KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht Geete Lahi 21. veebruar 2007.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Kohtuasja number 2-06-3130 Koht

) § 49 lg 1, 60 palub:

1. Suurendada elatist, mis oli välja mõistetud kostjalt A K hageja kasuks Narva Linnakohtu 30.04.1997.a otsusega tütre Kristina, sünd 20.04.1990, ülalpidamiseks 211 kroonilt 1700 kroonini, alates käesoleva hagi esitamise päevast.
2. Välja mõista kostjalt menetluskulud hagiavalduse ettevalmistamise eest summas 600 krooni. II Kostja vastus 03.04.2006.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 25-26) kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on arvamusel, et hagi ei ole tõendatud. Venemaal on kostjal tütar V K, sündinud 20.12.2002.a. Kostja materiaalset olukorda võib hinnata nullilähedaseks. Kostjal ei ole kinnisvara, transpordivahendeid, väärtpabereid, osakuid jms. Kostjal on vaid väga väike tulu töötasu näol. Kuid kostja peab sealjuures sööma, riietuma ja tasuma elamisega seotud kulusid. Kostja nõustub, et kohustus last ülal pidada lasub mõlemal vanemal ja kostja ei kavatse kõrvale hoida selle täitmisest, kuid tegelikkuses kostja kulud ületavad tema tulusid. Kostja kulud moodustavad kuus 2650 krooni, s.h söömiseks 1500 krooni kuus, eluasemekulud keskmiselt 500 krooni, transpordikulud 150 krooni, riietusele ja hügieenitarvetele keskmiselt 500 krooni kuus. Kostja sissetulekust piisaks minimaalse elatise 1500 krooni tasumiseks, kuid kostjal on veel võlgnevus elatise osas, mis peetakse kinni kostja töötasust. Hagejal on tulu lapsetoetuse näol, ta võib saada üksikematoetust, tal on alaline töökoht, samuti hakkab hageja saama elatise võlgnevust, mis peetakse kinni kostja töötasust. Kostja on nõus tasuma elatist summas, mis ei ületa 300 krooni kuus. Perekonnaseaduse § 61 lg 6 p 3 lubab elatise suuruse vähendamist mõjuvate põhjuste olemasolul. Kostja leiab, et vastuses nimetatud asjaolud võivad olla kohtu poolt tunnistatud mõjuvateks. III Hageja arvamus kostja vastusele 20.04.2006.a. kohtule esitatud arvamuses (tl 31-32) hageja ei nõustu kostja vastuväidetega hagile. Oma vastuses kostja tahab kohut veenda, et ta on materiaalselt halvasti kindlustatud ja palub tunnistada see asjaolu mõjuvaks elatise kindlaksmääramisel tütar K ülapidamiseks, summas 300 krooni. Kostja viib kohut eksitusse oma materiaalse seisundi suhtes. Kostja töötab AS Narva Auto raskeveoki juhina, teostades rahvusvahelisi vedusid, sealhulgas ka Venemaale. Kostja poolt esitatud tõendis märgitud miinimumpalk ei saa kajastada kostja tegelikke sissetulekuid. Peale palga makstakse kostjale lähetusraha iga reisi eest, mis on samuti tema sissetulekuks. Neid andmeid kostja kohtule ei esitanud. Kostja saab peale palga 2 Venemaa territooriumil pensioni. Vastavalt lepingule osales ta sõjategevuses Tšetšeeni Vabariigi territooriumil. Pärast sõjaväeteenistuse lõppu määrati kostjale pension, mida ta saab Leningradi oblasti Kingissepa linnas. Saadav pension on samuti kostja sissetulek. Kostja elab Narva linnas koos vanematega, kellel on oluline sissetulek ja Narva linnas mitu kinnisvara, ja nende korteris. Sellepärast ei ole hageja väide, et ta kannab igakuiselt korteri kulusid summas 500 krooni, millegagi tõendatud. Kui kostjal on laps, kes elab temast eraldi ja pole teada kus, siis see ei tõesta seda asjaolu, et ta peab teda ülal. Kostja ei esitanud tõendeid, et peab materiaalselt ülal tütar Valeriat või maksab viimase emale elatist tema ülalpidamiseks. Kostja väide, et hageja võib saada riiklikku toetust kui üksikema, on vale, kuna lapsel on isa – kostja A K, kes on vastavalt seadusele kohustatud oma tütart ülal pidama. Kostja hoidub pidevalt igasugustel väljamõeldud ettekäänetel kõrvale tütre Kristina ülalpidamisest, millest annab tunnistust oluline võlgnevus elatise osas. Hageja omanduses on ainult korter, kus ta elab koos tütrega. Hageja poolt on esitatud kõikvõimalikud tõendid, mis tõendavad kuueteistaastase tütre vajadusi ja hageja sissetulekuid. Muud kinnisvara, transpordivahendeid, osasid, aktsiaid hagejal ei ole. IV Kohtuistung Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde ning palub suurendada Narva Linnakohtu 30.04.1997.a. otsusega väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista kostjalt elatise summas 1700 krooni kuus alates 15.02.2006.a ning hageja kohtukulud. Hageja kinnitab, et käesoleval ajal saab elatist keskmiselt 650 krooni kuus, millest 211 krooni moodustab kohtuotsusega väljamõistetud elatis ja ülejäänu kostjal kümne aasta jooksul kogunenud elatise võlgnevus. Hageja brutopalk on 6500 krooni, netopalk 5700 krooni. Hageja saab toetust lapsele 300 krooni kuus. Kulud lapsele moodustasid hagi esitamisel keskmiselt 3430 krooni kuus. Praeguseks kulud on suurenenud. Hageja on arvamusel et kostja on võimeline maksma elatist 1700 krooni kuus. Ta saab head palka, käib komandeeringus Moskvas. Kostja rääkis hagejale, et saab töötasu 7000 krooni ja 7000 krooni komandeeringuraha. Kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust 10 aastat. Kostja jääb kohtule esitatud vastuväidete juurde. Kostja ei ole võimeline maksma elatist 1700 krooni kuus. Kostja palga suurus sõltub sellest, kuidas on sõite. Palgale lisaks makstakse lähetusraha 200 krooni päevas. Reisil olles elab selle raha eest. Kostja nõustub, et 211 krooni kuus on vähe lapse ülalpidamiseks. Kostjal on uus perekond, naine ja laps elavad Narvas. Naine vormistab elamisluba, praegu ei tööta. Kui naine läheb tööle ja laps lasteaeda, saab kostja rohkem maksta elatist tütre ülalpidamiseks. Korteriüür moodustab 500 krooni, kommunaalmaksed 500 krooni. Teised kulud: riietus, toitlustamine. Kostja elas kümme aastat Venemaal, last ei näinud. Viimasel ajal nägi last kaks korda. Kostja ei tea täpselt kui palju saab maksta elatist, jätab selle kohtu otsustada. V Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (

) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.

§ 61

lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Asja materjalidest nähtub, et Narva Linnakohtu 18.10.1996.a. kohtuotsusega lahutati poolte 3 abielu (tl 6) ja 30.04.1997.a. Narva Linnakohtu otsusega (tl 7) mõisteti kostjalt välja elatis lapse K, sündinud 20.04.1990.a., ülalpidamiseks 211 krooni kuus kuni poolte varalise seisundi muutumiseni või lapse täisealiseks saamiseni.

§ 61

lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Poolte vahel ei ole vaidlust et lapse vajadused on muutunud võrreldes 30.04.1997.a, mil kohus mõistis kostjalt välja lapse ülalpidamiseks elatise 211 krooni kuus.

§ 61

lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lapse miinimumvajadusteks kulub kuus seega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, mis hagiavalduse esitamisel oli 3000 krooni kuus ja alates 01.01.2007.a. on 3600 krooni kuus. Hageja nõudeks on suurendada väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista hageja kasuks nende ühise lapse K ülalpidamiseks elatis 1700 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest ,s.o. 15.02.2006.a. Kostja on arvamusel, et ta ei ole võimeline maksma elatist summas 1700 krooni kuus. Kostja palga suurus oleneb tööst, kostjale makstakse ka lähetusraha 200 krooni päevas. Kostjal on suur elatise võlgnevus, tal on uus pere, naine ei tööta, laps Valeria sündis 20.12.2002.a. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval ajal on seaduses ettenähtud elatise miinimummäär oluliselt suurem kostjalt varasema kohtuotsusega välja mõistetud elatisest. Võttes arvesse seadusega ettenähtud elatise miinimummäära tõusu ja asjaolu, et hageja arvates ei ole enam piisav kui kostja maksab praeguse elukalliduse juures lapse ülalpidamiseks 211 krooni kuus, siis kohus leiab, et on põhjendatud suurendada kostjalt väljamõistetud elatise summat. Kohus leiab, et hageja on kohtule veenvalt põhjendanud, et lapse vajadusteks ühes kuus kulub vähemalt 3430 krooni. Kuigi hageja ei ole kõiki lapse ülalpidamiskulusid dokumentaalselt tõendanud, on kohtu arvates hageja arvestatud kulutused 20.aprillil 2007.a. seitsmeteistkümneaastaseks saava lapse ülalpidamiseks mõistlikud ja põhjendatud. Vastuses hagile ega ka kohtuistungil ei ole kostja lapse vajadusi vaidlustanud. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse peale lapse vajaduste ka vanemate varalist seisundit vastavalt

§ 61lg 2.

Seega arvestatakse vanema varalise seisundi kindlakstegemisel vanema kõiki sissetulekuid. Hageja on arvamuses kostja vastusele väitnud, et kostja palk on talle teadaolevalt 7000 krooni ning komandeeringu raha 7000 krooni. Samuti ta saab Venemaal pensioni. Hageja poolt esitatud tõendi (tl 11) kohaselt tema netopalk 2005.a 12 kuu eest arvestatuna moodustas 69846,5 krooni. Peale selle saab hageja lastetoetust summas 300 krooni (tl 8). Seega hageja sissetulekuks kuus on keskmiselt 6120,55 krooni. Hagejal on korter, mida ta kasutab enda ja tütre elamispinnana. Kostja palgatõendi (tl 50) kohaselt tema kuupalk 2006.a 12 kuu eest arvestatuna on 49305 4 krooni, seega kostja sissetulekuks kuus on keskmiselt 4108 krooni. Tõendis puuduvad andmed lähetusrahade kohta. Kohtuistungil kostja kinnitas, et peale töötasu makstakse talle veel töölähetustega seoses lähetusraha 200 krooni päevas, mis on samuti kostja sissetulek. Kostjal on uus pere, abikaasa ei tööta ja kostja ülalpidamisel on 20.12.2002.a. sündinud tütar V K. Kostja elatise võlgnevus vastavalt Narva kohtutäitur A K õiendile (tl 13) seisuga 01.01.2006.a. moodustas 22441,35 krooni. Vallas-ja kinnisvara kostjal puudub. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis hageja poolt nõutud summas 1700 krooni. Kostja ei ole täitnud lapse Kristina ülalpidamiskohustust kümne aasta kestel. Kohus leiab, et kostja töötasust koos lähetustasudega on kostjal võimalik tasuda lapse K ülalpidamiseks elatist summas 1700 krooni ilma et kostja teine laps V osutuks vähem kindlustatuks kui K. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida tasuvam töö. Kohus arvestab ka sellega, et hageja maksab elatiselt tulumaksu. Seega tuleb suurendada kostjalt väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista igakuuliselt elatis 1700 krooni alates elatisehagi esitamisest 15.02.2006.a. VI Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus hagi rahuldab, peab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 5