KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2007. a Tartu Tsiviilasja number 2-06-2

§ 70lg 1 ja 2 sätteid kohaldab kohus siis, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust.

2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. A.A. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osaliselt, väljamõistetud elatise suuruse ja elatise väljamõistmise tähtaja osas, ning uue otsuse tegemist, mõistes välja A.A. lt A.A. kasuks elatise K.K. ülalpidamiseks tagasiulatuvalt 1300 krooni kuus alates 04.05.2005 kuni 25.10.2006, ning alates 26.10.2006 1500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni Kaebuse põhjenduste kohaselt on elatis mõistetud välja alla miinimummäära ilma, et kohus oleks põhjendanud, miks väljamõistetava elatise suurust vähendatakse.

§ 70

lg 1 järgi, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

§ 70

lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

1. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus on ebaõigesti mõistnud elatise välja alates oktoobrist
2. Kohtuotsusest ei nähtu, millele tuginedes kohus sellisele järeldusele jõudis. Kohus on märkinud, et poolte seletustega on tõendatud, et kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitnud. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 229 lg 2, mille järgi on tõendiks ainult poole vande all antud seletus. Lisaks on kostja küll esitanud Hansapanga konto väljavõtted, kuid nendest nähtuvalt on ülalpidamiskohustuse täitmine seisnenud ainult
3. a täisealiseks saanud tütrele K.K. le peretoetustena laekunud summade ülekannetes, mitte elatise maksmises või mõne muu toetuse andmises K.K. le või K.K. le. Seadusest tulenevalt on vanema ülalpidamiskohustus lapse ees pidev ja alaline, see peab tagama lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise iga päev. Kui lahus elav lapsevanem annab lapsele mõne asja, riideeseme või muu vahendi, ei tähenda, et ta oleks ülalpidamiskohustuse nõuetekohaselt täitnud. Kostja esitatud palgatõendite järgi oli tema keskmine kuusissetulek üle 10 000 krooni. Kostja ega tema teine alaealine laps ei jääks halvemasse olukorda, sest peale 1500 krooni maksmist K.K. kasvatamiseks jääks kostja kasutusse veel 8500 krooni.
4. A.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei nõustu kostja elatise väljamõistmisega tagasiulatuvalt. Kuna kostja kuusissetulek oli sel ajal ca 6000 krooni, poolte tütar K.K. elas kostja juures ja oli kostja ülalpidamisel ning hageja ei toetanud K. sel ajal, jäi kostja abi K.K. le väiksemaks. Kostja abi K. oli sel ajal järgmine: koolivihikute, riietuse (nii uued kui kasutatud), jalanõude, suusavarustuse ostmine, ekskursioonirahad, ravimite ostmine ja arsti juures käimine, trennikulud, taskuraha jms). Kui kostja selle perioodi (jaan 2005 – okt 2006) sissetulekust 6000 krooni võtta maha elatis 1300 krooni, jääks kostjale, tema 2-aastasele lapsele ja kodus olevale elukaaslasele 4700 krooni, mis teeb K.K. ja K.K. olukorra ebavõrdseks, kuna hageja sissetulek oli sel ajal üle 5000 krooni. K. on olnud tihti peale kooli kostja kodus seni, kui hageja on tööl. See tähendab, et kui K. kool lõppes lõuna paiku ja ema töö õhtul, siis 13.00-19.00 oli laps kostja ülalpidamisel ja sel ajal kattis kostja tema kulud (söök, pesemine, internetikasutus jms). K.K. oli kostja koolitada 2006 veebruarini. Kristi lastetoetus läks hagejale seni, kuni kostja käis koos tütrega sots. ametis (septembris 2004).
5. a peale lahutust jättis kostja kogu poolte ühisvara hageja kasutada: maja koos sisustusega, auto (mille hageja müüs 2006 novembris kostja teadmata ja müügist saadud raha jäi hagejale). 3
6. A.A. esitas ringkonnakohtule veel ka täiendavad seisukohad, milles märgib lisaks eeltoodule, et peale maakohtu otsust, millega temalt mõisteti välja 1300-kroonine elatis, jääb kostja ca 6000 krooni suuruse palga juures kostjale, tema 2-aastasele tütrele ja elukaaslasele ca 4700 krooni, mis on teinud problemaatiliseks talvekuudel üüri maksmise ning üldse toimetulemise, mistõttu oli kostja sunnitud ära müüma oma auto (väljalaske aasta 1992). Auto müümise tõttu kannatab ka kostja suhtlemine K. ga, kuna varem viis kostja teda trenni, kui poeg tahtis kostja juures kauem aega veeta, kuid hageja ei olnud nii pikalt linnas, viis kostja ta hiljem maale ema juurde, käis koos mere ääres, puhkusel Saaremaal. Samas ostis hageja endale sel sügisel sõiduauto Opel Vectra ja tema elukaaslane Audi A-
7. mis näitab, et poolte perede sissetulekud on väga ebavõrdsed. Kostja märgib ka, et peale maakohtu otsust on jäänud pooleli K. jalgpallitreeningud, kuna hageja väidab, et ei tea, kus treeningud toimuvad ja kuhu treeningute eest maksta, ehkki kõik kontaktandmed on kostja hagejale edastanud. Seni oli kõik treeningukulud (kuumaks, riided, pall) kandnud kostja. Peale maakohtu otsust on hageja üritanud K. t enam kostja juurde mitte lubada, leides selleks erinevaid põhjuseid. Pooled on käinud selle probleemiga ka Viljandi lastekaitses. Kostja ei pea normaalseks ka seda, et hageja ei teavitanud kostjat sellest, kui K. vahepeal haigestus ning suure kõhuvaluga haiglasse viidi. Kostja rõhutab asjaolu, et kuna poolte lastest K.K. elas kostja juures ning tema ülalpidamine ja koolitamine (Kristi lõpetas kooli 2006 veebruaris) oli täielikult kostja kanda, siis oli kostjal hagejaga jutuajamine, et kuna Kristi elab kostja juures, siis katab kostja tütre kulud ja K. eest vastutab hageja. Nii see ka toimus ja lisaks kandis kostja osa K. kuludest, kuid nüüd nõuab hageja kostjalt ikkagi ka tagasiulatuvalt elatist. Kostjal ei ole seda tagasiulatuvat elatisesummat mitte kusagilt võtta, sääste tal ei ole ning ka maksegraafiku alusel tasumisega ta hetkeseisu vaadates hakkama ei saaks, kuna on oma peres ainus, kes tööl käib. Jääb üle veel võimalus, et kostja müüb oma korteri, sest auto ta juba müüs. Kostja palub jätta ka temale mingi hakkamasaamise võimalus, et kostja 2-aastane tütar ja elukaaslane, kes on lapsega kodus, ei jääks väga ebavõrdsesse olukorda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud, ning maakohtu otsust tuleb ebaõige materiaalõigusnormi kohaldamise tõttu muuta elatise väljamõistmise algustähtaja ja menetlusnormi rikkumise tõttu elatise suuruse osas.
9. Apellandi väide, et maakohus ei ole põhjendanud, miks kohus mõistis elatise välja alates 01.10.2006, on õige.

§ 70

lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud elatise välja mõistmata tagasiulatuvalt. Maakohtus toimunud menetluses esitasid pooled väiteid ja tõendeid selle kohta, et kostja andis poja ülalpidamiseks abi ja vahendeid, vaidlust ei ole ka selle üle, et vaidlusalusel perioodil viibis poeg aeg-ajalt kostja juures, samuti viibis kostja juures poolte ühine tütar kuni täisealiseks saamiseni. Ka ringkonnakohtule täiendavalt esitatud tõendid 4 annavad aluse tuvastada, et kostja täitis ülalpidamise kohustust, seega hagi rahuldamine tagasiulatuvalt 04.05.2005 ei ole põhjendatud.

§ 70lg 1 kohaselt tuleb elatis välja mõista elatisehagi esitamisest.

Käesoleval juhul esitas hageja algselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapsele elatise nõudes. Perekonnaseadus maksekäsu menetluses esitatavat avaldust elatisehagi nõude rahuldamise alguse kulgemise juures ei nimeta, kuid ringkonnakohus leiab, et elatis tuleb välja mõista alates maksekäsu kohtule esitamisest, so 04.05.

1. Ringkonnakohus juhindub siinkohal TsMS § 486 lg 4, mille kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates makseettepaneku kättetoimetamisest, kui hagi võetakse menetlusse kuue kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamisest alates. TsMS § 362 lg 3 kohaselt aga hagiavalduse esitamise ajaks loetakse selle kohtusse jõudmise aeg, kui hagiavaldus, nõue või taotlus on vastaspoolele hiljem kättetoimetatud.
2. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas puuduvad

§ 61

lg 5 või 6 tulenevad alused, mis annaksid aluse elatise väljamõistmiseks alla

§ 61lg 4 sätestatud määra.

Samas on hageja maakohtu istungil

2. 2006 esitanud elatise väljamõistmise nõude 1300 krooni ulatuses ja selle juurde jäänud ka kohtuvaidluse käigus, lisades, et nimetatud summa tuleb välja mõista tagasiulatuvalt. Apellatsioonkaebuses täpsustab hageja oma nõuet, märkides, et 1300 krooniga oli ta nõus tagasi ulatuvalt, kuid alates kohtulahendi tegemisest peaks väljamõistetava elatise suurus olema 1500 krooni. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei menetluse kestel hagejal palunud oma nõuet täpsustada ning on sellega rikkunud TsMS § 348 lg 1, mille kohaselt kohus peab välja selgitama menetlusosalise arvamuse asjas tähendust omavate asjaolude suhtes. Arvestades asjaolu, et maksekäsus taotles hageja elatise väljamõistmist 1500 kr kuus, maakohtus sõnastas taotluse ümber, ning maakohus ei ole nõuet palunud täpsustada, siis tuleb hageja ringkonnakohtule esitatud taotluses täpsustatud nõudega arvestada ning kostjalt tuleb elatis välja mõista alates 04.05.2006 kuni 23.10.2006 igakuiselt summas 1300 krooni ja alates 24.10.2006 kuni lapse K.K. täisealiseks saamiseni 1500 krooni kuus.
3. Apellatsioonimenetluses kantud kulud jätab ringkonnakohus poolte endi kanda. Üllar Roostoja Egon Konsand 5 Andra Pärsimägi