Obsah (4)

§ 79§ 407§ 367§ 162

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel tagaselja Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 13. märts 2007 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-3480 Hagi ese AS

§-s 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS § 8 lg-st 2, § 76 lg-st 1, § 94 lg 1, §-st 100, § 101 lg 1 pdest 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg-st 1;

§ 79, 133 lg.

1 ja 2, 139,162 lg-st 1, 173, 339, 340, § 363 ja 367 taotleb hageja: võlgnevuse summas 6271,73 Eesti krooni väljamõistmist V Zilt. Hageja taotleb V Z`ilt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest (5552,74 Eesti kroonilt) hagi esitamisest alates kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas; hetkel määr 0,029%). Menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 350.- Eesti krooni) palub hageja jätta V Z`i kanda ja määrata kohtulahendis kindlaks menetlusökonoomilisel eesmärgil menetluskulude rahaline jaotus. Lahendada asi kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. KOSTJA SEISUKOHT Kostja hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega.

§ 407lg.

1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud

2. 2007.a. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele VÕS §-le 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Pooled on
4. 2005 sõlminud laenulepingu /t.l. 5/ (edaspidi Leping), millega hageja andis kostjale laenu 7132,57 krooni, intressiga 18 % aastas. Lepingu p. 2.5 ja 6.1 võttis kostja endale kohustuse tagastada laen osamaksetena iga kuu
5. kuupäevaks, tagastamise lõpptähtajaga
7. 2007.a. Kostja oma kohustust ei täitnud ja võlgneb hagejale seisuga
9. 2007 põhivõlana 5552,74 EEK, intressina 609,49 EEK, viivisena 109,50 EEK. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p.1- nõuda kohustuse täitmist ja p. 4 taganeda lepingust või öelda lepingu üles. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 10.
10. kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra ( seadusest tulenev viivis; hetkel määr 0,029% päevas) alusel. Hagi esitamise aja seisuga on kostja võlg viivisena 109,50 EEK.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt kuni põhinõude täitmiseni protsendina, mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täidab.

§ 162järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda, määrates ühtlasi ka menetluskulu rahalise suuruse. Hageja menetluskulu-tasutud riigilõiv 350.- krooni. Kohtunik: Külli Mõlder