2-06-7328 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ülle Jänes ja Reet Allikvere Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2007, Tallin

§ 146ja § 147 kohaselt 02.12.2005.

Hagi esitati 27.04.2006. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis M.Vlt välja 10 468,95 krooni. Kohus jättis kohtukulud M.V kanda. Tõendi saamise kulust tuleb M.Vl hüvitada 50%. Eesti Vabariigi kantud asja läbivaatamise kulud mõistetakse välja pärast kohtulahendi jõustumist. KoS § 51 tuleb tõlgendada selliselt, et kui korteriomandi võõrandamise hetkel on korteriomandite mõtteliste osade haldamiseks loodud korteriühistu, lähevad korteriühistu liikme õigused ja kohustused korteriomandi võõrandajalt üle korteriomandi omandajale samal ajal kui korteriomand. Korteriühistu olemasolu pidi tõendama kostja, kes sellele asjaolule tugines. 02.12.2002 müügilepingust nähtub, et kostja võõrandas korteri nr x kui vallasasja ehk mõttelise osa elamust asukohaga x. Müügilepingu p 2.1.6 kinnitab kostja müüjana, et elamus ei ole moodustatud korteriühistut. Kohus selgitas kostjale tõendite esitamise kohustust. Kostja ei ole esitanud tõendeid korteriühistu olemasolu kohta tema poolt korteri võõrandamise hetkel. Hagejal on õigus esitada hagi kostja, mitte x korteri mõne teise omaniku vastu, sest võlgnevus, mida hageja nõuab, on tekkinud kostja omanikuks olemise ajal. Kostja vastuväited, et hageja oleks pidanud arved kostjale kätte toimetama, ei ole põhjendatud. Hageja ja kostja vahel on eraõiguslik suhe, mis põhineb EES § 15, mis sätestas hageja õiguse korraldada kuni 31.12.2002 kostja omandis oleva elamu mõttelise osa haldamist ja vahendada kostjale kommunaalteenuseid. EES ega VÕS ei sätesta, et võlausaldaja peab võlgnikule arve kätte toimetama. Arvetelt nähtub, et hageja on kostja omandis oleva eluruumi aadressil saatnud arved hageja poolt vahendatud ja teostatud kommunaalteenuste eest. Hageja oli elu- ja mitteeluruumide haldamise lepingu ja EES alusel õigustatud nimetatud teenuseid kostjale pakkuma. Kostja ei esitanud vastuväiteid, et ta ei ole teenuseid saanud. Kostja väide, et hoolduskulud ja teenustasud ei saanud nii suured olla, on paljasõnalised ega haaku arvetega. VÕS § 94 lg 2 järgi on hageja õigustatud saama seadusega kindlaks määratud viivist. Hagejal oli EES § 15 lg 1 järgi õigus kommunaalteenuseid osutada ja kostjal oli kohustus teenuste eest tarbimise tasuda. Arvetel on näha tasumise tähtaeg ning pangarekvisiidid, mis võimaldasid arveid tasuda. Hageja raamatupidamise väljavõttest ja arvetest nähtub, et kostja võlgnevus hageja ees on 10 252,35 krooni. Kostja viivise võlgnevus on arvestatud põhivõlalt ja selle suuruseks on 3421,72 2

(4)krooni kuni 27.04.

Apellatsioonkaebuse põhjendused M.V palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata tõendamatuse ja aegumise tõttu. Kohus rikkus TsMS § 436 lg-d 1, 2 ja 4 ning § 442 lg-d 5 ja
Otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud, ei ole rajatud asjas esitatud tõenditele ja tugineb asjaolule, mida menetluses ei arutatud. Otsuses ei lahendatud poolte nõudeid ega märgitud tõendeid, millele tuginedes kohus järeldused tegi. Kohus tuvastas asjaolud ebaõigesti. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja vastuväited. Kohus ei selgitanud, miks ta vabastas kostja tõendamiskohustusest vastavalt TsMS § 230 lg-le
Hageja ei esitanud tõendeid võla olemasolu kohta. Kostja oli korteri omanikuks 4 kuud, 06.08.2002-02.12.2002 ja tema väidetava võla suurus ei saa olla 10 468,95 krooni. Hageja esitatud õiendi kohaselt on augustist kuni novembrini määratud maksete summa 2690,45 krooni. Kostja on tasunud kõik talle esitatud arved. Kohus ei selgitanud, miks ta jättis tähelepanuta kostja väited nõuete aegumise kohta.

§ 146

ja § 147 kohaselt lõppes hagi aegumistähtaeg 02.12.2005, hagi esitati 27.04.

Vastus apellatsioonkaebusele OÜ * ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja hagi jätta seoses nõude aegumisega rahuldamata. Kostjale kuulus vallasasjana korter Tallinnas x alates 06.08.2002 kuni 02.12.
Elamu x suhtes oli eluruumide erastamise kohustatud subjektiks AS E. 16.11.2001 ettevõtte ostu-müügilepingu p 1.3 järgi oli AS * AS-i E õigusjärglane EES § 6 lg 2 tähenduses §-des 15 ja 151 sätestatud kohustuste täitmisel. EES § 15 lg 1 järgi korraldas elamutes, kus ei olnud moodustatud korteriühistut ega elamu haldamist korteriomanikele üle antud, elamu haldamist kuni 31.12.2002 eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Eluruumide omanikud olid kohustatud maksma kohustatud subjektile majandamiskulusid vastavalt korteriomandi seadusele. KOS § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksed, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. AS * õigusjärglane on hageja. Õige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole andnud hinnangut kostja vastuväidetele. Lisaks muudele vastuväidetele on kostja esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks, väites, et hagi esitamise ajal oli nõude sissenõutavaks muutumisest möödunud kolm aastat. Kuna aegumise kohaldamine välistab nõude rahuldamise, siis pidi maakohus esmalt kontrollima, kas nõue on aegunud. Maakohus seda teinud ei ole.

§ 142

lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 146lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Kolleegium leiab, et hageja nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hageja kohustus hoonet hallata on küll tekkinud seadusest, kuid see ei tähenda, et tema nõue kostja vastu oleks tekkinud seaduse alusel ja sellele kohalduks

§-s 149 sätestatud tähtaeg. Hageja nõue on tekkinud seoses kostjale teenuste vahendamisega ja elamu hooldamisega, milleks kandis 3

(4)kostja kulutusi. Järgnevalt tuleb tuvastada, millal muutus hageja nõue kostjalt võla saamiseks sissenõutavaks. Hageja on esitanud kohtule kostjale saadetud arvete koopiad. Viimane arve on esitatud kostjale 20.02.2003 maksetähtajaga 28.02.2003 summas 92,95 krooni. Järelikult muutus nõue viimase arve alusel nõutava summa 92,95 krooni osas sissenõutavaks alates 01.03.

Kolmeaastane aegumistähtaeg lõppes 28.02.
Varasemate arvete alusel nõutud summade maksetähtajad olid saabunud enne 28.02.
Hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud kohtule 01.03.
Seega pärast kolmeaastase aegumistähtaja lõppemist.

§ 143

järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on maakohtule taotluse aegumise kohaldamiseks esitanud 15.08.2006 (lk 76). Kuna nõue on aegunud ja kostja on aegumise vastuväite esitanud, siis tuleb

§ 142lg 1 järgi jätta hageja nõue rahuldamata.

Kuna nõue jäetakse rahuldamata seoses aegumisega, siis hageja väidetele ja kostja ülejäänud vastuväidetele ei ole vajalik hinnangut anda. Kolleegium märgib lisaks eeltoodule, et maakohtu otsus on vastuoluline ja sellest ei ole võimalik üheselt aru saada. Hageja on palunud hagis välja nõuda 10 468,95 krooni põhivõlga ja viiviseid 3 431,72 krooni. Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt on hagi rahuldatud täielikult ja välja mõistetud 10 468,95 krooni. Kohtuotsuse põhjendustes on kohus tuvastanud, et viiviste suurus 3 421,72 krooni ja hageja on õigustatud saama viivist, kuid viivist välja mõistetud ei ole. Kolleegiumi arvates on sellisel moel kohtuotsuse tegemine vastuolus TsMS § 442 lg-tega 5 ja 8. Otsuse resolutsioon ja otsuse põhjendused peavad olema omavahel vastavuses ja põhjendustest peab tulenema selge ja ühemõtteline otsustus resolutsioonis. Menetluskulud, sealhulgas ka kostja kulud lepingulisele esindajale, tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.