← Eesti

2-05-20792/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks

  1. detsembril 2006.a. kell 10.00 kantselei kaudu aadressil Kentmanni 13, Tallinnas. Tsiviilasja number 2-05-20792 (endine nr. 2/31-26253/05) Kohtuasi KS hagi SS vastu abielu lahutamiseks, ja elatusraha väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja KS Kostja SS Kohtuistungi toimumise aeg
  2. november 2006 Resolutsioon
  3. Lahutada KS ja SS abielu, mis on registreeritud , kanne .
  4. Välja mõista SS igakuiselt elatusraha 2000.- (kaks tuhat) krooni S S ülalpidamiseks KS kasuks alates hagi esitamisest, kuni kuni lapse täisealisuseni. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  5. Välja mõista SS 6700.- (kuus tuhat viissada) krooni kohtukulu KS kasuks.
  6. Välja mõista SS riigituludesse. riigilõivu 1750.- (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni Menetluskuluna väljamõistetud kohtukulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034796011) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
  7. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks.
  8. Välja mõista SS riigituludesse. menetluskulu 71,20 (seitsekümmend üks krooni ja 20 senti) krooni Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
  9. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
  10. Poolte abielu registreeriti . Tallinna Perekonnaseisuosakonnas.
  11. Abielust sündis SS. Laps elab koos emaga. Hageja nõue ja põhjendused.
  12. Tallinna Linnakohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu ja välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha 2000.- krooni kuus alates hagi kohtusse esitamisest.
  13. Hageja väidetel on tema ja kostja abielulised suhtes lõppenud alates , mil hageja koos lapsega lahkus poolte ühisest elukohast elamast ning seda põhjusel, et kostja liigtarvitab alkoholi ning on nimetatust tingituna olnud pikki perioode tööta ja hageja ülal pidada. Kostja ei tunne lapse vastu huvi ega anna lapse ülalpidamiseks ka elatusraha. Kostja vastuväited ja põhjendused. 5.. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud ega kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused.
  14. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  15. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja on hagiavalduses väitnud, et poolte abielulised suhted on lõppenud ja nende taastamist hageja ei soovi. Hageja kinnitas seda ka kohtuistungil Kostja nimetatud väitele vastuväiteid esitanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et abielu jätkamine pooltel on võimatu ja poolte abielu tuleb lahutada.
  16. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult laste ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise laste ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla 2 kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hageja nõuab kostjalt elatist lapse ülalpidamiseks 2000.- krooni kuus ning hageja väidetel kostja vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks elatusraha andnud ei ole, kostja aga neid asjaolusid ega hagetava elatise suurust vaidlustanud ei ole, kuulub elatis kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks väljamõistmisele summas 2000.- krooni kuus alates elatisehagi esitamisest. Kohus peab hagetava elatise suurust mõistlikuks ja põhjendatuks.
  17. Kohtukulud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulu kokku 7580.- krooni, mis koosneb hagi esitamisel tasutud riigilõivust abielu lahutamise hagilt summas 300.- krooni, kostja kohtuistungile kutsumise kulust Ametlike Teadannetega summas 200.- krooni ja hageja kulutustest õigusabile summas 7080.- krooni. Kohus on seisukohal, et kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestatust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 300.- krooni abielu lahutamise hagilt, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse, hageja poolt kantud kohtukulu kostja kohtuistungile kutsumiseks kohtukutse avaldamisega Ametlikes Teadannetes ja ka kohtuotsuse resolutsiooni samas avaldamiseks kokku summas 400.- krooni ning hageja õigusabikulu. Juhindudes ka TsMS § 61 lg 1 p 1 ja p 2 sätetest ning arvestades asja keerukust, selle ettevalmistamiseks kulunud aega, kuid ühtlasi ka seda, et kohus sai lõplikult asja lahendada alles pärast kuuendat kohtuistungit, peab kohus põhjendatud hageja õigusabikuluks, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele, 6000.- krooni. Juhindudes TsMS § 48 lg 1 p 3 ja § 64 lg 1 mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu elatisehagilt riigituludesse, mis kuni 31.12.2005 kehtinud riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lisa 2 järgi oli 1750.krooni. Tulenevalt TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna veel 71,20 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuse kättetoimetamise kulus, samuti kohtukutsete pooltele kättetoimetamise kulus. Kohtunik: 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.