2-06-1548/2

Tsiviilasi nr.2-06-1548/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 4.juuli 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi AT’i hagi OÜ vastu juhatuse otsuse tühisuse tunnustamises, tööle ennistamises ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmises ning kohtukulude hüvitamises kohtuistung 5.juuni 2006, Tallinn hageja AT, istungil osales koos volitatud esindaja, PT kostja OÜ, istungil osales volitatud esindaja, ST asjaolud OÜ juhatus on otsustanud

1. korraldada ümber nädalalehe toimetuse tööjaotus ja struktuur
2. koondada ametikoht nädalalehe toimetuses
3. lõpetada seoses töö ümberkorraldamisega AT’iga sõlmitud tööleping koondamisega alates .
4. maksta ATile välja lõpparve. töötaja on tööandja teatanud töötajale töölepingu lõpetamisest. Teate kohaselt antakse tegevtoimetaja ülesanded üle peatoimetajale; teist tööd tööandjal töötajale pakkuda ei ole. Teatises on näidatud töötajale makstavad hüvitised ja väljamaksmata tasud. Töölepingu lõpetamise teade on töötajale üle antud . on tööandja lepingu lisana vormistanud töölepingu lõpetamise ja teinud töölepingu lõpetamise kande tööraamatusse; tööraamat on töötajale kätte antud sideasutuse kaudu; lõpparve on töötaja kontole üle kantud. Kostja peatoimetaja on jäänud lapsehoolduspuhkusele. 2 on kostja juhatus otsustanud reorganiseerida nädalalehe toimetuse töö ning luua seoses peatoimetaja äraolekuga kaks peatoimetaja asetäitja töökohta ning sõlmida üks tööleping ja muuta ühte töölepingut otsuses märgitud isikutega. on töötaja esitanud tööandjale avalduse tema tööle võtmiseks nelja päeva jooksul peatoimetaja asetäitja ametikohale. Tööandja on kirjaga teatanud töötajale, et on jätnud töötaja avalduse töölepingu sõlmimiseks rahuldamata põhjusel, et peatoimetaja asetäitja töökoht luuakse tööandja struktuuris ; samuti, et tööandjal on sobiv kandidaat ametikoha täitmiseks juba leitud. hageja nõue Hageja esitas Harju Maakohtule hagi, milles palus
5. tunnistada kostja otsus tühiseks ja
6. kohustada kostjat võtta hageja tagasi tööle peatoimetaja asetäitja ametikohale
7. hüvitada tekitatud kahju. Hageja põhjendas nõuet asjaoluga, et tööandja uues struktuuris on senise seitsme töökoha asemel kaheksa töökohta; loodud on kaks uut peatoimetaja asetäitja kohta; töömahu suurenemise tõttu on tööle võetud uus töötaja. Hageja väitis, et tööandja on kohustatud koondamise tõttu vabanenud töötaja tema soovil tööle tagasi võtma kuue kuu jooksul arvates töölepingu lõppemisest (TLS § 98 lg. 1 ja 3). Hageja väitis ka, et juhatuse otsus on vastuolus seadusega ja heade kommetega ning hea usu põhimõttega, kuna sellega on varjatud kostja tegelikku soovi hageja vallandada. Hageja täiendas hagi ning palus
8. tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks
9. hüvitada kohtukulud. Hageja põhjendas nõuet asjaoluga, et tööandja on õigusliku aluseta jätnud rahuldamata töötaja avalduse. Töötajal oli õigus asuda tööle peatoimetaja asetäitja ametikohale. Tööandja keeldumine on alusetu ning seetõttu on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. Hageja väitis ka, et koondamise eeldusi tööandjal ei esinenud; tööandja töömaht ei vähenenud, tööandja tegevus ei lõppenud. Hageja väitis, et ei saanud töölepingu lõpetamist varem vaidlustada, kuna sai alles kostja poolt uute töökohtade loomisest. teada avalduse hagi täiendamiseks ja täpsustamiseks. Hageja Kohtu ettepanekul esitas hageja toetas nõudeid
10. tööle ennistamises ja
11. sunnitud töölt puudumise aja eest kuue kuu keskmise palga väljamõistmises. Hageja väitis, et töölepingu lõpetamisest ei teavitatud teda seaduses ettenähtud ajal; töötajal oli õigus töötada kostja juures kuni ; töölepingus ei ole tehtud lõpetamise kannet; tööraamatus pidanuks töölepingu lõpetamise kanne olema tehtud kuupäevaga. Hageja väitis ka, et tööandja on kohustatud kuue kuu jooksul võtma koondatud töötaja tööle vabade töökohtade tekkimisel. istungil täpsustas hageja oma nõudeid ning palus
12. tunnistada kostja juhatuse otsuse tühisust ja
13. ennistada hageja tööle ning mõista töötaja kasuks välja keskmine brutopalk kümne 3 kuu eest. Hageja väitis, et töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkus ilmnes , kui toimetuses loodi kaks uut töökohta. Töö ümberkorraldamine seisnes ühe tegevtoimetaja asemele kahe peatoimetaja asetäitja koha moodustamises, mis ei ole omane koondamisele. Hageja väitis, et tööandja oli kohustatud pakkuma koondatud töötajale tööd täieliku või osalise koormuse aga ka mittekoosseisulise töötajana. Töötaja koondamine on seadusvastane, kui tööandja ei kasutanud võimalust töötajale teist tööd pakkuda, kuigi tal see võimalus oli. Koondatud töötajal on õigus nõuda endist tööd või ametikohta juhul, kui töölepingu lõpetamisel on rikutud seadust. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et
14. hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks on aegunud;
15. juhatuse otsuse tühistamiseks alus puudub, kuna tööleping lõpetati seaduslikult; töölepingu lõpetamise kohta on vormistatud eraldi dokument, millele töötaja keeldus alla kirjutamast; töötajaga tekib tööõigussuhe, hageja tuginemine tsiviilseadustiku üldosa sätetele ei ole asjakohane;
16. töötaja avaldus peatoimetaja asetäitjana tööle võtmiseks on jäetud rahuldamata põhjusel, et tööandja struktuuris loodi see ametikoht . Töötaja varasemad tööülesanded ei kattu peatoimetaja asetäitja ametikoha ülesannetega;
17. tööandja on korraldanud tööd ümber seoses peatoimetaja jäämisega lapsehoolduspuhkusele; õige ei ole väide varasemate ümberkorralduste puudumise kohta;
18. töötaja ei sobi juhatusse kuuluvat ametikohta täitma, kuna ta ei valda eesti keelt ega oma piisavalt suhtlemisoskust. kohtu hinnang Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-ga 363 lg. 1 p. 1 ja 376 lg. 6 teeb kohus otsuse hageja nõuetes, mida hageja toetas avaldustes; kohus on otsuse tegemisel seotud hageja seisukohtadega nõude põhjendamisel. Vaidlust ei ole selles, et pooled on sõlminud töölepingu. Hageja kinnitas kohtus, et ei ole kostja osanik ega juhatuse liige. Seega on poolte vahel töölepingu sõlmimisega tekkinud töösuhe.
19. Töötaja on esitanud hagi tööandja juhatuse otsuse tühisuse tunnustamiseks. Kohus leiab, et hagi juhatuse otsusele õigusliku hinnangu andmises ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 järgi on kohtusse pöördumise õigus isikul, kelle seadusega kaitstud õigusi või huve on rikutud. Töölepinguseaduse (TLS) § 1 järgi on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg. 5 järgi loetakse juriidilise isiku organi, s.h. juhatuse tegevus juriidilise isiku tegevuseks. TsÜS § 38 järgi saab juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist nõuda huvitatud isik, s.o. isik, kelle huve ja õigusi otsus mõjutab. Töösuhe põhineb töölepingul; töötajal on töölepingu järgi õigus ja kohustus teha tööd 4 ning saada selle eest kokkulepitud tasu. Tööandja organi otsustused ei oma töösuhte kujundamisel iseseisvat tähendust. Tööandjal on õigus juhatuse otsustusega muuta oma struktuuri ja korraldada oma tegevust; sellised otsustused on suunatud ja avaldavad vahetut mõju üksnes juriidilise isiku sisesuhetes ega mõjuta vahetult töötajat. Vaidlusalusele töösuhtele omavad õiguslikku mõju teatis töölepingu lõpetamise kohta (tl. 19) ning töösuhte lõpetamisel tehtud otsustused ning nende vormistamine töölepingus või eraldi dokumendis (tl. 20). Eelneva alusel leiab kohus, et töötajal puudub õiguslik alus sekkuda tööandja juhtimisotsuste tegemisse; töötaja ei kuulu tööandja juhatuse otsuse vaidlustamiseks huvi omavate isikute ringi. Töösuhte lõpetamise õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda töölepinguseaduses ettenähtust; äriühingu juhtimisega seonduv töötaja õigusi ja kohustusi vahetult ei mõjuta. Kohus jätab tähelepanuta hageja väited, mis on suunatud tööandja juhatuse otsuse hindamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete alusel, kuna need ei oma töövaidluses õiguslikku tähendust.
20. Hageja on esitanud hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamises, tööle ennistamises ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmises. Kostja väidab, et hagi on põhjendamatu ja aegunud. Kohus leiab, et hagi tööle ennistamises ja keskmise palga väljamõistmises tuleb jätta rahuldamata. Õige on kostja vastuväide selles, et nõue on aegunud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVL) § 6 lg. 2 järgi on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu. Vaidlust ei ole selles, et töötajale teatati töölepingu lõpetamisest ; samuti ka selles, et tööraamat on üle antud ja lõpparve makstud seaduses ettenähtud ajal. Töötaja ei vaidlustanud töölepingu lõpetamist töövaidluskomisjonis ega kohtus enne avalduse esitamist; tööle ennistamise hagi esitas töötaja . Seega on töötaja töölepingu lõpetamise vaidlustanud , s.o. rohkem kui kaheksa kuud pärast töölepingu lõpetamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 järgi on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest; § 143 järgi võtab kohus nõude aegumise arvesse kohustatud isiku taotlusel. Õige ei ole töötaja seisukoht selles, et ta sai lepingu lõpetamise vaidlustamise alusest teada alles . Asjaolu, millele töötaja lepingu lõpetamise vaidlustamisel tugineb, s.o. juhatuse otsus, ongi aset leidnud . Töölepingu lõpetamise õiguspärasust hinnates tuleb arvesse võtta neid asjaolusid, mis olid olemas töölepingu lõpetamise ajal. Juhatuse otsustused puhkusele jäänud peatoimetaja asendamisel ei oma hagejaga töölepingu lõpetamise õiguspärasuse hindamisel õiguslikku tähendust. Õige on kostja vastuväide selles, et töölepingu lõpetamine on toimunud õiguspäraselt. Hageja ei ole esile toonud mingeid rikkumisi, mida tööandja oleks teinud temaga töölepingu lõpetamisel või selle vormistamisel. Tööandja on kompenseerinud töötajale keskmise töötasu, millega on hüvitatud töölepingu lõpetamisest teatamise perioodi lühenemine. Tööandja poolt tehtud ümberkorraldused on seotud puhkusele jäänud peatoimetaja asendamisega. Tööandja oli otsustuste tegemisel olukorras, mida ta ei näinud ega pidanudki otsustuste tegemisel arvestama. Hageja ei ole esile toonud ega 5 tõendanud, et tööandjal oli võimalik koondamise ajal pakkuda töötajale muud, osalise koormusega tööd. kasvõi Töötaja ei tuginenud nõude esitamisel ühelegi asjaolule, mille alusel saaks väita, et ta sai oma väidetavast õiguse rikkumisest teada alles . Töölepingu lõpetamise ajal olemas olnud ning töösuhte lõppemist mõjutanud asjaolud olid töötajale teada ning puudub alus hinnata töötaja õiguste rikkumise ajaks ümberkorraldusi. Kohus jätab hindamata poolte väited, mis on seotud hageja ja kostja avaldustega, kuivõrd need ei oma tööle ennistamise nõudes õiguslikku tähendust. Hageja nõudis tööle ennistamist põhjendusel, et tööleping on temaga lõpetatud ebaseaduslikult. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tagajärjed on sätestatud töölepinguseaduse §-s
21. Töölepinguseaduse §-s 98 lg. 3 on sätestatud töötaja õigus asuda tööandja juures kuue kuu jooksul tekkinud vabale kohale tööle, millega algab samade poolte vahel uus töösuhe. Hageja on aga nõude suunatud tööle ennistamisele (sama töösuhte jätkumisele), millega on välistatud TLS § 98 lg. 3 kohaldamine. kohtukulud Hageja on maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 200 krooni, mis tuleb hagejale tagastada riigilõivuseaduse § 15 lg. 1 p. 1 alusel. Tööandja ei ole kohtukulude nimekirja esitanud. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 3, 230, 436, 438, 439, 441-442, riigilõivuseaduse §-st 15 lg. 1 p. 1; ITVLS §-st 6 lg. 2; TsÜS §-st 31 lg. 5; 38; 142 ja 143 ning TLS §-st 1 kohus o t s u s t a s: jätta hagi rahuldamata. Tagastada AT’ile riigituludest riigilõiv 200 (kakssada krooni). Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik