← Eesti

3-06-2405/6

3-06-2405 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi Kohtumaja Kohtuasja number 3-06-2405 Otsuse kuupäev 27.02.2007.a Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi V.A kaebus Virumaa Pensio

§ 7alusel igakuist puudega täiskasvanu toetust 420 krooni kuus.

Novembris 2005 teatas kaebaja vastustajale, et abikaasa on teadmata kadunud. Kuna abikaasa oli teadmata kadunud, jäi ajavahemikul 07.06.2005 kuni 30.11.2005 kaebaja abikaasal sotsiaaltoetus saamata. Alates 01.12.2005 peatati sotsiaaltoetuse maksmine. Kaebaja soovis, 1 3-06-2405 et vastustaja maksaks temale välja surnud abikaasa P.A poolt saamata jäänud sotsiaaltoetuse ajavahemiku 07.06.2005 kuni 30.11.2005 eest. Vastustuja keeldus seda tegemast ja võttis vastu 15.11.2006 otsuse nr 1.1-8.V45/2114, millega jäeti kaebaja avaldus rahuldamata. Kaebaja soovib nimetatud otsuse tühistamist ja sotsiaaltoetuse välja maksmist perioodi 07.06.2005 kuni 30.11.2005 eest. Vastustaja Virumaa Pensioniameti esindaja L.L palub kohtul jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3-06-2405 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Puuetega

§ 3sätestab:

(1)Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral vastavalt käesoleva seaduse sätetele (RK s 17.05.2006 jõust.01.08.2006 - RT I 2006, 26, 191)
(2)Eestis viibival pagulasel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamise õigus Eesti alalise elanikuga võrdsetel alustel.
(3)Kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks ja maksmiseks käesolevast seadusest erinevaid sätteid, kohaldatakse välislepingut. Puuetega

§ 7

lg 1 kohaselt puudega täiskasvanu toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega 16-aastasele ja vanemale inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks (RK s 12.12.2001 jõust.01.01.2002 - RT I 2001, 102, 671). Puuetega

§ 22sätestab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise .

Sama seaduse § 22 lg 1 kohaselt makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetused toetusesaaja elukohajärgse pensioniameti kaudu vastavalt toetusesaaja soovile tema pangakontole või posti teel. Sama seaduse § 22 lg 2 järgi toimub puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kättetoimetamine ja saatmine Eestis maksja arvel (RK s 09.04.2002 jõust.25.04.2002 - RT I 2002, 35, 219). Sama seaduse § 22 lg 4 sätestab,et kui posti teel makstav puuetega inimeste sotsiaaltoetus on välja võtmata vähemalt kuus kuud, peatatakse sotsiaaltoetuse maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi esitamist makstakse sotsiaaltoetus tagantjärele välja (RK s 20.12.2000 jõust.01.01.2001 - RT I 2001, 3, 10). Toetus makstakse tagantjärele välja juhul, kui selle kohta esitatakse vastav avaldus. Käesoleval juhul peatas vastustaja toetuse maksmise ning toetuse saaja P.A ei ole maksmise jätkamiseks avaldust esitanud. Haldusasja toimikus on P.A surmatunnistusest nr DL xxxxx fotokoopia. Surmatunnistusel nr DL xxxxx on märgitud P.A surma kuupäevaks 24.05.2006. Puuetega

§ 22

lg 6 kohaselt pärast puuetega inimeste sotsiaaltoetust saava isiku surma tema pangakontole kantud või volikirja alusel panga või posti kaudu väljamakstud sotsiaaltoetuse summad ei kuulu pärandvara koosseisu ning nimetatud summad tagastatakse panga või pärandvara saanud isiku poolt elukohajärgse pensioniameti vastava nõude saamisel (RK s 20.12.2000 jõust.01.01.2001 RT I 2001, 3, 10). 2 3-06-2405 Kirjeldatu alusel ei saa kaebaja abikaasa hr A`le määratud, kuid välja võtmata sotsiaaltoetust maksta tema abikaasa pr A`le st. kaebuse esitajale. Seega kaebuse esitaja V.A`le ei ole võimalik maksta välja saamata jäänud toetusi, kuna sotsiaaltoetus makstakse vaid selle toetuse taotlejale. Taotluse esitas 02.08.2005 P.A ( t.lk 14). Puuetega

§ 7

ja § 22 lg 6 alusel P.A`le määratud igakuist puudega täiskasvanu toetust summas 420 krooni pole võimalik maksta kaebuse esitaja pr. V.A`le. Puuetega

eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu. Kuna kaebaja abikaasa hr. A oli juba 02.09.2005 teadmata kadunud ja ei elanud kaebuse esitajaga pr. V. A`ga ühisel majapidamisel, siis ei saanud ka kaebuse esitajal tekkida puudest tingitud lisakulutusi, seoses oma abikaasa puudega perioodil 02.09.2005-24.05.2006. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jääb kaebaja poolt kantud menetluskulu HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4 Ülle Polluks Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.