lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (
Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab poolte nõusolekul menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata. Seoses kostja taotlusega õigusabikulude hüvitamiseks märgib kohus järgmist.
lg 4 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud asjas esitas hageja taotluse õigusabikulude osaliseks hüvitamiseks summas 3000 krooni, kuid loobus hiljem sellest. Kostja on esitanud taotluse hagejalt menetluskulude so lepingulise esindaja õigusabikulude osaliseks väljamõistmiseks summas 3000 krooni.. Hageja ei ole selle taotluse osas oma seisukohta avaldanud. Vastavalt
lg 3).
lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetlus lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid.
lg 1 ja 3 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Kohus nõustub kostjaga selles, et antud asjas ei ole hageja hagist loobumise põhjuseks asjaolu, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja nõudeks oli määrata tähtajatu, tasuta ja ajalise piiranguteta juurdepääs Otsa kinnistule üle AS Ecomatic kinnistu ja kanda juurdepääs sõiduteeservituudina kinnistusraamatusse. Kostja poolse nõude rahuldamisega pärast hagi esitamist oleks tegemist olnud juhul, kui kostja oleks sõlminud hagejaga tasuta reaalservituudi hagejale kuuluvale Otsa kinnistule juurdepääsuks läbi kostjale kuuluva Motelli kinnistu. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja hagist loobumise põhjuseks aga asjaolu, et 14.12.2006.a. sõlmitud notariaalse kinnistu müügi- ja asjaõiguslepinguga /t.l. 30-33/ müüs hageja Otsa kinnistu kostjale, milles lepiti muuhulgas kokku, et lepingu esemele so Otsa kinnistule tagatakse juurdepääs avalikult kasutavale teele läbi hagejale kuuluva Sarapiku kinnistule rajatava tee, mille aluse maa kostja hagejalt ära ostab ning mille hageja koormab eelnevalt sõiduservituudiga. Järelikult on kostjal õigus nõuda kohtukulude hüvitamist. Käesolevas asjas on vastavalt
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade § 1 lg –le 1 on tsiviilasjas hinnaga kuni 15 000 krooni, maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 5000 krooni. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 3000 krooni /t.l. 35-36/, millise summa on kostja tasunud oma esindajale Indrek Kuknerile hagiavaldusele vastuse koostamise eest vastavalt kostja ja tema esindaja vahel sõlmitud käsunduslepingule. Hageja ei ole sellele taotlusele vastuväiteid esitanud. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulu peab
Kohus leiab, et 3000 krooni on käesolevas asjas vajalik ja põhjendatud õigusabikulu ning see kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Hageja palub seoses hagist loobumisega tagastada pool hagi esitamisel tasutud 1000 kroonisest riigilõivust. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 9 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse seaduses sätestatud alusel.
lg 2 p 2 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse kui hageja loobub hagist.
150 lg 3 järgi riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et seoses hageja loobumisega hagist tuleb hagejale tagastada tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 1000 krooni pool so 500 krooni. R.Undrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.