järgi võib laenulepingu üles öelda, kui: laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui 2 kolm kuud; laenusaaja rikub kohustust maksta intressi; laenusaaja rikub kohustust käsutada laenu üksnes teatud kindlal eesmärgil. Ühtki ülalnimetatud asjaoludest AS-i (likvideerimisel) ja OÜ (pankrotis) vahelises võlasuhtes ei esinenud. Laenulepingu dokumentide näol vormistati laenulepinguks poolte võlasuhe, mida laenulepingu sõlmimise tulemusena tuleb vaadelda ühe laenusuhtena. Viitega hageja ja kostja varasemale kirjavahetusele ning dokumendid allkirjastanud isiku selgitustele, samuti Laenulepingu dokumentide sisulisele ning vormilisele sarnasusele on tegemist ühe võlasuhtega, mistõttu Laenulepingu dokumente I-VIII ja nende täitmist tuleb vaadelda kogumis. Just sel põhjusel, viitega poolte tegelikule tahtele Laenulepingu sõlmimisel ja lepingu dokumentide vormistamisel, ei ole hageja pidanud eraldi vajalikuks määrata, millise kohustuse täitmisele on seni makstud summad suunatud. Laenulepingu dokumentide erisused seisnevad vaid laenuks vormistatud kohustuste kirjelduses ning summades, millistest ei tulene, et igaüks neist oleks käsitletav eraldi laenusuhtena ja iseseisva lepinguna. Sisuliselt oli laenulepingu alusena tegemist otsusega vormistada hageja varasemad kohustused kostja ees laenuks, mille tulemusena tagatakse mõlemale poolele suurem õiguskindlus seoses summade tagastamisega. Laenulepingu sellise käsitlemise kohustus tuleneb üheselt ka AS-i (likvideerimisel) juhatuse ja nõukoguga kooskõlastatud tegevusjuhistest. Laenulepingu ühe kohustusena käsitlemist põhjendavad ka lepingudokumentides kajastuvad maksetingimused ja tähtajad. Ülesütlemisteate esitamisel pole eristatud lepingut kui kokkulepet lepingu vormist ning on vääralt tõlgendatud poolte tegelikku tahet laenulepingu sõlmimisel ja lepingudokumentide vormistamisel: tegemist on ühe ja sama lepingulise suhtega (mille elemendid - tähtaeg, tingimused, sõnastus - on sarnaselt kajastatud kõigis Laenulepingu dokumentides) mis üksnes tulenevalt poolte majandustegevuse spetsiifikast vormistati eraldi dokumentidena. Laenulepingu alusel andis Laenuandja Laenusaajale laenu kogusummas ca 14 miljonit krooni tagastamise tähtajaga 7 aastat, luues Laenusaajale lepingu ja seaduse alusel õiguskindluse selles, et Laenusaaja rahalised kohustused Laenuandja ees tuleb täita 7 aasta jooksul. Laenulepingute sõlmimisel sai ja tugines Laenusaaja asjaolule, et 7-aastane maksete ajatamine ning tema enda majanduslik seis võimaldavad kohustuse nõuetekohaselt täita. Muuhulgas sai Laenusaaja mõistlikult arvestada ka oma võlgnike poolt nende kohustuste täitmisest saadavate summadega ning laenusumma tagastamisega nende arvelt. Nõuete loovutamine OÜ-le ja OÜ-le teenis poolte ühist huvi saavutada Laenulepingu kiirem täitmine Laenusaaja poolt Laenuandjale. Seega Laenulepingust tuleneva nõude osalise loovutamisega OÜ-le , OÜ-le (ja OÜ-le ) aktsepteeris Laenuandja Laenulepingu täitmise teistsugustel tingimustel võrreldes Laenulepingu dokumentides sätestatuga. Laenuandja poolt teistsuguse väiteesitamise korral tuleb Laenusaajal asuda seisukohale, et Laenulepingust tuleneva nõude osalise loovutamisega muutis Laenuandja poolte lepingulisi suhteid olulisel määral, tekitades olukorra, kus loovutatud nõude alusel saabus kohustuse täitmise tähtaeg praktiliselt kohe. Olenemata asjaolust, et kogu loovutatud nõue ei olnud muutunud sissenõutavaks, ei olnud AS-il tegelikest asjaoludest tulenevalt enam võimalik varem esinenud alustel tugineda tema võlgnike poolt nende rahaliste kohustuste täitmisele. Nõude loovutamise tulemusena Laenusaaja poolt täitmise vastuvõtmist on kostja kinnitanud ülesütlemisteates, viidates, et hageja on tasunud enne tähtaegselt ja Kokkuleppest tuleneva võlgnevuse osas, mis loovutati OÜ-le kinnitades, et vaidlus puudub Kokkuleppest tuleneva võlgnevuse ennetähtaegse tasumise osas summas 7922304,90 krooni (ehk summa, mis loovutati OÜle ). Viitega Laenulepingule ja poolte praktikale, samuti poolte tegelikule tahtele Laenulepingu sõlmimisel on hageja nõuetekohaselt ja ennetähtaegselt täitnud Laenulepingust tulenevad kohustused summas, mis loovutati OÜ-le ja OÜ-le (kokku 8405900 krooni ulatuses). Hageja leiab, et 3 Laenuleping tuleb lugeda ennetähtaegselt täidetuks 8405900 krooni ulatuses, mistõttu Laenusaaja ei ole viivituses maksete ega intressi tasumisega. Eeltoodud põhjustel on ülesütlemisavaldus tühine selle alusena viidatud asjaolude puudumise tõttu. Kuivõrd
ja § 399 mõtteks on luua lepingulistes suhetes õiguskindlus, et lepingust taganemine on lubatud vaid kirjeldatud asjaolude ilmnemisel, on ülesütlemisavaldus seadusega vastuolus ja sellest tulenevalt tühine. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral kaasa tuua tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Ülesütlemisavalduse esitamisel ei ole järgitud ka muid seaduses sätestatud nõudeid. Vastavalt
lg 3 võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Viitega ülesütlemisavaldusele pidi laenuandja ülesütlemise asjaoludest teada saama hiljemalt , mil möödus kaks kuud viimase makse teostamisest. Miks peab Kostja põhjendatuks ja mõistlikuks ülesütlemisavalduse esitamist enam kui 8 kuud pärast väidetavatest ülesütlemise asjaoludest teadasaamist, jääb selgusetuks. Tulenevalt
lg 2 tulnuks ülesütlemisele eelnevalt anda kohustuse rikkumise lõpetamiseks mõistlik tähtaeg. Vastavat kohustust pole Kostja täitnud. Sisuliselt on kohustus nõuetekohaselt täidetud, mistõttu ei esine
-kohast alust Laenulepingu ülesütlemiseks. Seega leiab hageja, et kostjal puudus seadusele tuginev alus Laenulepingu ülesütlemiseks ja õigus nõuda Laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ülesütlemisteates ja ülalviidatud kirjades sätestatud tingimustel; ülesütlemisteade on vastuolus seadusega ja tühine. Arvestades Laenuandjale Laenulepingute alusel võlgnetava summa algset kogusuurust (14399509,39 krooni), sellest nõuete loovutamise tulemusena tasutud summa suurust (8405900.) ning Laenuandjale endale faktiliselt tasutud summa suurust (384500 krooni) ning laenu tagastamise tähtaega (7 aastat alates vastava lepingu sõlmimisest), samuti viidates ülesütlemisteates esitatud kalkulatsioonile, on Laenusaaja Laenulepingust tulenevaid kohustusi faktiliselt täitnud suuremas ulatuses, kui Laenuandjal lepingule tuginedes oleks võimalik nõuda. Ülesütlemisteates viidatud asjaoludel ei ole põhjendatud ka Kokkuleppe ülesütlemine. Kokkuleppe näol on tegemist Laenulepingusse mittekuuluva kohustusega, mis seondub lepingust taganemise tulemusena tekkinud kohustuste täitmisega ja mille ülesütlemist ei saa põhjendada Laenulepingu täitmise suhtes esitatud vastuväidetega. Nagu ülesütlemisteates on kinnitatud, on Kokkuleppest tulenevad kohustused 7922304,90 krooni ulatuses täidetud. Nõue AS palub tuvastada, et OÜ (pankrotis) poolt AS-ile (likvideerimisel), . esitatud ülesütlemisavalduse, millega OÜ (pankrotis) on erakorraliselt üles öelnud OÜ (pankrotis) ja AS (likvideerimisel) laenulepingu ja sõlmitud kokkuleppe lepingust taganemisest tulenevate kohustuste täitmise kohta, on tühine. Kohtukulud palub jätta vastaspoole kanda. Tõendid Hagiavalduse lisadena esitatud Laenulepingud, Kokkulepe, nõude loovutamise leping , ülesütlemise avaldus , vastus ülesütlemise avaldusele , tunnistaja TR ütlus, maksekorraldused raha tasumise kohta Oü-le (lk 305-307). VASTUVÄITED VASTUHAGILE (lk 235-237). 4 Vastuhagi palub jätta rahuldamata hagis toodud motiividel. OÜ (pankrotis) VASTUVÄITED HAGILE Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud palub jätta hageja kanda. Lepingu tõlgendamine OÜ (pankrotis) ja AS-i (likvideerimisel) vahel on sõlmitud mitu erinevat laenulepingut, mille käsitlemiseks ühe lepinguna puudub õiguslik alus. Pooled on erineval ajahetkel saavutanud kokkuleppe erinevate summade laenamises hagejale, puudub mistahes alus käsitleda kõiki allkirjastatud laenulepinguid õiguslikult ühe lepinguna ainuüksi seetõttu, et laenu tingimused ning lepingutekstide sõnastus kattuvad. Juhul, kui Laenulepingute poolte tahe olnuks suunatud tegelikult ühe lepingu sõlmimisele, siis olnuks võimalik laen ka ühe dokumendina vormistada, näidates ära üksnes laenu piirsumma, mille ulatuses AS-ile (likvideerimisel) laenu võimaldatakse. Asjaolu, et faktiliselt vormistasid pooled laenuks ümber ka teistest võlasuhetest tulenevaid kohustusi, kinnitab, et poolte tegelik ühine tahe ei olnud suunatud ühe laenulepingu sõlmimisele, tegelikult andis kostja oma emaettevõtjast hagejale laenu igakordselt eraldiseisva laenulepingu alusel . Laenulepingu I sõlmimisel ei olnud osapoolte tegelik ühine tahe suunatud sama laenulepingu raames täiendavate vahendite üleandmisele hagejale. Laenulepingute I-VIII punktidest 1.1 ja 1.7 tuleneb üheselt, et laenusuhe loeti tekkinuks konkreetses laenulepingus märgitud summa ulatuses, kusjuures üheski sõlmitud Laenulepingutest ei sisaldu viiteid varem sõlmitud ja/või tulevikus sõlmitavatele laenulepingutele (ega varem üleantud või edaspidi üleantavatele rahasummadele). Et pooled käsitlesid sõlmitud Laenulepinguid erinevate lepingutena, nähtub kohtueelsest kirjavahetusest ja poolte käitumisest. . esitas OÜ (pankrotis) tähitud kirjaga (lisa 1) AS-ile (likvideerimisel) pankrotihoiatuse ning nõudis AS-ile (likvideerimisel) tasutud summa 3.618.609,00 Eesti krooni tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel. . esitas OÜ (pankrotis) tähitud kirjaga (lisa 2) AS-ile (likvideerimisel) avalduse laenulepingute ülesütlemiseks ning nõude laenud tagasta asja menetlemisel AS-i (likvideerimisel) poolt hagiavalduse punktis 1 käsutatud lühenditest selle erinevusega, et mõiste "Laenulepingu dokument" asemel käsutab kostja mõistet "Laenuleping" ning mõiste "Laenuleping" asemel "Laenulepingud". . teatas AS (likvideerimisel) vastuseks OÜ (pankrotis) pankrotihoiatusele, et pankrotihoiatuses märgitud summade ülekandmine on toimunud nelja erineva laenulepingu alusel (Laenulepingu IV, Laenulepingu V, Laenulepingu VI ja Laenulepingu VII alusel), kusjuures iga laenulepingu osas on AS (likvideerimisel) eraldiseisvalt kinnitanud, et nimetatud laenulepingust tulenevaid kohustusi on AS (likvideerimisel) vastamise kuupäeva seisuga täitnud. Seega on hageja käsitlenud sõlmitud Laenulepinguid kui eraldiseisvaid lepinguid ega ole tõlgendanud neid kui ühe laenulepingu erinevate dokumentidena. teatas AS (likvideerimisel) vastuseks OÜ (pankrotis) . ülesütlemise avaldusele, et avalduses märgitud summad on AS-ile (likvideerimisel) üleantud Laenulepingu I alusel, kusjuures nimetatud laenulepingust tulenevaid kohustusi on AS (likvideerimisel) täitnud. Kirjas ei viidanud hageja asjaolule, justkui ei saaks Laenulepingut I käsitleda eraldiseisva lepinguna, vaid üksnes osana ühest suuremahulisest laenulepingust. esitas OÜ (pankrotis) AS-ile (likvideerimisel) kirjaga järelepärimise seoses Laenulepingu I täitmise ning selles kajastatud summade tasumisega seotud asjaoludega. esitas OÜ (pankrotis) AS-ile (likvideerimisel) kirjaga järelepärimise seoses Laenulepingute IV-VII täitmisega paludes vastuses ära näidata eraldi võla suurus iga laenulepingu kohta põhivõla, intresside ja viiviste osas eraldi. . esitas OÜ (pankrotis) AS-ile (likvideerimisel) kirjaga nr 18 pankrotihoiatuse seoses sõlmitud nõude loovutamise lepingust tuleneva AS-i (likvideerimisel) võlgnevusega summas 4.180.900,39 Eesti krooni. teatas AS (likvideerimisel) 5 vastuses OÜ (pankrotis) . kirjadele , et Laenulepingust I tuleneva nõude on OÜ (likvideerimisel) loovutanud OÜ-le , kusjuures kõnealune nõue on uuele kreeditorile tasutud, laenulepingutest I-VIII ja Kokkuleppest tulenevate kohustuste katteks on AS (likvideerimisel) kokku tasunud 16.712.705,29 Eesti krooni, kusjuures kooskõlas
lg 1 on AS-il (likvideerimisel) õigus määrata millisest laenulepingust tuleneva kohustuse katteks on raha üle antud ning nõude loovutamise lepingust tulenev võlgnevus vormistati Laenulepingu VIII alusel laenuks ning Laenulepingust VIII tuleneva nõude loovutas OÜ (likvideerimisel) . OÜ-le , kusjuures kõnealune nõue on uuele kreeditorile tasutud. Ülaltoodud kirjavahetusest ilmneb üheselt, et nii hageja kui ka kostja on käsitlenud Laenulepinguid I-VIII eraldiseisvate lepingutena, mitte ühe laenulepinguna, kusjuures AS (likvideerimisel) on Laenulepingust I-VIII tulenevaid kohustusi täites soovinud käsutada ka
lg 1 tulenevat võlgniku määramisõigust, mis obligatoorselt eeldab mitme erineva kohustuse olemasolu. esitas OÜ (pankrotis) AS-ile (likvideerimisel) kirjaga nr 624 (vt hagiavalduse lisa 3) Laenulepingute III-IV ja VI-VII ning Kokkuleppe ülesütlemisavalduse ning nõude neist tuleneva võlgnevuse tasumiseks. teatas AS (likvideerimisel) oma lepingulise esindaja vahendusel OÜ-le (pankrotis) esmakordselt, et käsitleb sõlmitud Laenulepinguid ühe lepinguna, mistõttu tuleb sõlmitud laenulepinguid vaadelda ühe võlasuhtena. Faktilistest asjaoludest nähtub üheselt, et AS-i (likvideerimisel) ja OÜ (pankrotis) vahel puudusid erimeelsused Laenulepingute I-VIII tõlgendamisel, kusjuures mõlemad pooled käsitlesid Laenulepinguid kui eraldiseisvaid laenulepinguid ning alles alates on hageja asunud laenulepinguid tõlgendama esitatud hagiavalduses toodud viisil. Seetõttu puudub vaidlus, et Laenulepingute sõlmimisel oli osapoolte tegelik tahe suunatud siiski kaheksa erineva laenulepingu sõlmimisele ning nende käsitlemiseks ühe laenulepingu erinevate dokumentidena puudub õiguslik alus. Asjaolu, et sõlmitud Laenulepingud olid eraldiseisvad lepingud, on täiendavalt tõendatud nõude loovutamise lepingutega. Vaidlust ei ole selles, et on OÜ (likvideerimisel) ja OÜ sõlminud nõude loovutamise lepingu Laenulepingust I ja Laenulepingust V tulenevate nõuete loovutamise kohta OÜ-le , . on OÜ (likvideerimisel) ja OÜ sõlminud nõude loovutamise lepingu Laenulepingust II ja Laenulepingust VIII tulenevate nõuete loovutamise kohta OÜ-le ning et on OÜ (likvideerimisel) ja OÜ sõlminud nõude loovutamise lepingu Kokkuleppest tuleneva nõude osaliseks loovutamiseks OÜ-le . Nõuete loovutamise lepingutest OÜ-ga ja OÜ-ga nähtub üheselt, et kostja on loovutanud Laenulepingutest I-II, V ja VIII tulenevad nõuded täies ulatuses. Seega ei või järeldada, et kostja oleks loovutanud OÜ-le ja/või OÜ-le oma nõude üksnes osaliselt. Juhul, kui poolte tahe olnuks suunatud vaid ühe laenulepingu sõlmimisele, siis ilmselgelt tulnuks loovutamise lepinguis ka see fikseerida, et loovutatakse laenulepingust tulenev nõue üksnes osaliselt. Seevastu loovutamise lepingust OÜ-ga nähtub, et poolte tahe on suunatud Kokkuleppest tuleneva OÜ (likvideerimisel) nõude loovutamisele üksnes osaliselt. Eeltoodu tõttu olid ja on Laenulepingud I-VIII vaadeldavad eraldiseisvate lepingutena ning nende käsitlemiseks ühe lepingu erinevate koostisosadena puudub õiguslik alus. AS (likvideerimisel) ei ole millegagi tõendanud Laenulepingust I-II, V ja VIII ning Kokkuleppest tulenevate nõuete (loovutatud osas) rahuldamist. OÜ (pankrotis) ei ole kordagi omaksvõtnud ega tunnistanud AS-i (likvideerimisel) väiteid, mille kohaselt on viimane Laenulepingust I-II, V ja VIII ning Kokkuleppest tulenevad nõuded (loovutatud osas) uutele kreeditoridele täitnud. Lepingute ja kokkuleppe ülesütlemine, võlgnevuse suurus 6 Hageja ei ole oma väiteid ülesütlemise põhjendamatuse ja õigusvastasuse kohta sisuliselt põhjendanud. OÜ-1 (pankrotis) oli õiguslik alus Laenulepingute III-IV ja VI-VII ning kokkuleppes sisalduva laenulepingu ülesütlemiseks kooskõlas
ülesütlemisavalduses on kostja lähtunud AS-i (likvideerimisel) poolt esitatud seisukohtadest eeldades nende õigsust ning pidamata vajalikuks vastavaid asjaolusid täiendavalt kontrollida. AS-i (likvideerimisel) Laenulepingutest I-VIII ning Kokkuleppes sisalduvast laenulepingust tulenev koguvõlgnevus moodustas OÜ (pankrotis) ees 23.071.579,39 Eesti krooni. Laenulepingute tingimustest nähtuvalt kuulusid kõik Laenulepingute alusel AS-ile (likvideerimisel) antud laenud tagastamisel seitsme
lg 1 võlgnikul määrata, et nõude loovutamise järgselt uuele kreeditorile (nt OÜ-le ) loovutatud nõude katteks üleantava rahaga täidetakse vana kreeditori (OÜ (pankrotis) eraldiseisvat (st loovutamata) nõuet.
lg 1 eesmärgiks on võimaldada võlgnikul juhul, kui viimasel on ühe ja sama võlausaldaja ees kohustusi rohkem kui ühest lepingust tulenevalt, määrata, millise kohustuse katteks konkreetne rahasumma üle antakse, st
lg 1 kohaldamise eelduseks on, et võlasuhete pooled on samad nii võlasuhte tekkimise kui ka võla tasumise ajal. AS (likvideerimisel) on enda kinnitusel täitnud täies ulatuses oma Laenulepingust I ja Laenulepingust V tulenevad kohustused OÜ ees, Laenulepingust II ja Laenulepingust VIII tulenevad kohustused OÜ ees ning osaliselt 7.922.304,90 Eesti krooni ulatuses oma Kokkuleppest tulenevad kohustused OÜ ees. ASil (likvideerimisel) puudub võimalus määrata, et vastavate kohustuste täitmiseks eelmainitud isikutele üleantud raha arvelt tuleb lugeda täidetuks OÜ (pankrotis) nõudeid, mis tulenevad teistest lepingulistest alustest. AS-i (likvideerimisel) poolt OÜ (pankrotis) arveldusarvele tasutud summa 384.500,00 Eesti krooni osas on AS (likvideerimisel) samuti minetatud õiguse ühepoolselt määrata, millise kohustuse katteks vastav summa on üle antud, kuivõrd
Ilmselgelt ei saa mõistlikuks ajaks
Eeltoodust tulenevalt tuleb kõnealune summa vastavalt
lg 7 lugeda tasutuks võrdeliselt Laenulepingutest III-IV ja VI-VII tuleneva võlgnevuse ning Kokkuleppest tuleneva võlgnevuse jäägi katteks. 8 OÜ (pankrotis) nõue AS-i (likvideerimisel) vastu tuleneb Laenulepingutest III-IV ja VI-VII ning osaliselt Kokkuleppest. Laenulepingutest I-II, V ja VIII ning osaliselt Kokkuleppest tulenevad nõuded on kolme loovutamise lepingu alusel loovutatud vastavalt OÜ-le , OÜ-le ja OÜ-le . AS-i (likvideerimisel) väitel on viimane ennetähtaegselt täies ulatuses täitnud oma Laenulepingutest I-II, V ja VIII ning osaliselt 7.922.304,90 Eesti krooni ulatuses Kokkuleppest tulenevad kohustused nõude omandanud uute võlausaldajate ees. Samal ajal on AS (likvideerimisel) OÜ-le (pankrotis) Laenulepingutest III-IV ja VI-VII ning osaliselt Kokkuleppest tulenevate kohustuste kogusummas 6.743.374,10 Eesti krooni katteks tasunud kõigest 384.500.00 Eesti krooni. Lähtudes
lg 7 tuleb AS (likvideerimisel) poolt tasutud 384.500,00 Eesti krooni arvelt lugeda kustutatuks Laenulepingust III tulenev võlgnevus 142.534,15 Eesti krooni ulatuses (s.o 37,07% ulatuses tasutud summast), Laenulepingust IV tulenev võlgnevus 95.509,80 Eesti krooni ulatuses (s.o 24,84% ulatuses tasutud summast), Laenulepingust VI tulenev võlgnevus 6.959,80 Eesti krooni ulatuses (s.o 1,81% ulatuses tasutud summast), Laenulepingust VII tulenev võlgnevus 96.740,20 Eesti krooni ulatuses (s.o 25,16% ulatuses tasutud summast) ning Kokkuleppest tulenev võlgnevus 42.756,40 Eesti krooni ulatuses (s.o 11,12% ulatuses tasutud summast). seisuga moodustas AS-i (likvideerimisel) võlgnevus OÜ (pankrotis) ees kokku 7.089.609,30 Eesti krooni suuruse summa, mis moodustub alljärgnevalt: Laenulepingu III alusel võlgneb AS (likvideerimisel) OÜ-le (pankrotis) kokku 2.634.599.85 Eesti krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 2.433.995,85 Eesti krooni ja intressivõlgnevus moodustab 200.604,00 Eesti krooni (Laenulepingu III alusel laenu tagastamise graafik lisa 13); Laenulepingu IV alusel võlgneb AS (likvideerimisel) OÜ-le (pankrotis) kokku 1.766.397.20 Eesti krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 1.631.902,20 Eesti krooni ja intressivõlgnevus moodustab 134.495,00 Eesti krooni (Laenulepingu IV alusel laenu tagastamise graafik lisa 14); Laenulepingu VI alusel võlgneb AS (likvideerimisel) OÜ-le (pankrotis) kokku 127.173.55 Eesti krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 118.802,55 Eesti krooni ja intressivõlgnevus moodustab 8.371,00 Eesti krooni (Laenulepingu VI alusel laenu tagastamise graafik lisa 15); Laenulepingu VII alusel võlgneb AS (likvideerimisel) OÜ-le (pankrotis) kokku 1.854.430.00 Eesti krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 1.738.555,00 Eesti krooni ja intressivõlgnevus moodustab 115.875,00 Eesti krooni (Laenulepingu VII alusel laenu tagastamise graafik lisa 16); Kokkuleppe alusel võlgneb AS (likvideerimisel) OÜ-le (pankrotis) kokku 707.008,70 Eesti krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 401.852,10 Eesti kroonija intressivõlgnevus moodustab 305.156,60 Eesti krooni (Kokkuleppe alusel laenu tagastamise graafik lisa 17). Ülaltoodud summadele lisandus viivisvõlgnevus arvestusega 0,25% viivitatud summalt päevas, mille tasumist OÜ (pankrotis) kavatseb nõuab täies ulatuses kuni põhi- ja intressivõlgnevuse täies ulatuses kustutamise päevani. AS (likvideerimisel) oli viivitanud enam kui kahe Laenulepingute III-IV ja VIVII ning Kokkuleppes sisalduva laenulepingu järgse osamakse tagastamisega ning rikkunud intressi maksmise kohustust.
lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupaja laenusaaja on viivituses enam kui 9 kähe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. OÜ (pankrotis) hinnangul esinesid. seisuga kõik
lg 1 p 1 ja 2 sätestatud alused Laenulepingute III-IV ja VI-VII ning Kokkuleppe sisalduva laenulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuna: Laenulepingu III alusel oli AS (likvideerimisel) tasunud OÜ-le (pankrotis) viivitusega kolm esimest osamakset kogusummas 117.792,00 Eesti krooni ning osaliselt neljanda osamakse 24.742,15 Eesti krooni ulatuses (s.o kokku 142.534,15 Eesti krooni). Alates . ei ole AS (likvideerimisel) Laenulepingust III tulenevaid kohustusi täitnud, kusjuures AS (likvideerimisel) oli ülesütlemisavalduse esitamise hetkeks viivitanud rohkem kui kahe osas tagastamisega, (viivitanud vähemalt ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud ning jätnud täitmata kohustuse tasuda igakuiselt intressi laenujäägilt. Eeltoodust tulenevalt esinesid alused Laenulepingu III erakorraliseks ülesütlemiseks; Laenulepingu IV alusel oli AS (likvideerimisel) tasunud OÜ-le (pankrotis) viivitusega kolm esimest osamakset kogusummas 78.972,00 Eesti krooni ning osaliselt neljanda osamakse 16.537,80 Eesti krooni ulatuses (s.o kokku 95.509,80 Eesti krooni). Alates ei ole AS (likvideerimisel) Laenulepingust IV tulenevaid kohustusi täitnud, kusjuures AS (likvideerimisel) oli ülesütlemisavalduse esitamise hetkeks viivitanud rohkem kui kähe osas tagastamisega, viivitanud vähemalt ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud ning jätnud täitmata kohustuse tasuda igakuiselt intressi laenujäägilt. Eeltoodust tulenevalt esinesid alused Laenulepingu IV erakorraliseks ülesütlemiseks; Laenulepingu VI alusel oli AS (likvideerimisel) tasunud OÜ-le (pankrotis) viivitusega kolm esimest osamakset kogusummas 5.748,00 Eesti krooni ning osaliselt neljanda osamakse 1.211,45 Eesti krooni ulatuses (s.o kokku 6.959,45 Eesti krooni). Alates . ei ole AS (likvideerimisel) Laenulepingust VI tulenevaid kohustusi täitnud, kusjuures AS (likvideerimisel) oli ülesütlemisavalduse esitamise hetkeks viivitanud rohkem kui kähe osas tagastamisega, viivitanud vähemalt ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud ning jätnud täitmata kohustuse tasuda igakuiselt intressi laenujäägilt. Eeltoodust tulenevalt esinesid alused Laenulepingu VI erakorraliseks ülesütlemiseks; Laenulepingu VII alusel oli AS (likvideerimisel) tasunud OÜ-le (pankrotis) viivitusega kolm esimest osamakset kogusummas 78.783,00 Eesti krooni ning osaliselt neljanda osamakse 17.957,20 Eesti krooni ulatuses (s.o kokku 96.740,20 Eesti krooni). Alates ei ole AS (likvideerimisel) Laenulepingust VII tulenevaid kohustusi täitnud, kusjuures AS (likvideerimisel) oli ülesütlemisavalduse esitamise hetkeks viivitanud rohkem kui kähe osas tagastamisega, viivitanud vähemalt ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud ning jätnud täitmata kohustuse tasuda igakuiselt intressi laenujäägilt. Eeltoodust tulenevalt esinesid alused Laenulepingu VII erakorraliseks ülesütlemiseks; Kokkuleppe alusel oli AS (likvideerimisel) tasunud OÜ-le (pankrotis) viivitusega osaliselt ainult esimese osamakse 42.756,40 Eesti krooni ulatuses. Alates ei ole AS (likvideerimisel) Kokkuleppes sisalduvast laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud, kusjuures AS (likvideerimisel) oli ülesütlemisavalduse esitamise hetkeks viivitanud rohkem kui kähe osas tagastamisega, viivitanud vähemalt ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud ning jätnud täitmata kohustuse tasuda igakuiselt intressi laenujäägilt. Eeltoodust tulenevalt esinesid alused Kokkuleppes sisalduva laenulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. 10 Ülaltoodust tulenevalt oli Laenulepingute III-IV ja VI-VII ning Kokkuleppes sisalduva laenulepingu ülesütlemine OÜ (pankrotis) poolt õiguspärane ning ülesütlemise vaidlustamiseks õiguslikud alused puuduvad. Hageja märkis, et ta võis Laenulepingute sõlmimisel mõistlikult eeldada, et tema kui laenusaaja Laenulepingutest tulenevad kohustused kuuluvad täitmisele 7 aasta jooksul. Kostja leiab, et selline eeldus sai teoreetiliseltki kehtida tingimusel, et hageja sõlmitud Laenulepinguid ka täidab vastavalt kokkulepitud tingimustele, st hageja ei saanud eeldada, et saadud laenud kuuluvad tagastamisele 7 aasta jooksul sõltumata sellest, kas viimane täidab Laenulepinguid nõuetekohaselt või mitte. Hageja väide, et nõuete loovutamine OÜ-le ja OÜ-le teenis poolte ühist huvi saavutada Laenulepingu kiirem täitmine Laenusaaja poolt Laenuandjale, on arusaamatu ning põhjendamata. Ebaselgeks jääb, milline võis olla AS-i (likvideerimisel) huvi Laenulepingutest I-II, V ja VIII ning Kokkuleppest tulenevate nõuete kiiremaks täitmiseks olukorras, kus hageja ise on väitnud, et ta arvestas võimalusega laenusummad tagasi maksta 7 aasta jooksul. Samuti on ebaloogiline, et AS-i (likvideerimisel) soovi korral laenusummasid kokkulepitud tähtajast varem tagastada oleks hageja ja kostja kokku leppinud nõude loovutamises kolmandatele isikutele olukorras, kus märksa läbipaistvam ning lihtsam olnuks asjakohaseid Laenulepinguid muuta või need lõpetada ning laenusummad vastavas osas ennetähtaegselt kostjale tagastada. AS-i (likvideerimisel) seisukoht, justkui Laenulepingust tuleneva nõude osalise loovutamisega muutis Laenuandja poolte lepingulisi suhteid olulisel määral, tekitades olukorra, kus loovutatud nõude alusel saabus kohustuse täitmise tähtaeg praktiliselt kohe, on arusaamatu ega põhine asjakohasel õigusliku regulatsioonil.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine), kusjuures vastavalt
Kõnealusest regulatsioonist nähtub üheselt, et nõude loovutamise korral asendub võlasuhtes (sh laenusuhtes) üksnes võlausaldaja isik ning muud võlasuhte tingimused jäävad muutumatuks. Seetõttu on arusaamatu, millele tuginedes väidab hageja, et Laenulepingust I-II, V ja VIII ning Kokkuleppest tulenevate nõuete loovutamisel muutusid need praktiliselt kohe täitmisele kuuluvaks.
lg 1 tulenevalt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega juhul, kui isegi eeldada (mida kostja ei tee), et Laenulepingust I-II, V ja VIII ning Kokkuleppest tulenevad nõuded omandanud isikud nõudsid AS-ilt (likvideerimisel) kohustuste viivitamatut täitmist, võinuks hageja sellest soovi korral keelduda tuginedes kokkulepitud laenude tagastamise tingimustele. AS-i (likvideerimisel) väide, et nõude loovutamise tulemusena Laenusaaja poolt täitmise vastuvõtmist on Kostja kinnitanud ülesütlemisteates, jääb kostjale arusaamatuks, kuna kostja ei ole nõude loovutamise lepingute sõlmimise teel vastuvõtnud mistahes täitmist hagejalt ning hageja ei ole kostjale täitmist pakkunud. Arusaamatud ning õiguslikult põhjendamatud on ka hageja väited seoses Laenulepingute III-IV ja VI-VII ning Kokkuleppes sisalduva laenulepingu väidetava ennetähtaegse täitmisega. MK tegutses üheaegselt nii AS-i (likvideerimisel) kui ka OÜ (likvideerimisel) likvideerijana AS (likvideerimisel) on vaidlustatud OÜ (pankrotis) poolt Laenulepingute III-IV ja VI-VII ning Kokkuleppes sisalduva laenulepingu ülesütlemise muuhulgas
lg 3 tuginedes leides, et OÜ (likvideerimisel) pidi olema ülesütlemise asjaoludest teadlik juba , mil möödus kaks kuud viimase makse teostamisest, mistõttu jääb selgusetuks, miks peab kostja põhjendatuks ja mõistlikuks ülesütlemiseavalduse esitamist enam kui 8 kuud hiljem. Seoses kõnealuse seisukohaga peab kostja vajalikuks osundada alljärgnevale. 11 OÜ osanike üldkoosolekul otsustati OÜ tegevuse lõpetamine ning valiti OÜ likvideerijaks M K (lisa 18). esitas OÜ senine juhatuse liige TR Tallinna Linnakohtu registriosakonnale avalduse kande tegemiseks äriregistris (lisa 19) ning . kanti MK likvideerijana OÜ (likvideerimisel) äriregistrisse (lisa 20). AS ainuaktsionäri otsusega otsustati AS-i tegevuse lõpetada ning valiti AS-i likvideerijaks M K (lisa 21). esitas AS-i senine juhatuse liige TR Tallinna Linnakohtu registriosakonnale avalduse kande tegemiseks äriregistris ning . kanti MK likvideerijana AS-i (likvideerimisel) äriregistrisse. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2/276-2916/04 kuulutati välja OÜ (likvideerimisel) pankrot ning määrati pankrotihalduriks TS ja PA. Seega oli MK OÜ (likvideerimisel) seaduslikuks esindajaks . Ülaltoodust nähtuvalt ning arvestades asjaolu, et likvideerija volitused tekivad tema valimisest äriühingu pädeva organi poolt, tegutses MK samaaegselt OÜ (likvideerimisel) ja AS (likvideerimisel) likvideerija. Seega on alusetu hageja väide nagu ei oleks OÜ (likvideerimisel) õigeaegselt ülesütlemise aluseks olevatele asjaoludele reageerinud, kuivõrd hageja ja kostja seaduslikuks esindajaks oli sel ajal üks ja seesama isik - MK, st faktiliselt oleks MK kostja seadusliku esindajana pidanud esitama ülesütlemisavalduse iseendale kui hageja seaduslikule esindajale.
lg 3 kohaselt võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Seega on mõistliku aja määratlemisel oluline roll ülesütlemise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamise ajal. Arvestades, et juriidilise isik saab tegutseda üksnes oma esindaja(te) kaudu siis on vajalik tuvastada aeg, millal OÜ (pankrotis) seaduslik esindaja (s.o pankrotihaldur) sai teada Laenulepingute III-IV, VI-VII ning Kokkuleppes sisalduva laenulepingu ülesütlemise aluseks olevatest asjaoludest. seisuga ei olnud OÜ-le (pankrotis) isegi mitte teada Laenulepingute III-IV, VI-VII olemasolu, rääkimata teadlikkusest nende ülesütlemise aluste osas. Kostja rõhutab, et MK OÜ (likvideerimisel) seadusliku esindajana ei andnud vaatamata võlgniku vande andmisele pankrotihaldurile üle ühtegi hageja ja kostja vahelistest laenulepingutest. Vastavad Laenulepingud said kostjale kättesaadavaks . Arvestades Laenulepingute koguarvu, vajadust koostada kõikide Laenulepingute järgsed laenu tagastamise graafikud ning kontrollida AS-ilt (likvideerimisel) maksete võimalikku laekumist alates iga konkreetse laenulepingu sõlmimisest, on selge, et Laenulepingute III-IV, VI-VII ning Kokkuleppes sisalduva laenulepingu ülesütlemise avalduse esitamine on käsitletav lepingute ülesütlemisena mõistliku ajajooksul ülesütlemise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest. Laenulepingute ülesütlemisel kohustuste rikkumise lõpetamiseks täiendava tähtaja määramine ei olnud vajalik. Esiteks märgib OÜ (pankrotis), et
lg 2 kohaselt ei ole tähtaja määramine vajalik käesoleva seaduse §116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel. OÜ (pankrotis) hinnangul esinevad käesoleval juhul kõik
lg 2 p 2-4 sätestatud alused, kuna laenu tähtaegne ning nõuetekohane tagastamine on ilmselgelt kohustuseks, mille täpne järgmine on kostja kui laenuandja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, hageja rikkus laenusummade tagasimaksmise kohustust tahtlikult ning hageja rikkumine (eelkõige selle ajaline kestvus ning viimase soovimatus oma kohustusi tunnistada) andis kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei täida kohustusi ka edaspidi (faktiliselt on nii juhtunudki, st hageja ei ole oma varaliste kohustuste täitmist alustanud/jätkanud tänaseni.
lg 1, mis on
lg 2 suhtes erinormiks.
lg 1 sätestab sõnaselgelt laenuandja (kostja) õiguse laenulepingu ülesütlemiseks ja laenu kohese tagastamise nõudmiseks juhul, kui esinevad
Laenulepingute III-IV, VI-VII ning Kokkuleppes sisalduva laenulepingu ülesütlemise päeva seisuga oli AS (likvideerimisel) viivituses enam kui kahe osa tagastamisega, viivitanud ühe osa 12 tagastamisega kauem kui kolm ning rikkunud intressi maksmise kohustust. Kostja hinnangul on
lg 1 p 1-3 loetletud alused sarnaselt
lg 2 p 2-4 sätestatuga käsitletavad olulise lepingurikkumisena, mille korral täiendava tähtaja andmine rikkumise kõrvaldamiseks ei ole nõutav. Asjaolu, et täiendava tähtaja andmine on nõutav üksnes mitteolulise lepingurikkumise korral, on rõhutatud ka erialakirjanduses. Ülaltoodust tulenevalt puudus OÜ-1 (pankrotis) kohustus Laenulepingute III-IV, VI-VII ning Kokkuleppes sisalduva laenulepingu ülesütlemisel AS-ile (likvideerimisel') kohustuse rikkumise kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseks. Lisaks on OÜ (pankrotis) juba nõudnud AS-ilt (likvideerimisel) muuhulgas Laenulepingutest IIIIV, VI-VII ning Kokkuleppes sisalduva laenulepingu objektiks olevate kohustuste täitmist (mh esitades pankrotihoiatusi), mistõttu on kostja faktiliselt andnud hagejale korduvalt täiendavaid tähtaegasid oma kohustuste täitmiseks. Hageja kohustusi täitma asunud. Seega oleks vaidlustatud ülesütlemine õiguspärane isegi juhul, kui eeldada (mida kostja ei tee), et hagejale tulnuks anda ülesütlemisele eelnevalt täiendav tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks. OÜ (pankrotis) VASTUHAGI (lk 144). Nõue OÜ (pankrotis) palub As-lt vastaspoole kanda. (likviderimisel) välja mõista 8516911,90 krooni ja jätta kohtukulud Põhjendused Vastuhagis tugineb OÜ oma vastuses toodud väidetele, OÜ vastuhagi väited iseseisvate lepingute ja kokkuleppe kohta, nende ülesütlemise aluste kohta ja lepingu tingimuste rikkumise kohta on samad, mis on esile toodud vastuses hagile (vastuhagiavalduse lk 148-153), leides, et ülesütlemine oli põhjendatud ja õiguspärane. Lisaks märgib järgmist. AS võlg laenulepingutest nr I-VIII ning Kokkuleppest kokku oli 23 071 579,39 krooni. Kõigi laenulepingute järgi tuli laen tagas maksta 7 aasta jooksul vastatavalt igakuiste võrdsete osadena, esmalt arvestati laenujäägilt intressi 8% aastas kuni laenusumma täieliku tagasimaksmiseni. Kokkuleppest tulenev võlg oli 8672070,00 krooni ja see tuli tasuda maksegraafiku järgi igakuiste võrdsete osadena hiljemalt . As lepinguid ei täitnud, tagasimaksed on tehtud suvaliselt, tagasimakset tehes ei ole märkinud, millise laenulepingust tulenevat kohustuse täitmiseks on makse tehtud. Kokku on tasunud pärast (pärast I laenulepingu sõlmimist) panga vahendusel 384500,00 krooni järgmiselt: 274000 krooni – laenu tagastamine, 25.03.3004 28000 krooni – vastavalt lepingule, 2500 krooni – laenu tagastamine ning 80000 krooni – vastavalt lepingule. Täitmata on ja seda ka hageja enda selgituste järgi laenulepingust I ja V tulenevad kohustused OÜ ees, lepingust II ja VII tulenevad kohustused OÜ ees ja osaliselt 7922304,90 krooni, Kokkuleppest tulenevalt OÜ ees. Hageja ei saa määrata, et viimastele isikutele tasumist saaks lugeda OÜ ees kohustuste täitmiseks. Summa 384500 krooni tuleb lugeda tasutuks võrdeliselt laenulepingutest III-IV ja VI-VII tuleneva võlga ja Kokkuleppe järgse võla jäägi katteks. on enda väitel tasunud tähtaegselt täies ulatuses Laenulepingust I-II ja V ja VIII ja osaliselt 7922304,90 krooni Kokkuleppest tulenevad kohustused uutele võlausaldajatele, kuid samal ajal on ta OÜ tasunud 6743374,10-st kroonist kõigest 384500 krooni. 13 oli kohustatud tasuma Laenulepingutest III –IV ja VI-VIII ning Kokkuleppes sisalduvast laenulepingust tuleneva võla katteks 6992865,75 krooni, millest põhivõlg oli 6183429,15 krooni ja intressivõlg 809438,60 krooni, mida ei ole täitnud. Sellepärast lisandub ka viivis 0,25% päevas viivitatud summalt. Vastuhagi esitamise päevaga moodustub viivisevõlg 154893,43 krooni, intressivõlalt viivist ei arvestata. Kokkuleppes sisalduvast laenulepingust tulenevat viivist arvestab
Kokku on võlg OÜ ees 8516911,60 krooni järgmiselt (lk 149): Laenulepingu III alusel põhivõlg 2433994,85 krooni, intress 200604,00 krooni, viivis 632838,96 krooni (2433995,85*104p*0,25%) Laenulepingu IV alusel põhivõlg 1631902,20 krooni, intress 134495,00 krooni, viivis 424294,57 krooni (1631902,20*104p-0,25%) Laenulepingu VI alusel põhivõlg 118802,20 krooni, intress 8371,00 krooni, viivis 30888,57 kroon 8118802,20*104p*0,25%) Laenulepingu VII alusel põhivõlg 1641812,80 krooni, intress 115875,00 krooni, viivis 426871,33 (1641812,80*104p*0,25%) Kokkuleppe alusel põhivõlg 356917,10 krooni, intress 350091,60, viivis 9152,72 krooni. Tõendid Laenulepingud, kokkuleppe, nõude loovutamise lepingud , maksegraafikud, Kokkulepe , kirjavahetus OÜ likvideerijaga, pankrotihoiatus (lk 80-95), osanike koosoleku protokoll likvideerija valimise koha, avaldus registriosakonnale, AS aktsionäri otsus likvideerija määramise kohta, avaldus registrile, pankrotiotsus 2/276-2916/04 (lk 121), otsus likvideerija tagasikutsumise kohta, dokumentide üleandmise vastuvõtu akt, tunnistaja MK ütlus. KOHTU PÕHJENDUSED Laenusuhted Kuivõrd pooled käsitlevad dokumente numereeritult (I, II, III, IV, v; VI, VII, VIII) ning ühte dokumenti neist „Kokkuleppe” nime all, siis lähtub kohus põhjendustes samast käsitlusest, ehkki dokumentidele endile numbreid märgitud ei ole. Vaidlust ei ole selles, et pooled AS (likvideerimisel, edaspidi ) ja OÜ (pankrotis, edaspidi ) on vormistanud omavahel 8 laenudokumenti. vormistasid pooled järgmised laenudokumendid: Nr I (lk 11) 13.10.2003, mis tuleneb sellest, et on andnud 1100000 krooni OÜ sularahas , NR II
lg 1 tulenevalt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest.
lg 5 p 1-6 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, 15 mille pooled on samadele lepingutingimustele varem andnud, poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, kutse alal mõisteid ja väljenditele tavaliselt antavad tähendust. Kooskõlas
loetakse võlasuhtes mõistlikus seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Arvestades asjaolu, et pooled on igas laenudokumendis ja ühes kokkuleppes pidanud vajalikuks konkretiseerida laenusummat, millest see tuleneb ja millal see on tekkinud, arvestades asjaolu, et pärast likvideerija määramist ning tema poolt nõuete loovutamise lepingutes märgitut sellest, millisest konkreetsest laenusuhtest tulenev nõue ära loovutatakse, samuti likvideerija selgitusi oma kirjades OÜ esindajale laenulepingute paljususe kohta, leiab kohus, et pooled on käitunud neid Laenulepinguid ja Kokkulepet sõlmides, hiljem nõudeid loovutades selliselt, mis viitavad asjaolule, et OÜ ja OÜ vahel oli just mitu erinevatel asjaoludel tekkinud võlasuhet, mis vormistatigi eraldi dokumentidena ja milledes igaühes kajastati täitmise tähtaeg, intress. Kohtu arvates oli mõistlik et poolte vahel erinevatel alustel tekkinud võlasuhteid kajastati eraldi lepingutena selleks, et iga võlasuhe oleks selgelt aru saada ja õigused ja kohustused täidetavad. Kohtul on alust arvata, et T. R , kes oli lepingute sõlmimise ajal mõlema äriühingu juhatuses, on olnud OÜ aktsionär ning varem tegev ärilistes suhtes, omas seega ärilisi teadmisi, lepingute sõlmimise kogemusi ning arvestades neid kogemusi oli nii mõistlik ka käituda, et iga võlasuhe konkretiseeritakse ka vastavas laenudokumendis. Tunnistaja T. R ütlusesse, mis on antud kohtuistungil oluliselt hiljem kui lepingut sõlmiti, ja nõuded loovutati, et tegemist oli ühe võlasuhtega, mille kohta tehti mitu dokumenti selleks et korrastada raamatupidamist, tuleb suhtuda kriitiliselt, sest tunnistus on antud peaaegu 2 aastat hiljem kui ta ise lepingutele alla kirjutas, sest lepingute sisu, hilisem poolte käitumine nõuete loovutamisel viitab erinevate võlasuhete olemasolule. Kohtu arvates korrastab dokumentide vormistamine kindlasti raamatupidamist, kuid mõistlik ei ole
lg 1 mõttes laenulepingute vormistamine üksnes raamatupidamise korrastamise eesmärgil, laenulepingute eesmärk on reguleerida laenusuhet
Asjaolu, et kokku võlgnes erinevate lepingute alusel OÜ enam kui 10 miljonit krooni, ja et laenulepingud oli sarnase sisu ja tähtajaga, ei tähenda, et tegemist oli ühel alusel tekkinud ühe võlaga. T. R ütluste kohaselt OÜ majanduslik olukord sellisel viisil laenud ära tasuda. Lähtudes eeltoodust nõustub kohus kostja (vastuhageja) väitega, et poolte vahel oli mitu erinevat laenulepingut ning Kokkuleppe ning kooskõlas
lg 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 tuleneb, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja ) andma teisel isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga ning lg 2 järgi isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuga. Lepingute täitmine, ülesütlemine Vaidlust ei olnud selles, et kõik 8 laenulepingut olid sõlmitud 7 -aastase tähtajaga ning Kokkuleppest tuleneva võla pidi tasuma , kusjuures iga laenulepingu järgi tuli laenu tagasi maksta igakuiste proportsionaalsete maksetena. Vaidlust ei ole selles, et pärast 13.10.2003 on tasunud panga ülekande teel OÜ 274000 krooni, 28000 krooni ja 2500 krooni ning 800000 krooni, kokku 384000 krooni, mis tähendab, et graafikujärgseid makseid (lk 102-109, lepingu nr III 2500000 krooni, nr IV 1675000 krooni, nr VI 122000,00 krooni, nr VII 1696609,00 krooni laenamise kohta) graafikujärgselt ei tasutud, selles ka tegelikult vaidlus puudus. Kohtule esitatud kolmest nõudeõiguse loovutamise lepingust vastavalt (kaks lepingut) ja (lk 96101) nähtub, et loovutas ära oma nõuded OÜ vastu vastavalt laenulepingutest nr I, V, II, VIII ja 16 Kokkuleppest tulenevad nõuded. Kokkuleppest tuleneva nõude loovutas ära 7922304,90 krooni ulatuses, mis on vähem kui Kokkuleppes endas sisalduv nõue (8672070 krooni), vahe on 749765,10 krooni.
esitas kohtule kolm maksedokumenti, mille järgi tasus ta OÜ-le ära vastavalt lepingule 2122304,90 krooni, 2900000,00 krooni ja 2900000,00 krooni. Rohkem maksedokumente ei ole esitanud. Seega ei vasta tõele OÜ väited sellest, et ta on varem kui nõuded loovutati uutele kreeditorile, täitnud senisele võlausaldajale OÜ oma kohustused märgitud loovutatud nõuete järgi, samas ei oma see väide ka vaidluset erilist tähtsust. Nimelt nähtub Lepingute ülesütlemise teates, et ütleb üles lepingud nr III, IV, VI, VII ja Kokkuleppe sisalduva laenulepingu (lk 48), millest viimase puhul märkis ära ka selle osa, mis jäi järgi loovutamisest so 707008,70 krooni ja mis on vähem kui Kokkuleppest tuleneva nõude loovutamisel tekkinud vahe (749765,10 krooni ). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole üles öelnud neid Laenulepinguid, millest tulenevaid nõudeid ta on ise loovutanud ega ka Kokkulepet osas, mille ta on ära loovutanud. Kohtule esitatud maksegraafikud on esitatud just nende laenulepingute nr III, IV, VI, VII kohta, mille täitmise kohustust ei ole täitnud. Kooskõlas
lg 1 p 1-2 võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud, laenusaaja ei täida kohustust maksa intressi. Ülesütlemise avalduses on märkinud: III laenulepingu täitmisel on viivitanud kolme esimese osamakse tasumisega summas 117792,00 krooni ning osaliselt neljanda osamakse tasumisega 24742,15 krooni ja ei ole lepingut täitnud, kokku 142534,15 krooni, IV laenulepingu täitmisel on olnud viivituses kolm esimest osamakset kogusummas 78972,00 krooni ja osaliselt
Hinnates ülaltoodut leiab kohus, et OÜ oli seaduslik alus märgitud laenulepingute I, IV, VI, VII ja Kokkuleppe osa, mida ei loovutatud, ülesütlemiseks
lg 1 p 1 ja 2 järgi kui erinormi järgi ja mis on kooskõlas ka
lg 2 ja § 116 lg 2 p 4 sätestatuga - täiendavat täitmise tähtaega määramata võib lepingu erakorraliselt üles öelda, kui kohustuse rikkumine annab lepingu poolele 17 mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustust ka edaspidi. Kohtu arvates graafikujärgsete tagasimaksete tegemisega viivitamine, intressi maksmata jätmine ning asjaolu, et teatud hetkest enam lepinguid ja kokkulepet üldse ei täidetud, andis OÜ piisava põhjuse märgitud laenulepingud ja Kokkulepe erakorraliselt kooskõlas
Mis puutub mõistliku aja jooksul lepingu ülesütlemisse, siis nõustub kohus kostjaga, et märgitud lepingust tulenevate võlgade ja kohustuste selgitamine võttis pärast OÜ pankrotistumist ( , otsus) halduril teatud aja, arvestades asjaolu, et OÜ dokumentide üleandmine likvideerijalt haldurile toimis perioodiliselt, mida kinnitas ka tunnistaja M. K ja vastav dokumentide üleandmise akt (lk 132). Ülesütlemisele eelnes pooltevaheline kirjavahetus, mis kestis ning seega lepingute ja kokkuleppe ülesütlemine on tehtud mõistliku tähtaja jooksul alates ajast, mil pankrotihaldur sai OÜ seadusliku esindajana volitused pankroti väljakuulutamisega . Eeltoodu alusel on ülesütlemisavalduses märgitud Laenulepingute ja Kokkuleppe ülesütlemine õiguspärane ning ülesütlemisavaldus on ka oma sisult põhjendatud. Teisi lepinguid ei ole üles öeldud. Mis puutub määramisõigusse
järgi, siis ei ole AS tõendanud, et märgitud ja neid ülesöeldud Lepinguid ja ka Kokkulepet oleks ta kokkulepitud mahus ja tähtaegadel tasunud, mis välistaks neist mõnegi lepingu ülesütlemise. Mis puutub hageja väidetesse võimalikku lepinguliste suhete muutumisse seoses nõuete loovutamisega, mis justkui mõjutasid lepingute täitmist ja justkui oleks nõuded täidetud, siis nimetatu ei ole millegagi leidnud kinnitust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada. Vaidlust viivise ja intresside arvestuse üle puudus, seega on tõendatud, et AS võlg OÜ eest on: Laenulepingu III alusel on põhivõlg 2433994,85 krooni, intress 200604,00 krooni, viivis 632838,96 krooni (2433995,85*104päeva*0,25%) Laenulepingu IV alusel on põhivõlg 1631902,20 krooni, intress 134495,00 krooni, viivis 424294,57 krooni (1631902,20*104 päeva -0,25%) Laenulepingu VI alusel on põhivõlg 118802,20 krooni, intress 8371,00 krooni, viivis 30888,57 kroon 8118802,20*104 päeva*0,25%) Laenulepingu VII alusel on põhivõlg 1641812,80 krooni, intress 115875,00 krooni, viivis 426871,33 (1641812,80*104 päeva *0,25%) Kokkuleppe alusel on põhivõlg 356917,10 krooni, intress 350091,60, viivis 9152,72 krooni. Eeltoodu tõttu on AS võlg OÜ ees kokku koos intresside ja viivistega 8516911,60 krooni, mis tuleb välja mõista. Kohtukulud Kuivõrd tsiviilasi on algatatud enne tuleb kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 järgi jäävad hageja AS (likvideerimisel) kohtukulud tema kanda ning AS (likvideerimisel) tuleb välja mõista hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise eest vastuhageja õigusabikulud. OÜ (pankrotis) on kandunud õigusabikulusid kokku 45228,72 krooni. Vastuhagi hind oli 8516911,60 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi tuleb AS –lt (likvideerimisel) OÜ õigusabikulude katteks välja mõista 45228,75 krooni, mis on vähem kui 5% vastuhagi rahuldatud ja katab seega ka põhihagi kui tuvastusahigi rahuldamata jätmisega seonduvalt tasutud õigusabikulud. Kuivõrd OÜ (pankrotis) oli määrusega lõivu tasumisest vastuhagi esitamisel vabastatud kui pankrotistunud äriühing, siis tuleb AS-lt (likvideerimisel) kooskõlas enne kehtinud TsMS § 64 lg 1 järgi välja mõista riigituludesse riigilõivu 301000 krooni. 18 Kohtunik 19
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.