Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul selle kättetoimetamisest Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Kohus tuvastas: M.M esitas kohtule hagiavalduse S.L vastu elatise nõudes. Viru Maakohtu 13.02.2007 määrusega jäeti M. M hagiavaldus käiguta; anti tähtaeg 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks: teatama oma nõusolekust kirjaliku menetlusega; juhul, kui asi tuleb arutusele suulises menetluses, siis vajadusel taotlema kohtutõlgi kaasamist protsessi; esitada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid; esitada kostja sünniaega või isikukoodi. Samuti hagejale selgitati, et kui ta jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast. Kohtumääruse kohaselt hageja palub mõista välja kostjalt S. L-lt tema kasuks elatis summas 1500 krooni igakuiselt poja J.M ülalpidamiseks. Hagiavaldusele lisatud J.M sünnitunnistuse koopias kostja ei ole märgitud isana. Hagiavalduses on märgitud kostja sünniaeg. Rahvastikuregistri andmetel S.L on sündinud. Hageja puuduseid nõuetekohaselt ja tähtaegselt ei kõrvaldanud. Kohus leidis: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 372 lg 1 ja 2 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Vastavalt
lg 1 p 3 märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.
Juhul, kui asi tuleb arutusele suulises menetluses, siis taotlema kohtutõlgi kaasamist protsessi vastavalt
Tsiviilasi nr 2-06-37095 Kooskõlas
lg 1 p 9, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hageja sai määruse tähtaegsete menetlustoimingute tegemiseks isiklikult kätte 26.02.2007, kuid ei ole kohtu määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, seega ei ole kohtul võimalik käesolevat hagi menetleda. Kohtul ei ole võimalust seda hagi menetleda igal juhul, kuna kostja ei ole kantud isana lapse, kelle ülalpidamiseks elatist nõutakse, sünnitunnistusse.
lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 38 lg 1 vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Perekonnaseisuaktide koostamise, muutmise, parandamise, taastamise ja tühistamise ning perekonnaseisutunnistuste väljaandmise korra § 24 sätestab, et kui emal, kes ei ole abielus, sünnib laps ja lapse põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud või tuvastatud perekonnaseaduse paragrahvides 41 ja 42 sätestatud korras, siis lapse sünniakti kannet isa kohta ei tehta. Ema nõudel kantakse sünniakti isa perekonnanimena ema perekonnanimi, isa eesnimena aga nimi ema ütluse kohaselt. Sama Korra § 25 järgi lapse põlvnemine isast, kes ei ole lapse emaga abielus, tehakse kindlaks lapse isa ja ema ühise kirjaliku avalduse alusel, mille nad isiklikult esitavad perekonnaseisuasutusele ning § 27 kohaselt vanemate ühise või isa avalduse alusel teeb perekonnaseisuasutus sünniakti kande lapse isa kohta. Kui põlvnemine tuvastatakse kohtu korras, kantakse isa andmed sünniakti kohtuotsuse alusel. Ülaltoodust lähtudes ei saa kohus mõista elatist välja inimesest, kes ei ole lapse sünniakti isana kantud. Hageja peab koos kostjaga esitama ühise kirjaliku avalduse lapse kostjalt põlvnemise kohta perekonnaseisuasutusele, kus tehakse kanne isa kohta lapse sünnitunnistusse, ja alles peale selle võib hageja esitada kohtusse hagi lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmise nõudes, kui kostja ei tasu neid vabatahtlikult. Kui kostja ei ole nõus sellist avaldust esitama, peab hageja pöörduma kohtusse hagiga tema lapse põlvnemise tuvastamiseks kostjalt ning üheaegselt võib esitada nõude elatise väljamõistmiseks. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes
§-dest 463-466, 660, 661. Tamara Šabarova Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.