kasutada saab ning detailplaneeringu algatamisest keeldumisega välistatakse sisuliselt juba eos omaniku võimalused saavutada õigus kasutada kinnisasja mingil talle sobival eesmärgil. See, et planeerimismenetluse lõpptulemusena võidakse kinnisasjaomanikule soodsat detailplaneeringut mitte kehtestada, iseenesest planeeringu algatamata jätmisest lähtuvat omandipõhiõiguse riivet ei kahanda. Põhiõiguste kaitseala osas kehtib reegel, et kahtluse korral hõlmab põhiõiguse kaitseala alati vastava tegevuse, omaduse või seisundi. Kaitsealasid tuleb tõlgendada võimalikult laialt, kuna siis on oht, et mõni tegevus, omadus või seisund jääb kaitseta, väiksem. Omandipõhiõiguse poolt kaitstavaks hüveks ei ole ainult asjad (kehalised esemed), vaid ka varaliselt hinnatavad õigused, sh õigus ehitada. Omandi mõiste ulatus PS-s on asjaõiguses kasutatava mõiste ulatusest laiem ja kaebaja õigus ehitada oma maatükile on omandipõhiõiguse esemelise kaitsealaga hõlmatud. Põhiseaduse § 32 lõige 2 sätestab: “Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.” Omandipõhiõiguse riive esineb alati juhul, kui piiratakse isiku õigust kasutada, käsutada või vallata tema omandit. Isegi juhul, kui isikul säilib võimalus kasutada omandit muul viisil, kui ta on soovinud, ei võta see ära riivet. Kohus leiab, et vaidlustatud toimingu põhjendustest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud kaebaja huve (tema õigust omandi vabale kasutamisele ja käsutamisele) ja avalikke huve. 18.3. Vastustaja väitel oli detailplaneeringu algatamisest keeldumise eesmärgiks detailplaneeringu algatamise edasilükkamine kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni ning tsentraalse veevarustuse ja kanalisatsiooni väljaehitamiseni antud piirkonda, et tagada keskkonda säästev areng. Kohus peab nentima, et kirjast, millega detailplaneeringu algatamisest keelduti, 4 selliseid põhjendusi selgelt ei nähtu. Harku Vallavalitsuse 07.07.2006 kirjas nr 8-1.2/1344 (tlk 9) on kirjas, et hetkel ei pea Harku Vallavalitsus mõistlikuks antud piirkonnas tihehoonestuse rajamist planeerida. Vastustaja on kirjas märkinud et kaebaja taotlust võib uuesti käsitleda peale Harku valla uue üldplaneeringu kehtestamist ja et praegu antud piirkonnas detailplaneeringut ei algatata. 18.4. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Samasugused nõuded kehtivad olemuslikult ka isiku õigusi riivavale haldustoimingule. HMS § 108 lõike 1 kohaselt kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Diskretsioonireegleid ja õiguse üldpõhimõtteid tuleb sarnaselt haldusaktile kohaldada ka toimingu puhul. Kohus leiab, et vastustaja ei ole esitanud selgeid faktilisi ja mitte ühtegi õiguslikku põhjendust selle kohta, miks detailplaneeringut ei algatatud. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks välistab kavandatava üldplaneeringu menetlus kehtivale üldplaneeringule vastava detailplaneeringu algatamise. Üldplaneeringu uute lahendustega on võimalik arvestada kõnealuse detailplaneeringu menetluse edasistes etappides ning viimaks detailplaneeringu kehtestamise üle otsustamisel, ent ei vastustaja kirjast ega kohtule esitatud põhjendustest ei nähtu selgelt, miks on välistatud detailplaneeringu algatamine. Kohus ei asu seejuures seisukohale, et selliseid põhjusi ei saagi olemas olla, ent kui need olemas on ja kohalik omavalitsus neist lähtub, siis tulnuks neid kaebuse esitajale keeldumist põhjendades sõnaselgelt kajastada. Antud juhul seda aga tehtud ei ole. Seejuures tuleb nõustuda kaebajaga ka selles, et iseenesest ei selgu vaidlustatud toimingu põhjendustest seegi, mil viisil takistab Lamedi maaüksuse elamumaa kruntideks jagamine naabrusesse planeeritava tuulepargi rajamist ja miks on hoonestuse rajamine piirkonda ebamõistlik, ent kohus selgitab veelkord, et eeltoodud kaalutlused oleksid eelkõige asjakohased planeerimismenetluse edasistes etappides, mitte detailplaneeringu algatamise küsimuse otsustamisel. 18.5. Keelduva toimingu korral peab haldusorgan esitama viited keeldumise aluseks olevatele õigusnormidele. Isikul peab olema võimalus tutvuda kõigi keelduva õigusakti andmise aluseks olevate õigusaktidega. Riigikohtu halduskolleegium on 18.10.2004.a. otsuses haldusasjas nr 3-31-37-04 leidnud, et planeerimismenetluses, mida iseloomustab laiaulatuslik diskretsiooniruum, on menetlus- ja vorminõuetel eriline tähtsus. Riigikohus leidis, et eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus. 18.6. Riigikohtu halduskolleegiumi 13.03.1998 määruse kohaselt haldusasjas nr 3-3-1-9-98 puudub kohtul pädevus planeerimisotsustuste otstarbekuse kontrollimiseks. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist. Kohtulikult kontrollitav on ka planeerimisdiskretsiooni teostamisele (planeeringu kehtestamisele) eelneva menetluse õiguspärasus. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhiprobleemiks see, et vastustaja ei ole adekvaatselt põhjendanud, miks planeeringut ei algatata. Sellisel juhul ei ole kohtul isegi võimalust planeerimisalase otsustuse õiguspärasuse kontrollimiseks, kuna ei ole aru saada, millised olid haldusorgani kaalutlused. Selles seisnebki vaidlustatud toimingu põhiline puudus. 18.7. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja taotletud detailplaneeringu algatamisest keeldumine õigusvastane. 19. Taotlus vastustaja detailplaneeringu algatamiseks kohustamiseks 19.1. Kaebaja on esitanud lisaks õigusvastasuse tuvastamise taotlusele taotluse Harku Valla kohustamiseks algatama Harku vallas Lamedi maaüksuse detailplaneeringut. Kohus ei saa 5 kohustada haldusorganit algatama detailplaneeringut, kuna nimetatud küsimus kuulub haldusorgani kaalutlusruumi. Küll saab kohus kohustada haldusorganit uut ja õiguspärast kaalutlusotsust tegema. Nii tõlgendab kohus kaebaja taotlust vastustaja kohustamiseks esitatud detailplaneeringu algatamise taotlust uuesti läbi vaadata. 19.2. Vastavalt

§ 6

lg 2 võib kaebuse või protestiga halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist ja ka sooritamata toimingu sooritamist. Kohus saab haldusorganit millekski kohustada siis, kui toimingust keeldumine on olnud õigusvastane. Kohus leidis, et detailplaneeringu algatamisest keeldumine oli õigusvastane, kuna see polnud piisavalt põhjendatud. Seega kohustab kohus vastustajat vaatama kaebaja esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse uuesti läbi ja tegema asjas õiguspärase (eelkõige selgelt ja adekvaatselt põhjendatud) otsuse. Kohus rõhutab siinjuures veelkord, et planeeringu algatamise otsustamine on haldusorgani pädevuses ja kohus selles soas ettekirjutust ei tee. Kohus lisab ka, et on võimalik algatada planeering ja see siis asjaolude selgumiseni (eelkõige uue üldplaneeringu või planeeringut mõjutada võivate detailplaneeringute kehtestamise otsustamiseni) peatada. 20. Menetluskulud 20.1.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul rahuldab kohus kaebuse olulises osas, seega on tegemist otsusega vastustaja kahjuks.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebuse esitaja on esitanud nimekirja ja kuludokumendid, mille kohaselt on menetluskuludeks riigilõiv summas 80 krooni ja õigusabikulud summas 17 700 krooni. Kaebaja on esitanud tõendi 80 kroonise riigilõivu tasumise kohta (tlk 46) ja internetipanga väljavõtte selle kohta, et kaebajalt on laekunud 30.10.2006 tema esindaja kontole summa 17 700 krooni. 20.2.

§ 93

lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud. Kuigi seadus ei näe selgesõnaliselt ette võimalust jätta õigusabikulud välja mõistmata poolelt, kelle kahjuks tehti kohtuotsus, tuleneb põhjendamatult suurte kohtukulude vähendamise võimalusest halduskohtu õigus jätta välja mõistmata kohtukulud, mis on tervikuna põhjendamatud. Riigikohus on leidnud, et

§ 93

lg 1 eesmärk on muuhulgas kaitsta asutust põhjendamatu kaebusega kaasnevate ülemääraste kulude eest ning kohtukulude kaebajalt väljamõistmisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega (3-3-1-78-03; 19.12.2003). 20.

1. Kohus leiab, et kaebaja taotlus õigusabikulude vastustajalt väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt seetõttu, et näidatud õigusabikulude summa ei ole põhjendatud. Kulud on ülepaisutatud. Kohus leiab, et tegemist ei olnud ei ajaliselt mahuka ega ka ei materiaal- ega menetlusõiguslikult keeruka haldusasjaga. Asi lahendati kirjalikus menetluses. Asjas ei olnud esitatud esialgse õiguskaitse taotlust. Enne asja sisulist lahendamist ei ole kohus teinud määrusi, mida menetlusosalised oleksid vaidlustanud. Kohus jättis kaebuse käiguta, peale mida kaebaja täpsustas oma kaebust. Kaebaja esitatud seisukohad ei sisalda endas tõsiseltvõetavaid õigusteoreetilisi argumente, millest nähtuks, et kaebuse ettevalmistamisel on tehtud tööd sellises mahus, et selle hinnaks oleks 17 700 krooni. 20.
2. Lisaks äratab kohtu tähelepanu, et kaebus on esitatud halduskohtusse 06.10.2006 ja kaebaja on tasunud oma esindajale 17 700 krooni 30.10.
3. Sellele hetkel ei olnud kaebajale veel teada ei see, millised on vastustaja argumendid, ega see, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses. 20.
4. Seega leiab kohus, et vastustajalt tuleb mõista välja kaebajale kaebaja kantud riigilõiv summas 80 krooni. Õigusabikuludena tuleb mõista vastustajalt kaebajale välja 5000 (viis tuhat) krooni. 6 Kadriann Ikkonen kohtunik 7