KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2007. a Tartu Tsiviilasja number 2-06-4

§ 60

lg 1 sätestatud vanema kohustus ülal pidada oma alaealisi lapsi tähendab ühtlasi vanema kohustust hankida selliseid vahendeid, mis võimaldavad tal laste ülalpidamist. Taotletava elatise suurus vastab seadusega sätestatud miinimumnõudele ning selle väljamõistmine on põhjendatud. Hageja palub elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest. Eesti Ühispanga maksete aruande väljavõttest nähtuvalt on kostja laste ülalpidamiseks maksnud hagejale 2000 krooni kuus kuni 01.03.2006. Seega on põhjendatud kostjalt elatis välja mõista alates 01.04.2006. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. E.K. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, määrates kummagi lapse elatise suuruseks 1000 krooni kuus. Kaebuse põhjenduste kohaselt vastavalt

§ 61

lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes vanemate varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kostjal puudus kohtuistungi ajal kindel töökoht, ta elatus juhutöödest. Seetõttu oli kostjal raske, kui mitte võimatu esitada kohtule tõendeid oma igakuise sissetuleku kohta. Arusaamatuks jääb kohtu seiskoht, et kostja peab hankima vahendeid, mis võimaldaksid laste ülalpidamist. Kostja on teinud kõik endast sõltuva, et suurendada oma sissetulekut. Alates 02.10.2006 asus kostja tööle OÜ-s X lukksepana, töötasuga bruto 4000 krooni.

§ 70

kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Kostja on pidanud kuni käesoleva ajani kinni omavahelisest kokkuleppest tasuda lastele elatist kokku 2000 krooni kuus. 2 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja väited. Kuna hageja elab Soome Vabariigis ja poolte kokkupuude on minimaalne, kui mitte olematu, siis jääb arusaamatuks, millele tugineb hageja väide, et ta teab, et kostja teeb sama tööd, mis abielu ajal. 5. K.K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei või

§ 61

lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (käesoleval hetkel 1500 krooni). Kostja väide, et tal puudus kohtuistungi ajal kindel töökoht, võib vastata tõele. Kogu poolte abielu ajal ei töötanud kostja seaduslikult, vaid tegi igapäevaselt tööd elukoha juures asuvas garaažis mitteametlikult. Kostja väide, et ta elatub juhutöödest ja tema kuusissetulek on umbes 5000 krooni, on kaheldav. Kostja ehitab Võru valda garaaž-elamut. Kohtuistungil 22.09.2006 väitis kostja, et ehitab maja sõbrale. Kohus jäi tookord selle väitega rahule. Nüüdseks on hageja teinud järelpärimise Tartu Maakohtu kinnistusosakonnast, millest on näha, et kostja nimel on alates 31.05.2005 Võru vallas talu. Kostja on ka ise väitnud Tartu Sotsiaalameti lastekaitse osakonnas, et ehitab maja ja asub sinna varsti elama. Tähelepanu väärib ka kostja töökoht OÜ-s X. Teatise selle kohta on välja andnud M. M, kes on kostja lähisugulane. Tekitab kahtlust asjaolu, et pika tööotsimise tulemusena asus kostja tööle oma sugulase juures. Kostja on hagejale suusõnaliselt öelnud, et võib ametlikult tööle minna, millal ise tahab. Kostjale jäi peale abielulahutust kogu ühisvara, sh sõiduautod. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Apellant on õigesti viidanud TsMS § 230 sätetele, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole käesolevas elatise vaidluses esitanud ühtegi tõendit, mille alusel kohus saaks tema sissetuleku suurust ja varanduslikku seisundit hinnata. Apellant on hagile esitanud vastuväite, et ta ei ole oma sissetuleku tõttu võimeline maksma lastele elatist seaduses sätestatud minimaalses määras ning selle tõttu tuleb elatise suurust vähendada.

§ 61

lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi

1. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Apellant on esitanud väite, et tervisliku seisundi tõttu ei saanud ta pidevalt tööd teha ning elatus selle tõttu juhutöödest. Apellant ei ole esitanud tõendeid oma tervisliku seisundi kohta, millest saaks teha järelduse, et isiku töövõime on piiratud. Ringkonnakohtule teatas apellant, et ta on asunud täiskoormusega tööle, seega on eelduslikult apellandi tervislik seisund käesolevaks ajaks paranenud. 3 Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas puuduvad ka muud põhjused, mida saaks kohus mõjuvaks tunnistada elatise vähendamisel. Ringkonnakohus märgib, et kuigi elatisehagis on esindatud avalik huvi, mis annab ka kohtule õiguse omal algatusel tõendeid koguda isiku sissetuleku ja varalise seisundi kohta kooskõlas TsMS § 230 lg 4 ja 5, siis lasub siiski kostjal kohustus oma väiteid tõendada ning esitada kõik asjaolud ja tõendid, mis annaksid aluse tema esitatud vastuväiteid kaaluda. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud peale tõendite, millest nähtub, et ta on lastele elatist maksnud 2000 kr kuus, mingeid muid tõendeid. Ringkonnakohtu ja hageja järelepärimiste peale on kohtule esitatud täiendavalt andmed, millest nähtub, et kostjale kuulub maatulundusmaa 3,9 ha Võru vallas; ehitusregistri andmebaasis ei ole kostja nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju ning kostja ei ole 2005 aasta tuludeklaratsiooni esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ei ole oma tulusid deklareerinud, ning ei ole nimetanud juhutöödest saadud sissetuleku suurust, samas on ta tasunud 2000 kr igakuiselt laste elatiseks ning on
2. aastal soetanud 3,9 ha kinnistu, siis puudub alus kohaldada

§ 61lg 1 p 3.

Üllar Roostoja Egon Konsand 4 Andra Pärsimägi