← Eesti

2-06-9310/4

Obsah (7)§ 396§ 397§ 76§ 8§ 164§ 100§ 113

Tsiviilasi nr 2-06-9310 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2006. a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsivii

) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 396

lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral maksta intressi, kui see on kokku lepitud. Vastavalt

§ 76

lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

SCE Grupp OÜ ja kostja on sõlminud

  1. a. laenulepingu nr 031105-IM, mille kohaselt kostja on saanud laenu 7.000 krooni, mis on samal päeval ka kostja arvelduskontole kantud. Kostja kohustus lepingu punktide 1.
  2. ja 3.
  3. järgi laenu tagastama hiljemalt
  4. a. summas 10.000 krooni, s.o lisandunud intress summas 3.000 krooni.

§ 164

lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi 2

(3)Tsiviilasi nr 2-06-9310
  1. lõike kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
  2. a. loovutas SCE Grupp OÜ võlanõude hagejale.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja hagejale laenusummat tagastanud ei ole.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivismäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 3.5. kohaselt kohustub kostja tasuma tähtaegselt tasumata maksetelt viivist 0,2% päevas. Hageja kohtule esitatud arvestuse kohaselt on kostja olnud võla tasumisega viivituses kokku 820 päeva, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised summas 16.400 krooni. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust tasunud ei ole, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 26.400 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hannes Olev Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.